See ulatus ka Sveitsi ja selle mõjul hakati igal pool uurima nii kirjandust. Roman Jakobson hakati nimetama formalistideks, see oli nagu halvustav tegeleb vormiga, ei huvita sisu. Inimkonna kasv oli tohutu varjuküljeks suured sõjad. Põhiline põhjus oli tehnoloogia areng. Ka naised võisid hakata ennast loominguliselt väljendada. 200 aastat oli kulunud (Goethe oli esimene). 20 sajandi alguses hakati neid kuulama. Tekkisid ka uued rahvuskirjandused, nagu eesti. Elu muutus üleüldse, sest kõik tehnilised uuendused (raadio, televisioon jne) uutsid elu ja koos sellega ka muutus kirjandus. Zanri kirjandus ja kirjanduslik e taskurätikirjandus Üheltpoolt zanrilisus (detektiivid, fantaasia, põnevus jne) ja teine vanemas mõttes kirjandus mida iseloomustab huvi psühholoogia vastu. Zanrikirjandusel on väga palju fänne ja lugejaid, kirjanduslik kirjandus tundub igavam aga samal ajal prestiizikam. Sama toimus ka muusikaga.
mitmekesisuse loovad hargnevad oksad rahvuskirjanduse tähenduses. Kuna paljudest rahvuslikest ja kohalikest kirjandustest kujuneb üks maailmakirjandus, siis ei saa ka süsteemi uurimisel kõrvale heita süsteemi elemente ja vastupidi, üksikelementide uurimisse peab kaasama tervikut. Keeltesugulust kujutava puu võib sama hästi rakendada tervele kultuurile, sh kirjandusele, sest kõik on omavahel suguluses ja suhtluses. Maailmakirjandus on kui variatsioonide süsteem, mida mitmekesistavad rahvuskirjandused. Maailmakirjandust mõjutavad rahvus- ja kohalike kirjanduste omavahelised suhted, seega ei saa üks mööda ega ümber teise. 15. Eesti kirjandusuurimise traditsioon. Eesti kirjandusuurimise ajalugu on hõre, veel hõredam kui kirjanduse ajalugu. Siin kannab tihti mingit suunda vaid üks (või poolik) uurija, ülivähe saab kõnelda koolkondadest vms. Eesti kirjandusuurimine on olnud maailma kirjandusuurimise kauge perifeeria (Hennoste). See tuleneb mitmest asjaolust
rahvuslik ajalugu - oma algupärase kultuuri käsitlus; eestikeelse kirjanduse ajalugu; kirjandusajaloo ‘pikendamine’ rahvaluule kaudu; oma ja võõra küsimus, postkolonialistlik vaatepunkt. 16. Kaanon. Mis on kirjanduskaanon? Kreeka k ‘kanon’ - mõõtepulk või reegel, hiljem nimekiri või kataloog. Kirjanduses -kirjandusklassika, raamatud, mis on kindlalt kirjutatud teatud autori poolt. Laiem kasutus - maailmakirjandus, Euroopa kirjandus, rahvuskirjandused (kriitikute, kirjandusteadlaste ja õpetajate poolt) mingi kultuuri olulisemad autorid, nende teosed . Kas tänapäeval on enam vaja kirjanduskaanonit? Mille põhjal on kirjanduskaanonit kritiseeritud? Kirjanduskaanoni ülesehitusprintsiip - kooskõlas eliidi/valitseva klassi ideoloogia ja poliitiliste huvidega; maailmakirjanduse kaanon - valge rass, meessugu, Euroopa päritolu - rassistlik, imperialistlik, patriarhaalne; Eurotsentristlik vs avatud kaanon -
kohtumine, tõlkeprotsessid. Üks traditsioon vs. ‘mitu kirjandust’, tervik sisaldab vastasmõjusid, muutusi, katkestusi Kaanon. Mis on kirjanduskaanon? Kas tänapäeval on enam vaja kirjanduskaanonit? Mille põhjal on kirjanduskaanonit kritiseeritud? >kirjandusklassika, raamatud, mis on kindlalt kirjutatud teatud autori poolt Laiem kasutus > maailmakirjandus, Euroopa kirjandus, rahvuskirjandused > mingi kultuuri olulisemad autorid, nende teosed > kirjandusklassika Klassika > jätkuvalt käibel (uustrükid, õppe- ja teadustöö) Piiblikaanon > selleks ettenähtud autoriteetide poolt kindlaks määratud, muutumatu Kirjanduskaanon > ähmaste piiridega, muutuv, sageli vastuoluline Kaanonisiseselt > kesksed ja marginaalsed autorid ja žanrid, see protsess ajas muutuv Kirjanduskaanoni ülesehitusprintsiip > kooskõlas eliidi/valitseva klassi ideoloogia ja poliitiliste huvidega
`Kalevipoeg' kui kirjanduslik-ühiskondlik monument (sh. Kalevipoja kasutamine sokolaadi ümbrispaberil) 2003, 129-142. Kaanon. Kaanoni määratlus. Kreeka k `kanon' > mõõtepulk või reegel, hiljem nimekiri või kataloog, Heebrea Piibli ja Vana Testamendi raamatute nimekiri, mis kiriklikult on tunnustatud pühakirjaks. Kirjanduses >kirjandusklassika, raamatud, mis on kindlalt kirjutatud teatud autori poolt Laiem kasutus > maailmakirjandus, Euroopa kirjandus, rahvuskirjandused > (kriitikute, kirjandusteadlaste ja õpetajate poolt) mingi kultuuri olulisemad autorid, nende teosed > kirjandusklassika Klassika > jätkuvalt käibel (uustrükid, õppe- ja teadustöö) Piiblikaanon > selleks ettenähtud autoriteetide poolt kindlaks määratud, muutumatu Kirjanduskaanon > ähmaste piiridega, muutuv, sageli vastuoluline Kaanonisiseselt > kesksed ja marginaalsed autorid ja zanrid, see protsess ajas muutuv Kaanoni kriitika.
‘Kalevipoeg’ kui kirjanduslik-ühiskondlik monument (sh. Kalevipoja kasutamine šokolaadi ümbrispaberil) 2003, 129-142. Kaanon. Kaanoni määratlus. Kreeka k ‘kanon’ > mõõtepulk või reegel, hiljem nimekiri või kataloog, Heebrea Piibli ja Vana Testamendi raamatute nimekiri, mis kiriklikult on tunnustatud pühakirjaks. Kirjanduses >kirjandusklassika, raamatud, mis on kindlalt kirjutatud teatud autori poolt Laiem kasutus > maailmakirjandus, Euroopa kirjandus, rahvuskirjandused > (kriitikute, kirjandusteadlaste ja õpetajate poolt) mingi kultuuri olulisemad autorid, nende teosed > kirjandusklassika Klassika > jätkuvalt käibel (uustrükid, õppe- ja teadustöö) Piiblikaanon > selleks ettenähtud autoriteetide poolt kindlaks määratud, muutumatu Kirjanduskaanon > ähmaste piiridega, muutuv, sageli vastuoluline Kaanonisiseselt > kesksed ja marginaalsed autorid ja žanrid, see protsess ajas muutuv Kaanoni kriitika.
ümbrispaberil). Kaanon 35.Kaanoni määratlus Kreeka keelest tulenev sõna ,,kanon" tähendab mõõtepulka või reeglit, hiljem nimekiri või kataloog, Heebrea Piibli ja Vana Testamendi raamatute nimekiti, mis kiriklikult on tunnustatud pühakirjaks. Kirjanduses on kaanon kirjandusklassika, raamatud, mis on kindlalt kirjutatud teatud autori poolt. Laiemas kasutuses/tähenduses on kaanon maailmakirjandus, Euroopa kirjandus, rahvuskirjandused (kriitikute, kirjandusteadlaste ja õpetajate poolt) on mingi kultuuri olulisemad autorid, nende teosed ehk ka kirjandusklassika. Klassika mõiste on jätkuvalt käibel (uustrükid, õppe- ja teadustöö). Piiblikaanon selleks ettenähtud autoriteetide poolt kindlaks määratud, muutumatu. Kirjanduskaanon ähmaste piiridega, muutuv sageli vastuoluline. Kaanonisiseselt on kesksed ja marginaalsed autorid ja zanrid, see protsess on ajas muutuv. Kaanon hoiab mingi teose käibel. 36