• 24. juuni- jaanipäev • 20 august- taasiseseisvumispäev • 25. 26. detsember- jõulupühad RAHVUSLILL-RUKKILILL • valiti rahvuslilleks 1968 • kohtab sageli rukkipõldudel • rukis tähistab eestlaste põllukultuuri RAHVUSLIND- SUITSUPÄÄSUKE • valiti rahvuslinnuks 23. juunil 1960. a • püha lind, õnnetooja lind RAHVUSKIVI- PAEKIVI • valiti rahvuskiviks 4. mail 1992. a • leidub rohkesti maa põhjaosas ja saartel • kasutatakse sise- ja välisviimistluses, ehete valmistamisel • kergesti töödeldav RAHVUSEEPOS “KALEVIPOEG” • eesti ennemuistne jutt 20 laulus • koostas Fr. R. Kreutzwald • esmatrükk august 1861. a • ilmunud 17 trükki
koorel , tigudel , pärlitel , lubjakivil ,kriidil marmoril ja muna koorel . Puhast kaltsiumkarbonaati kasutatakse ka toitudes ja ravimites . Kaltsiit on kaltsiumkarbonaadi püsivam esinemiskuju ning ta on klaasja läikega värvuseta või piimvalge kristalne aine. Kaltsiidil on mitmeid erinevaid kristallivorme ning looduses võib teda leida lubja ehk paekivi ehk paasina, kriidi ja marmorina. Lubjakivi on valitud Eesti rahvuskiviks, kuna ta moodustab Eesti aluspõhja ja paljandub Eesti pankrannikul. Lubjakivi on olnud läbi aegade tähtsaks ehitusmaterjaliks. Saaremaal leiduvat lubjakivi nimetatakse dolomiidiks ja selle põhikoostisaineks on kaltsiumi ja magneesiumi segumineraal CaCO3*MgCO3. Lubjakivi ja marmori puuduseks on nende reageerimine hapetega. Seepärast võivad pidevad happevihmad lubjakivist ja marmorist ehitusmaterjalidele ja objektidele tõsist kahju tekitada.
Viies tase Ø GRANIIT Graniit on sügaval maakoores tekkinud ränihapperikas tardkivim. Oma nime on graniit saanud ladinakeelsest sõnast granum, mis tähendabki tera. Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. Vähemal määral sisaldab ta vilke (enamasti biotiiti), amfiboole ja muid mineraale. Eestis esineb graniiti sügaval maapõues settekivimite all. Seetõttu graniit Eestis ei paljandu -- erinevalt Soomest, kus on see ka rahvuskiviks. Värvus: enamasti hele roosakas-punakas või hallikas Kasutamine: Kõvaduse ja hea töödeldavuse pärast tarvitatakse graniiti ehitusmaterjalina, skulptuuride (eriti portreede, büstide ja aiaskulptuuride) ning mälestussammaste ja hauasammaste valmistamiseks. Kaardil: Ø GRANIIT Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase
............. 12 BIBLIOGRAAFIA ................................................................................................................................ 13 1. SISSEJUHATUS Eestis on erinevaid kivimeid, igal kivimil on oma struktuur ning iseärasused. Üheks selliseks kivimiks on paekivi. Kõik sai alguse sellest, kui 23.aprillil 1992.aastal asutati Kuressaare lossis Eesti Paeliit. Seda et paekivi on Eesti tähtsaim kivim näitab välja ka otsuses, kui 4.mail 1992 kuulutati paekivi meie rahvuskiviks. Selle tulemusena on 4.mai muutunud paepäevaks. Antud referaadi põhimõte on pakkuda lühiülevaadet Kagu-Eesti paekivist. Rääkida lähemalt paekivi tekkepõhjustest ning missugune on koostis ning välimus ning milleks teda üldjuhul toodetakse. 2. PAEKIVI OMADUSED Paekivi ehk paas on lubjakivi, dolokivi ja mergli üldnimetus. Paekivi kõige levinum vorm on lubjakivi. Lubjakivi on kaltsiumi süsihappesoolast moodustunud kivim. Puhas lubjakivi sisaldab 56% CaO ja 44% CO2
kantud graniitrahne ja neid kasutatakse ehitusmaterjalide tootmiseks. Graniidist tehakse head killustikku, sillutuskive, äärekive, välistrepiastmeid, vooderdusplaate, skulptuurseid detaile jne. 2. Settekivimid on tekkinud teiste kivimite lagunemisel temperatuuri muutumise, kuivamise, vee ning teiste mehhaaniliste tegurite mõjul. Mõned settekivimid kujutavad endast loomorganismide või taimede jäänuseid (lubjakivi, kriit). 3. Paekivid on saanud Eesti rahvuskiviks, kuna on üle poole Eesti territooriumist ( Pärnu Mustvee joonest põhja pool) asub pae peal. Pekivi jaguneb kahte põhiliiki: lubjakivid ja dolomiidid. Lubjakivi lubjakivi sisaldab kaltsiidi ja savi. Ehitusel kasutatavad Eesti lubjakivid kuuluvad enamuses margiliste lubjakivide hulka. Lubjakivi lõheneb erineva paksusega kihtideks. Kihtide paksus 40 240 mm. Sajandeid on lubjakivi kasutatud müürikivina. Tänapäeval kasutatakse suurem osa
2) CaCO3 kaltsiumkarbonaat Kaltsiumkarbonaat on kaltsiumi tähtsaim looduslik ühend, mis võib esineda looduses mitme kristallkujuna. Tuntumad neist on kaltsiit ja aragoniit. Kaltsiit on kaltsiumkarbonaadi püsivam esinemiskuju ning ta on klaasja läikega värvuseta või piimvalge kristalne aine. Kaltsiidil on mitmeid erinevaid kristallivorme ning looduses võib teda leida lubjaehk paekivi ehk paasina, kriidi ja marmorina. Lubjakivi on valitud Eesti rahvuskiviks, kuna ta moodustab Eesti aluspõhja ja paljandub Eesti pankrannikul. Lubjakivi on olnud läbi aegade tähtsaks ehitusmaterjaliks. Saaremaal leiduvat lubjakivi nimetatakse dolomiidiks ja selle põhikoostisaineks on kaltsiumi ja magneesiumi segumineraal CaCO3*MgCO3. Lubjakivi ja marmori puuduseks on nende reageerimine hapetega. Seepärast võivad pidevad happevihmad lubjakivist ja marmorist ehitusmaterjalidele ja objektidele tõsist kahju tekitada.
On tekkinud uuesti massiivne kivim (nt. liivast on saanud liivakivi). Keemilised setted on tekkinud nendest mineraalidest ja sooladest, mis on vees lahustunud ja hiljem uuesti lahusest välja kristalliseerunud. Orgaanilised setted on tekkinud mitmesuguste elusorganismide jäänuste (skeletid ja kestad) sadestumisel veekogude põhja. Nii on tekkinud meie lubjakivid. Paljud settekivimid on kihilise ehitusega, mis on tingitud sadestumise ebaühtlusest. *PAEKIVID Paekivi on saanud eesti rahvuskiviks, kuna üle poole Eesti territooriumist (Pärnu – Mustvee joonest põhja pool) asub pae peal. Laiguti esineb paekivi ka sellest joonest lõuna pool. Paekivi jaguneb kahte põhiliiki: lubjakivid ja dolomiidid. Peale nende esineb veel vahepealseid erimeid. Paekivi on olnud Eestis põline ehitusmaterjal. Tänapäevani on säilinud palju vanu paekiviehitisi - kalmeid, kiviaedu, linnuse- ja linnamüüre ning elumaju ja tööstushooneid.
ajalooline nimetus. Oos ehk vallseljak liustikujõe setetest koosnev piklik seljak, mis liitumisel moodustab kümnete kilomeetrite pikkusi oosiahelikke; eristatakse liustiku liikumissuunalisi pikioose ja liustikuserva esiseid põikoose. Otsamoreen liustiku serva ees kujunenud valdavalt moreenist koosnev surveline või kuhjeline pinnavorm. Paas karbonaatkivimite (lubjakivi, dolomiit jm) rahvapärane nimetus, peetakse Eesti rahvuskiviks. Paljand koht, kus kivimid või setted avanevad maapinnal; selleks võib olla looduslik astang või inimtekkeline pinnavorm (nt paemurd). Pank meremurrutuse tulemusena tekkinud aluspõhjakivimeist rannajärsak. 22 Pinnakate aluspõhja kivimitel lasuvad Kvaternaari setted. Platvorm lavamaa, stabiliseerunud geoloogiline struktuur, mille sügavama osa
4. Magnesiit (MgCO3) on kaltsiidist veidi kõvem ja raskem ning ta on samanimelise kivimi koostisosa. Lisandina esineb seda ka lubjakivides. 9 5. Dolomiit (MgCO3.CaCO3) sarnaneb kaltsiidi ja magnesiidiga. Ta on dolomiitkivimi peamine koostisosa. 6. Kips (CaSO4.2H2O) on väga pehme mineraal. Esineb ka veeta kipsi anhüdriiti. Paekivi on saanud eesti rahvuskiviks, kuna üle poole Eesti territooriumist (PärnuMustvee joonest põhja pool) asub pae peal. Laiguti esineb paekivi ka sellest joonest lõuna pool. Paekivi jaguneb kahte põhiliiki: lubjakivid ja dolomiidid. Peale nende esineb veel vahepealseid erimeid. Lubjakivi on kõige levinum ja ka kõige enam kasutatav looduslik kivim Eestis. Tema erimass on 2,6...2,8 g/cm3, mahumass 2300...2700 kg/m3, survetugevus 50...180 N/mm2, veeimavus 1...6% ja külmakindlus 15...100 tsüklit
mineraalidest ja sooladest, mis on vees lahustunud ja hiljem uuesti lahusest välja kristalliseerunud. Orgaanilised setted on tekkinud mitmesuguste elusorganismide jäänuste (skeletid ja kestad) sadenemisel veekogude põhja. Nii on tekkinud meie lubjakivid. Paljud settekivimid on kihilise ehitusega, mis on tingitud sadenemise ebaühtlusest. Koostis. Paljud settekivimid koosnevad ühest põhimineraalist ja teised esinevad ainult lisandina. 3.1.2.1 Paekivid Paekivi on saanud eesti rahvuskiviks, kuna üle poole Eesti territooriumist (Pärnu Mustvee joonest põhja pool) asub pae peal. Laiguti esineb paekivi ka sellest joonest lõuna pool. Paekivi jaguneb kahte põhiliiki: lubjakivid ja dolomiidid. Peale nende esineb vel vahepealseid erimeid. 3.1.2.1.1 Lubjakivi on kõige levinum ja ka kõige enam kasutatav looduslik kivim Eestis. Tema erimass on2,6...2,8g/cm3, tihedus 2300...2700kg/m3, survetugevus 50...180N/mm2, veeimavus 1...6% ja külmakindlus 15...100 tsüklit.
--- 36 Peamised leiukohad asuvad samuti Põhja-Eestis. Suuremad varud asuvad Rakverest idas ja lõunas, siin on fosforiidikihi paksuseks 5-6 m. Väiksemad varud on teada Aseri, Toolse ja Tsitre leiukohtades. Fosforiiti kaevandati põllumajanduse tarbeks kuni 1980. aastate lõpuni. Uute kaevanduste rajamise ja sealt lähtuva ohu vastu astus rahvas üles aga nn fosforiidisõjas ja 1991. aastal lõpetati Eestis selle maavara kaevandamine. Eesti on paene maa ja meie rahvuskiviks on lubjakivi ehk paekivi. Paas on lubjakivi, mergli ja dolomiidi rahvapärane koondnimetus. Lubjakivi koosneb peamiselt mineraalist, mida nimetatakse kaltsiidiks. Kõrge magneesiumisisaldusega lubjakivi nimetatakse dolokiviks, mergli nimetust kannab savisisaldusega lubjakivi. Paas on Põhja- ja Kesk-Eesti olulisim ja kättesaadavaim maavara. Seda on traditsiooniliselt ja laialdaselt kasutatud ehituses, tsemendi-, lubja- ja paberitootmisel, aga ka muuks otstarbeks
annaabi.ee 
