1453. aastal langes Bütsants türklaste võimu alla ning loovutas juhtpositsiooni õigeusklikus maailmas Venemaale. Viimane püsis sellel kuni bolsevike võimuletulekuni 1917. aastal ning üritab seda viimasel ajal taastada. Riigivõimule alluv seisund on õigeusu kirikul olnud nii Ida - Roomas ( Bütsantsis) kui Osmani - Türgi riigis ( kõrgemaid vaimulikke määras sultanivalitsus), samuti Vene keisririigis. Õigeusu kirikus kasutatakse kas kreeka või kirikuslaavi keelt ning rahvuskeeli. Kirikuaasta tipphetkeks pole mitte jõulud, vaid ülestõusmis- ehk lihavõttepühad. Mõned õigeusu kirikud kasutavad kirikuaasta arvestamisel Juliuse kalendrit, mis on Gregoriuse kalendrist praeguseks 13 päeva taga. Õigeusu kirikus on püütud täpselt säilitada ristiusu algaegadest pärit jumalateenistuskombestikku, vaimulike riietust jm. Kirikutalitused on pidulikud ja värvikad. Peale pühakirja ja palvete poollauldes lugemise sisaldavad nad
· simultaanlava - "samaaegne" lava, ühel laval 3 tegevuspaika. · liikuv lava - rongilaadne lava, kus eri vagunitel oli erinev süzee. Dante Aligheri ja tema looming Dantet peetakse keskaja viimaseks ja uusaja esimeseks poeediks. Uusajaga ühendab teda mitmekülgsus, keskajaga seob teda maailmavaade. Dante oli: · poliitik · filosoof · teadlane · kirjanik · poeet Sündis Firentses, sai tavalise keskaegse hariduse, ise õppis rahvuskeeli ja tutvus antiikkirjandusega. 18 aastasena armus Beatricesse ning see mõjutas tema loomingut ja maailmavaadet. 132 saadeti Dante Firentsest välja poliitilistel põhjustel. Hilisema elu veetis ta Itaalias reisides, peatus aristokraatide paleedes. Suri Ravennas. Oma õpetajaks pidas Dante antiikteadlast Vergiiliust. Dante "Uus elu" Luules lähtus uuest mahedast luulest, mida ühendas Madonna kultus ja provantsaali luule. Naine
Ideaal: Väga universaalne inimene. DaVinci. Pidi olema pädev kunstis ja teadusalal. DaVinci oli leiutaja, kunstnik, uurija, arhitekt, jne. Oluliseks muutus ka allikate juurde tagasi pöördumine. Oluliseks muutus algupärandite lugemine. Oluliseks sai tekstide lugemine, nagu nad olid kunagi kirja pandud. Eeskätt kasutati Cicerot allikana ja Cicero ladina keelt kuulutati ainuõigseks. Keskaegsesse ladina keelde hakati suhtuma halvustavalt ja hakati nim. köögi ladina keeleks. Rahvuskeeli hakati kasutama ladina keele asemel. Cicero keele väärtustamine andis laksu elava ja kasutatavale keelele. 15. saj. hakati Inglismaal koostama dokumente inglise keeles. Infovahetus Euroopas kiirenes ja selle kiirenemisele aitas kaasa trükikunsti leiutamine. Trükikunst laienes esimese trükitud piibli välja laskmise abil, aastal 1456. 1500.a. inkunaabel e. hälltrükis. Rariteedid. Kreeka mütoloogia muutus uuesti tähtsaks. 1) Kes ja kuidas pani aluse ajalooallikate kriitikale?
Kristlus ei kao. Uus inimese kontseptsioon: 1) inimene on võimeline individuaalseks arenguks, 2)inimese suhe maailmaga ei olnud enam alluv, vaid uuriv, avastav ja nautiv. Hakatakse tähelepanu pöörama ilmalikele teadvuse viisidele. Oli hinge vabanemise, julgete mõtete, suurte tegude, lootuste aeg. Toimusid suured maadeavastamised, toimusid usulis- poliitilised liikumised, mille tulemus oli reformatsioon. Kirjanduses hakati kasutama rahvuskeeli. 19. Renessansliku individualismi avaldumiskujusid Protestantlus- (luteriusk) tekib reformatsioon- reformid katoliku kiriku õpetuses. Protestantlik usk 16saj. alguses. Ükski inimene ei saa olla Jumala asemik maa peal, otsene suhe jumalaga. Patu saab andeks anda üksnes jumal, mitte tema esindaja maapeal. Lutheri usk- individuaalne usk. Luther nõuab rahvusliku kiriku teket, jumalasõna peab andma edasi igale rahvale tema emakeeles. Piiblitõlgete kaudu hakkab arenema kirjakeele norm,
On öeldud, et võitis Luther. Katolik maailm tegi omad järeldused. Reformatsiooniga juhtus Euroopas suur muutus- reformatsiooni hetkeks kirjutatud õigus oli kogu Euroopas loonud teatud kultuuritaseme. S.t kiriklikud ja ilmalikud autoriteedid olid kõigile Europas ühed. Reformatsiooni käigus pannakse alused arengutele, mis on rahvusriikide tekke aluseks. Euroopa jagunes pooleks- tekkisid erinevad autoriteedid. Luther ütles, et tuleb arendada rahvuskeeli. Tekivad väikesed rahvuskeelsed territooriumid, mis püüavad luua omakeelset kõrgkultuuri. Euroopa muutub väga kirjuks, kes püüavad arendada ka oma õigust. Vestfalli rahu 1648. Sellega lõppeb 30 aastane sõda. Vestfali rahu oli rahvusvahelise sõja üks põhileping. Algab sõnadega “Anname andeks teisele poolele”.
On öeldud, et võitis Luther. Katolik maailm tegi omad järeldused. Reformatsiooniga juhtus Euroopas suur muutus- reformatsiooni hetkeks kirjutatud õigus oli kogu Euroopas loonud teatud kultuuritaseme. S.t kiriklikud ja ilmalikud autoriteedid olid kõigile Europas ühed. Reformatsiooni käigus pannakse alused arengutele, mis on rahvusriikide tekke aluseks. Euroopa jagunes pooleks- tekkisid erinevad autoriteedid. Luther ütles, et tuleb arendada rahvuskeeli. Tekivad väikesed rahvuskeelsed territooriumid, mis püüavad luua omakeelset kõrgkultuuri. Euroopa muutub väga kirjuks, kes püüavad arendada ka oma õigust. Vestfalli rahu 1648. Sellega lõppeb 30 aastane sõda. Vestfali rahu oli rahvusvahelise sõja üks põhileping. Algab sõnadega “Anname andeks teisele poolele”.
kõige määravam tunnus. Läänekristlased tunnevad ühtekuuluvust ja mõistavad oma erinevust teiseusulistest. Ka reformatsioon ja vastureformatsioon ning jagunemine protestantlikuks põhjaks ja katoliiklikuks lõunaks on teiste usundite puhul tundmatud. Keeled. Lääne tsivilisatsiooni iseloomustab keelte paljusus. Teistel tsivilisatsioonidel on üks tuumikkeel, kuid keskajal Lääne tsivilisatsiooni tuumikkeeleks olnud ladina keelest arenes välja hulk rahvuskeeli. Vaimuliku ja ilmaliku võimu lahutamine. Kogu Lääne ajaloo jooksul on riigi kõrval eksisteerinud kirik, kiriklik võim lahutati ilmalikust uusajal, mis avaldas tohutut mõju vabaduse arengule Läänes. Seaduse võim. Seaduse keskse tähtsuse rõhutamine pärineb roomlastelt. Seaduse ülimuse traditsioon pani alguse põhiseaduslikule korrale ja inimõiguste kaitsele. Ühiskondlik pluralism. Euroopa on läbi ajaloo olnud hulgaliselt gruppe, kõigepealt tekkisid kloostrid, ordud ja
kõige määravam tunnus. Läänekristlased tunnevad ühtekuuluvust ja mõistavad oma erinevust teiseusulistest. Ka reformatsioon ja vastureformatsioon ning jagunemine protestantlikuks põhjaks ja katoliiklikuks lõunaks on teiste usundite puhul tundmatud. Keeled. Lääne tsivilisatsiooni iseloomustab keelte paljusus. Teistel tsivilisatsioonidel on üks tuumikkeel, kuid keskajal Lääne tsivilisatsiooni tuumikkeeleks olnud ladina keelest arenes välja hulk rahvuskeeli. Vaimuliku ja ilmaliku võimu lahutamine. Kogu Lääne ajaloo jooksul on riigi kõrval eksisteerinud kirik, kiriklik võim lahutati ilmalikust uusajal, mis avaldas tohutut mõju vabaduse arengule Läänes. Seaduse võim. Seaduse keskse tähtsuse rõhutamine pärineb roomlastelt. Seaduse ülimuse traditsioon pani alguse põhiseaduslikule korrale ja inimõiguste kaitsele. Ühiskondlik pluralism. Euroopa on läbi ajaloo olnud hulgaliselt gruppe, kõigepealt tekkisid kloostrid, ordud ja
annaabi.ee 
