Click to edit Master text styles aastal Second level 19881990. a töötas Rahvusooper Third level Fourth level Estonias Fifth level 19902009. a oli Inglise Rahvusballeti esitantsija 2009. a Rahvusballeti kunstiline juht Toomas Eduri olulisemad rollid Apollo Stravinski ,,Apollos" Prints Tsaikovski ,,Luikede järves" Prints Tsaikovski ,,Pähklipurejas" Désiré Tsaikovski ,,Uinuvas kaunitaris" Age Oks Eesti baleriin 1988. a lõpetas Tallinna Koreograafiakooli Click to edit Master text styles Aastail 19891990 tantsis Estonia Second level Third level
auhinna. 2001. aastal sai ta Valgetähe III klassi teenetemärgi. Elizabeth II nimetas 12. juunil 2010 Age Oksa ja Toomas Eduri kahe riigi kultuurisuhete edendamise eest Briti Impeeriumi Ordu komandörideks. 4 PEATEGELASED Alena Shkatula Alena Shkatula lõpetas 2003. aastal Minski Balletikooli klassikalise balleti erialal. Aastail 20032008 oli ta Valgevene Ooperi- ja Balletiteatri solist. Alates 2008. aastast on ta Eesti Rahvusballeti esisolist. Tema repertuaari kuuluvad nimiroll Schiavoni ,,Medeas" Stravinski, Schnittke ja Dead Can Dance muusikale, Tatjana (Cranko ,,Onegin"), Tuhkatriinu (Prokofjevi ,,Tuhkatriinu"), Jeanne Hébuterne (Eduri/Aintsi ,,Modigliani neetud kunstnik"), Nikia (Minkuse ,,Bajadeer"), Rosalinde (Hyndi ,,Rosalinde"), Manon (MacMillani ,,Manon"), Tsaikovski Odette/Ottilie (,,Luikede järv"), Drazeehaldjas (,,Pähklipureja") ja Printsess Aurora (,,Uinuv kaunitar"), Kuninganna
kõigi eest!". Nad olid alati üksteise jaoks olemas! Selle balletti taustaks mängis orkester. Muusika heliloojaks oli inglasest Macolm Arnold (1921- 2006), kes on omandanud muusikalise kõrghariduse Londoni kuninglikus Muusikakolledzis. Balleti tähtsamad tantsijad olid D´Artagnani , Athos, Porthos, Aramis, Costance, Leedi Winter, Kuninganna Anna. Kõrval osadeks olid pesunaised, kaardiväelased, tänavanaised, ballikülalised, teemandid. Viimaseid osi lavastasid Eesti Rahvusballeti tantsijad. Muusikalist tagatausta esitas Rahvusooper Estonia orkester. Balleti tegi eriliseks see, et tantsijad suutsid kavas oleva sisu hämmastavalt selgelt ja täpselt publikuni tuua ja kõik tantsisid hästi muusikasse ,mis kõlas just õigesti. See ballett oli parim mida ma näinud olen, kuna taustas olev muusika väljendas väga elavalt tantsijate ümber ja omavahelistes suhetes toimuvat sündmustiku. Ka tantsijad väljendasid ennast tohutult
Kõrtsmiku lapsed Tallinna Balletikooli õpilased Swanilda sõbrannad Variatsioon ,,L'aurore" Heidi Kopti, Marika Muiste, Tiina Ojanen Variatsioon ,,La priere" Svetlana Danilova, Galina Laus, Nanae Maruyama ,,Coppelia" 1922. aastal esietentunud Leo Delibes'i ,,Coppelia" oli esimene õhtut täitev ballettilavastus selles teatris. Seepärast on sobiv tähistada Eesti Rahvusballeti sümdi just selle romantilise, rõõmsa ja populaarse balletiga. Leo Delibes'i ballett on kolmes vaatuses: I vaatus Linnaväljaks Galiitsias. Linnapea tütar Swanilda on kihlatud noore ja nägusa Franziga. Pulmade eelõhtul tärkab Swanildas armukadedus, sest Franz jälgib lummatult kaunist tütarlasr dr.Coppeliuse rõdul. Inimpelgurist veidrik Coppelius unistab elusa nuku loomisest ning pühendub päeval ja ööl oma idee teostamisele. Sõbralikke tervitusi eirava tütarlapse ilmumine
tantsunumbri lõpus, mis ei ole balletietendustes enam nii levinud ja kipub stseeni lõhkuma, kuid teeb publikule aplodeerimishetke tabamise lihtsamaks. Suure osa lavast oli vallutanud kunstnik Roberta Guidi di Bagno kujunduslikud meistriteosed. Tekkis tahtmine vahepeal stopp-nuppu vajutada, et jääks hetk aega lavakujundust silmitseda. Detailselt oli välja töötatud nii linnaväljak kui ka Coppéliuse töötuba, kus laest rippuvad nukud lõid maagilis-õõvastava efekti. Rahvusballeti avalöögiks oli see suurepärane valik. ,,Coppélia" loob kasvupinnase uutele balletiartistidele kujutan ette, et iga seda etendust näinud tüdruk unistab baleriiniks saamisest. Kindlasti toob see natuke muinasjuttu täiskasvanute argipäeva. Mulle ballett igatahes meeldis oma müstilise ja võluva olemisega.
Kontserdiretsensioon Käisin 18. märts Rahvusooper Estonias Malcolm Arnoldi muusikale David Nixoni balletti ,,Kolm musketäri" vaatamas. Osades olid Sergei Upkin (D'Artagnan), Jegor Zdor (Athos), Aleksandr Prigorovski (Porthos), Andrei Mihnevits (Aramis), Eve Andre (Constance), Marika Muiste (Mileedi de Winter) ja paljud teised. Kaasa tegid ka Eesti Rahvusballeti tantsutrupp, Rahvsuooper Estonia orkester koos flöödisolisti Oksana Sinkovaga Mihhail Gertsi dirigeerimisel. Sergei Upkin on lõpetanud Peterburis Vaganova-nimelise Balletiakadeemia. On võitnud mitmeid rahvusvahelisi konkursse. Töötas Rahvusooper Estonias baletisolsitina 1999-2005, 2005-2007 töötas ta Staatsballett Berliin'is. Ning 2008 naases tagasi Rahvusooper Estoniasse tööle. Eve Andre on Tallinna Balletikooli lõpetanud ning nüüd Rahvusooper Estonia balletitrupis
Ta on osalenud näitustel Malmös, Kopenhaagenis, Stockholmis ja Pariisis. Minu arust oli lavakujundus heas mõttes väga lihtne ja minimalistlik, andis lavastusele piisavalt ja ei võtnud tähelepanu liialt endale. Ka kostüümid olid väga tõetruud ja drastilisi muudatusi klassikalisest pipi pikksuka riietusest ei tehtud. Pipi Pikksuka mängis Abigail Sheppard. Abigail Sheppard on lõpetanud Hollandi Rahvusballeti balletikooli ja Kanada Rahvusliku balletikooli. Ta on olnud ka Eesti Rahvus Balletis peaosades, näiteks “Coppélias” Swanildana. Kuigi muidu on ta karjääri teinud balletis, mis on vägagi graatsiline ja õhuline, siis mitte just niivõrd graatsilise Pipi Pikksuka kehastamisega sai ta vägagi hästi hakkama ja sobib sellesse rolli kui valatult. Mulle meeldis, et Pipile ei antud otseselt mingit graatsilist balleti kava, sest seda Pipi tegelaskuju just ei ole
Ta on osavõtnud erinevatel jazzfestivalidel kogu maailmas ja ta on teinud koostööd nimekate välisartistidega nagu näiteks Ted Curson, Joe Lee Wilson, Igor Butman, Antti Sarppila, Frank Marocco, Judy Niemack, Joan Collaso, David Kikoski, Kenny Werner, Bobo Stenson jne. Ta on mitmete rahvusvaheliste konkursside žürii liige ja pedagoog. Muusitseeris jazz-ansambel JBB. Etenduse peaosatäitjateks olid Helen Bogatch ja Sergei Upkin. Lavastuse koreograafia autoriteks on Eesti Rahvusballeti tantsijad Triinu Leppik-Upkin ja Sergei Upkin. Tantsulavastuse tegevus toimus jazziklubis, mis kuulub ühele maffiabossile. See lugu algas nii, et kõigepealt veetis ühes baaris aega üks maffiaboss, kes veetis seal aega oma sõprade ja abikaasa seltsis. Järsku ilmusid baari kaks noort, üks kaunis kergeusklik neiu ja suhteliselt tagasihoidlik noormees. Nad ei märganud mingit ohtu ja arvasid, et see on täiesti tavaline baar, kus nad saavad koos tantsida jms. Otse kui
Medea hullub raevust ja valust, peab iseendaga pikka võitlust, ning otsustab lõpuks oma lapsed ohverdada ning nad tappa. Rocca al Mare Kool, Johanna Järvekülg, 7.b klass Ma olin ääretult õnnelik, et sattusin etendusele, kus mängisid Luana Georg ja Sergei Upkin peaosi. Ma olen nende tegemisi juba pikka aega jälginud ning mõlemad on mulle väga sügava mulje jätnud. Räägiksin siis veidi Luana Georgist, ta on 1993 lõpetanud Balletikooli ning on alates aastast 1999 Eesti Rahvusballeti trupi solist. Ta on mänginud peaosi paljudes kuulsates ballettides nagu näiteks ,,Romeo ja Julia", ,,Tuhkatriinu" ja ,,Sülfiid". Samuti on ta pälvinud mitmeid auhindu nagu näiteks Eesti teatri aastaauhind (2004), ERGO tantsuauhind 2011 ja Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore kultuuritegelase preemia (2007). ,,Medea" lavastaja on Gianluca Schiavoni, kes on pärit Itaaliast. Alates 2006. aastast on ta tegutsenud koreograafina, tehes debüüdi soologa ,,Andromeda"
1918 asutati teatris esimene palgaline balletitrupp koosseisus Lilian Looring, Rahel Olbrei, Robert Rood, Emmy Holz, trupijuhiks Sessy Smironina-Sevun. Aastail 19191920 jõuti Estonias juba iseseisvate balletiõhtuteni, 1. märtsil 1919 oli kavas kahest osast koosnev ,,Balleti-õhtu" (koreograaf Smironina-Sevun), 25. novembril 1919 kahevaatuseline ballett ,,Koreograafiliste etüüdide õhtu" , lavastas Vera Berting. Need olid siiski veel üksiküritused. Hetkel kuulub Eesti Rahvusballeti truppi 61 tantsijat 10 erinevalt maalt. Läbi aegade on Estonias tegutsenud väga eriilmelisi andekaid tantsijaid, sh Klaudia Maldutis, Juta Arg, Erika Määrits, Veera Leever, Geeni Raudsepp, Inge Põder, Artur Koit, Boris Blinov, Uno Puusaag, Verner Hagus, Helmi Puur, Eike Joasoo, Ülle Ulla, Ilmar Silla, Verner Loo, Väino Aren, Ago-Endrik Kerge, Aime Leis, Tiiu Randviir ja paljud teised. Estonia ballett on käinud külalisesinemistel
1918 asutati teatris esimene palgaline balletitrupp koosseisus Lilian Looring, Rahel Olbrei, Robert Rood, Emmy Holz, trupijuhiks Sessy Smironina-Sevun. Aastail 19191920 jõuti Estonias juba iseseisvate balletiõhtuteni, 1. märtsil 1919 oli kavas kahest osast koosnev ,,Balleti-õhtu" (koreograaf Smironina-Sevun), 25. novembril 1919 kahevaatuseline ballett ,,Koreograafiliste etüüdide õhtu" , lavastas Vera Berting. Need olid siiski veel üksiküritused. Hetkel kuulub Eesti Rahvusballeti truppi 61 tantsijat 10 erinevalt maalt. Läbi aegade on Estonias tegutsenud väga eriilmelisi andekaid tantsijaid, sh Klaudia Maldutis, Juta Arg, Erika Määrits, Veera Leever, Geeni Raudsepp, Inge Põder, Artur Koit, Boris Blinov, Uno Puusaag, Verner Hagus, Helmi Puur, Eike Joasoo, Ülle Ulla, Ilmar Silla, Verner Loo, Väino Aren, Ago-Endrik Kerge, Aime Leis, Tiiu Randviir ja paljud teised. Estonia ballett on käinud külalisesinemistel Soomes, Rootsis,
annaabi.ee 
