Eesti Kongress omakorda valis oma tegevorgani- Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam. 1990 märts- Eesti NSV Ülemnõukogu valimised: valimised peeti enam-vähem demokraatlikena (mitu kandidaati). Valimistel osales suurem osa tollastest poliitilistest jõududest, ainult rahvuslaste radikaalsem tiib valimistel ei osalenud, protesteerides vene okupetsioonivägede kohalolu ja osaluse tõttu. Ülekaalu Ülemnõukogus saavutas iseseisvusliikumise mõõdukas tiib eesotsas Rahvarinde ja rahvuskommunistidest nn. iseseisev EKP esindajatega. Ülemnõukogu valis presiidiumi esimeheks Arnold Rüütli ja nimetas uueks valitsusjuhiks Edgar Savisaare. 1990 30.märts- Ülemnõukogu kuulutas välja üleminekuperioodi, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Sama aasta mai alguses lõpetati Ülemnõukogu otsusega Eesti NSV hümni, lipu ja vapi kasutamine ja võeti tarvitusele Eesti Vabariigi nimetus. Otsustati, et Eestis on jõus vaid tema seadused.
Eesti Kongress omakorda valis oma tegevorgani- Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam. 1990 märts- Eesti NSV Ülemnõukogu valimised: valimised peeti enam-vähem demokraatlikena (mitu kandidaati). Valimistel osales suurem osa tollastest poliitilistest jõududest, ainult rahvuslaste radikaalsem tiib valimistel ei osalenud, protesteerides vene okupetsioonivägede kohalolu ja osaluse tõttu. Ülekaalu Ülemnõukogus saavutas iseseisvusliikumise mõõdukas tiib eesotsas Rahvarinde ja rahvuskommunistidest nn. iseseisev EKP esindajatega. Ülemnõukogu valis presiidiumi esimeheks Arnold Rüütli ja nimetas uueks valitsusjuhiks Edgar Savisaare. Loodetud tihedat koostööd peamiselt iseseisvusliikumise radikaalsemat tiiba esindava Eesti Komitee ja mõõdukama Ülemnõukogu ning valitsuse vahel ei tekkinud. 1990 30.märts- Ülemnõukogu kuulutas välja üleminekuperioodi, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Sama aasta
Eesti Kongress omakorda valis oma tegevorgani- Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam. · 1990.a. märts- Eesti NSV Ülemnõukogu valimised: valimised peeti enam-vähem demokraatlikena (mitu kandidaati); valimistel osales suurem osa tollastest poliitilistest jõududest (ainult rahvuslaste radikaalsem tiib valimistel ei osalenud- vene okupetsioonivägede kohalolu ja osaluse tõttu). Ülekaalu Ülemnõukogus saavutas iseseisvusliikumise mõõdukas tiib (RR ja rahvuskommunistidest nn. iseseisev EKP); Ülemnõukogu valis presiidiumi esimeheks Arnold Rüütli ja nimetas uueks valitsusjuhiks Edgar Savisaare. Loodetud tihedat koostööd peamiselt iseseisvusliikumise radikaalsemat tiiba esindava Eesti Komitee ja mõõdukama Ülemnõukogu ning valitsuse vahel ei tekkinud. · 1990.a. 30.märts- Ülemnõukogu kuulutas välja üleminekuperioodi, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Sama aasta mai alguses lõpetati Ülemnõukogu otsusega Eesti
Eesti Kongress omakorda valis oma tegevorgani- Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam. · 1990.a. märts- Eesti NSV Ülemnõukogu valimised: valimised peeti enam-vähem demokraatlikena (mitu kandidaati); valimistel osales suurem osa tollastest poliitilistest jõududest (ainult rahvuslaste radikaalsem tiib valimistel ei osalenud- vene okupetsioonivägede kohalolu ja osaluse tõttu). Ülekaalu Ülemnõukogus saavutas iseseisvusliikumise mõõdukas tiib (RR ja rahvuskommunistidest nn. iseseisev EKP); Ülemnõukogu valis presiidiumi esimeheks Arnold Rüütli ja nimetas uueks valitsusjuhiks Edgar Savisaare. Loodetud tihedat koostööd peamiselt iseseisvusliikumise radikaalsemat tiiba esindava Eesti Komitee ja mõõdukama Ülemnõukogu ning valitsuse vahel ei tekkinud. · 1990.a. 30.märts- Ülemnõukogu kuulutas välja üleminekuperioodi, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Sama aasta mai alguses lõpetati Ülemnõukogu otsusega Eesti
· Moskva ei soovi jätkuvalt liiduvabariikide õigusi lainedada 26.september 1987 avaldataske IME projekt 1989. mais võttis Eesti NSV ülemnõukogu vastu seaduse ,,Eesti isemajandamise alused" 27. november 1989 võttis NSV Liidu Ülemnõukogu vastu seaduse Balti riikide iseseivast majandamisest · 1990. veebruaris toimuvad Eesti Kongressi valimised · 1990. Märtsis toimus EKP 20. Kongress, mis fikseeris partei lõhenemise rahvuskommunistidest koosnevaks iseseisvaks EKP-ks ja Moskva meelseks NLKP Eestimaa organisatsiooniks · 1990 märts toimuvad valimised ENSV ülemnõukogusse, esimeheks valitakse Arnold Rüütel · Uueks valitsusjuhiks saab rahvarinde liider E.Savisaar · 30.märts 1990 võeti vastu otsus Eesti riiklikust staatusest, sellega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega
Valisid üle 520000 inimese ja üle 34000 EV kodakondsuse taotleja, valimistel osalesid ka väliseestlased. *1990 märtsis toimus Eesti Kongressi esimene istung, kus vastuvõetud tegevuskava nägi ette läbirääkimiste alustamise lääneriikide ja NSVLga, et saavutada okupatsiooni lõpetamine ja iseseisvuse taastamine. *Eesti Kongressi tegevorganiks valiti 78-liikmeline Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam. *1990 märtsis toimus ka EKP 20. kongress, kus partei lõhenes rahvuskommunistidest koosnevaks iseseisvaks EKPks ja Moskva-meelseks NLKP Eestimaa organisatsiooniks. *1990 märtsis toimusid valimised ka ENSV Ülemnõukogusse. Ülemnõukogu esimeheks valiti Arnold Rüütel. Ametist lahkus senine liiduvabariigi valitsus eesotsas Indrek Toomega ning uueks valitsusjuhiks kinnitas Ülemnõukogu Edgar Savisaare. *Tollane ENSV Ülemnõukogu mõistis MRP hukka. *Eestist valitud saadikutel õnnestus MRP küsimus lülitada ka uue perestroikaaegse kõrgema
turusuhetele koos oma raha kehtestamisega. 27. novembril 1989. aastal võttis NSV Liidu Ülemnõukogu vastu seaduse Balti riikide majanduslikust iseseisvusest, mis pidi kehtima hakkama uue aasta algusest. 1990. aasta veebruaris toimusid Eesti Kongressi valimised. Kongressi tegevorganiks valiti 78-liikmeline Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam. 1990. märtsis toimus ka EKP 20. kongress, mis fikseeris ametlikult partei lõhenemise rahvuskommunistidest koosnevaks nn iseseisvaks EKP-ks ja Moskva-meelseks NLKP Eestimaa organisatsiooniks. EKP-st lahkusid mitmed varasemad mõjukad liidrid, kes üritasid uppuvalt laevalt viimasel hetkel pagedes leida endale muutunud olukorras uut rakendust, eelkõige eelseisvate Ülemnõukogu valimiste abil. Ühtlasi püüti kindlustada kindlustada oma majanduslikke positsioone. Ülemnõukogu esimeheks valiti Arnold Rüütel. Uueks valitsusjuhiks sai Edgar Savisaar. *Üleminekuperiood
Toimusid Eesti Kongressi valimised, millest võttis osa üle 520 000 registreeritud kodaniku. Eesti Kongressi tegevorganiks valiti 78-liikmeline Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam. 1990. aasta veebruaris viis Ülemnõukogu põhiseadusesse paranduse, millega kaotati eelmise perioodi suurima poliitilise organisatsiooni, kommunistliku partei juhtiv osa ühiskonnas. Samal aastal algas massiline EKP-st lahkumine, toimus 20. kongress, mis fikseeris ametlikult partei lõhenemise rahvuskommunistidest koosnevaks iseseisvaks EKP-ks ja Moskva meelseks NLKP Eestimaa organisatsiooniks. 110 000 liikmest oli järele jäänud 25 000 kommunisti, eestlasi oli jäänud 4000 parteisse. Valimised uude Eesti NSV ÜLemnõukogusse toimusid 18.03.1990 ja neil osalesid kõik olulisemad poliitilised jõud. Ülemnõukogu esimeheks valiti Arnold Rüütel. IME konseptsiooni edasine areng, taheti lammutada käsumajandussüsteemi. 1990. aasta märtsiks töötati
annaabi.ee 
