Kreutzwald, suunav geenius Kreutzwald oli Eesti ärkamisaegne suurkuju, kirjanik, rahvaluulekoguja ja arst. Ta oli eeskujuks paljudele järgnevatele kirjanikele ja luuletajatele. Kreutzwald oli tihedalt seotud saksa kultuuriga. Faehlmanni surma järel jäi Kreutzwald suurimaks rahvuslikuks autoriteediks, moodustades omalaadse silla eelärkamise ning ärkamisaja vahel. Kreutzwaldi laiahaardelises kirjanduslikus tegevuses võib näha kahte suurt poolust: ühiskondlikku, rahvavalgustuslikku ning romantilist, lüürilist. Kogu Kreutzwaldi loomingulise perioodi vältel võib jälgida autori missioonlikku, teadlikku ja kavakindlat tegevust eestikeelse kirjasõna arendamisel. Esmalt hakkas ta maarahva tarbeks mugandama eesti keelde õpetlikke-harivaid jutte, millega tõi eesti lugeja lauale kõige kaasaegsemat saksa romantilist ajaviitekirjandust ja rahvaraamatuid. Ta oli seisukohal, et maarahvale tuleb pakkuda lugemisvara, mis on mõistetav ja ka taskukohane.
Inimesed hakkasid muutma oma elukombestikku. Vennastekoguduste liikmed lõid uut käsikirjalist kirjavara ja edendasid muusikakultuuri. (Laulu-ja pillikoorid) Otto Wilhelm Masing, Fredrich Robert Faehlmann ja Fredrich Reinhold Kreutzwald Otto Wilhelm Masingu esimene suurem teos ilmus 1795. aastal, milleks oli eestikeelne aabits. Friedrich Robert Faehlmann kõneles Kalevipoja müütidest, kavandas tulevase rahvuseepose piirjooned. Friedrich Reinhold Kreutzwald avaldas rahvavalgustuslikku kuukirja „Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on“, mis oli esimene eestikeelne illustreeritud populaarteaduslik ajakiri. Otto Wilhelm Masing Friedrich Robert Faehlmann Friedrich Reinhold Kreutzwald Tänan kuulamast!
Friedrich Kuhlbansi "Vanemuine", Mihkel Veske "Kodumaa" ja "Illus oled, isamaa!", Ado Reinvaldil "Kuldrannake" jne. Selle aja isamaaluule peamiseks kandepinnaks oli koorilaul, mis sai 1860.aastatel, kus osavõtjad laulsid üheskoos: "Mu isamaa, mu õnn ja rööm!", "Mu isamaa on minu arm!" ja "Sind surmani!". Üldlaulupidu oli suurim rahvuslik üritus, millele ühtses vaimus koguneti kogu maalt. Rahvusliku ärkamisaja proosa ja näitekirjandus jätkas rahvavalgustuslikku tegevust. Lydia Koidula jutustuse "Ainuke" õnnelik peigmees on oma üldisele tublidusele lisaks ka lauluseltsi liige, Jakob Pärn kui eluaegne koolmeister nimetab oma pikas jutustuses "Must kuub" rahva arengu takistusena fakti, et rahvakoolid ei kuulu haridusministeeriumi alla ning liiga palju maksab neis kiriku ja mõisniku sõna. Lilli suburg (mh. esimese eesti naisteajalirja asutaja), kes oli lõpetanud saksa kooli, ühendas naiste harimise vajalikkuse
valgustustegevusele ega pidanud otsima lisaelatusallikaid. Kuid ka pastorina tegutses Eriti kultuurilisest seisukohast oli oluline osa Põltsamaal tegutsenud trükikojal, mida juhatas Pommerist pärit arst Peter Ernst Wilde, kes tegutses Põltsamaal alates 1766. aastast ja lootis Lauwi majandustegevust suunata ka rahvavalgustuslikele radadele. Lisaks arstipraksisele otsustas ta rajada ka maa-apteegi, harida arstiteaduse vallas kohalikke inimesi ja hakata trükikoja kaudu levitama ka rahvavalgustuslikku kirjandust. Samuti rajas ta Põltsamaale majandusliku seltsi, mille tegevusest võtsid osa mitmed baltisaksa aadlikud. Wilde 1766. aastal asutatud trükikoda jäi küll algusest peale kahjumisse, kuid tegutses siiski Põltsamaal kuni 1789. aastani, mil see Tartusse üle viidi. Wilde ja Hupel annavad välja "Lühhikest öppetust" 1766 1766. aastal alustas Peter Ernst Wilde ka rahvavalgustusliku ajakirja väljaandmist, mis sai tuntuks pealkirja "Lühhike öppetus" all
1832. läks Turu Ülikooli. Tänu Snellmanile võeti vastu keeleseadus, tema teena on ka soome mark ja soomekeelne haridus. Snellmani päev on 12. mai. Kuulus Laupäeva Seltsi. ,,Maamiehen ystävä" (1844), ajaleht Saima (1844-1846), kirjandusliide Kallavesi (1846) 15. 19. sajandi II poole uuendused 1890ndateks soomekeelseid keskkoole rohkem kui rootsikeelseid. Uus, liberaalne mõtlemine: suuremad poliitilised vabadused, taunis konservatiivset, rahvusekeskset ja rahvavalgustuslikku tegevust. 1850ndatel ja 60ndatel pandi alus Soome oma rahandusele, postisidele ja pangandusele. Vähendati tsensuuri, tihenesid kultuurikontaktid muu maailmaga. 1863. juuni allkirjastati keeleseadus, millega tõsteti soome keel võrdesse seisu rootsi keelega. Samal aastal kutsuti Soomes kokku Soome seisuste esinduskogu Maapäev. Sellest ajast sai rehulaarseks. 16. Fennofiilid, fennomaanid, svekomaanid Soome keel, kirjandus ja fennofiilsus lahutamatult seotud. Soomemaast, rahvast ja
1832. läks Turu Ülikooli. Tänu Snellmanile võeti vastu keeleseadus, tema teena on ka soome mark ja soomekeelne haridus. Snellmani päev on 12. mai. Kuulus Laupäeva Seltsi. ,,Maamiehen ystävä" (1844), ajaleht Saima (1844-1846), kirjandusliide Kallavesi (1846) 15. 19. sajandi II poole uuendused 1890ndateks soomekeelseid keskkoole rohkem kui rootsikeelseid. Uus, liberaalne mõtlemine: suuremad poliitilised vabadused, taunis konservatiivset, rahvusekeskset ja rahvavalgustuslikku tegevust. 1850ndatel ja 60ndatel pandi alus Soome oma rahandusele, postisidele ja pangandusele. Vähendati tsensuuri, tihenesid kultuurikontaktid muu maailmaga. 1863. juuni allkirjastati keeleseadus, millega tõsteti soome keel võrdesse seisu rootsi keelega. Samal aastal kutsuti Soomes kokku Soome seisuste esinduskogu Maapäev. Sellest ajast sai rehulaarseks. 16. Fennofiilid, fennomaanid, svekomaanid 17. saj., Rootsi-Soome kõrgajal, hakkas Soome kõrgkiht rootsistuma. Sellele
käsikirjalised sõnaraamatud (Clare, Svenske) 18.saj I poolel ilmus 2 käsikirjalist lõunaeesti k sõnastikku. Svenske'lt pärineb tartumurdelise eesti-saksa, saksa-eesti sõnastikuga, kus on üle 7000 sõna. Clare 1720ndatest pärit lõunaeestikeelne sõnastik on täiuslikum: seal on sõnavorme, vanasõnu, kõnekäände, mõistatusi, ülevaade lõunaeesti k grammatikast. "Tarto maa rahwa Näddali-Leht". 18.saj lõpul hakkas ilmuma tartukeelseet rahvavalgustuslikku kirjandust. Rahvavalgustuslik tegevus kulmineerus "Tarto maa rahwa Näddali-Lehes", millest ilmus 03.-12.1806 41 numbrit. KOKKUVÕTE: valdavaks saab Forseliuse-Hornungi vana kirjaviis, kirjakeelest kaovad arhailised jooned, piiblikeele alusel ühtlustub kirjakeel; piiblikeel jääb eeskujuks ajajärgu lõpuni. Põhjaeesti kirjakeel toetub murdeliselt Harju keelele, kus on läänelisi jooni, lõunaeesti kirjakeele aluseks Tartu murre
1862 ilmus eestikeelne rahvaväljaanne Kuopios, et vältida kohalikku tsensorit. Romantismiaja vormis, regivärsina. Pani aluse eestlaste uuele müütilisele minevikutunnetusele. Kalevipoja võitlused raudmeestega, sortsidega. Ilmudes ei nimetatud seda eeposeks, see nimetus on tulnud hiljem. Kaasajal nimetati seda ennemuistseks eesti jutuks. Üsna peatselt kinnistus arusaam, et see pole tavaline jutt, vaid et tal on eriline koht. Kirjamehena on kirjutanud Kreutzwald palju rahvavalgustuslikku, tema kirjamehe haare oli väga lai. Elas kaasa rahvusliku liikumise kõrgajale. Kreutzwald on üleminekukuju, üleminek eelärkamisajalt ärkamisajale. Eesti rahvusel oma tulevikku ei nähtud, baltisakslastel kujunes arusaam, et kui eestlased tahavad muutuda kultuuriliselt võrdväärseks sakslastega, siis tuleb neil saksastuda. Rahvuslik ärkamine Rahvusliku ärkamise tingimused Baltisaksa positsioon selgelt domineeriv ühiskonnas. Balti erikorra surve oli väga tugev
Jakobsoni ja Hurda suhted valab üks küsimus veelgi õli tulle. 1879. aastal juhtus äpardus Sakalaga. Sakala sai 1879. aastal baltisaksa õrrituste tulemusel kahekuuse keeluaja. Jakobsoni süüdistati sotsialismi propageerimises. Et leht uuesti ei sulguks, võtab Jakobson veelgi venesõbralikuma hoiaku. Jakobsonile meeldis ka mõningaid kaebekirju kirjutada Hurda, EP jpt vastu. Jakobson loob tihedad kontaktid Riia seminaris õppinud eesti soost vaimulikega, kes tema meelest pidid tegema rahvavalgustuslikku tööd. Papa Jannseni lehe toetus lõppeb ära 1879. aastal. Jannsen sai aru, et tema leht on mänginud ennast maha. Annab lehe üle oma pojale, kes rahvuslikku liikumisse on läinud Harry Jannseni nime all (tegelikult Heinrich). Harry püüab mängida lepitaja rolli (baltisaksa ringkondi). Räägib ühtsest baltlusest. Õige pea saab aru, et on valel kursil. Ka tema ei jää pikaks ajaks lehe toimetaja kohale. 1881 antakse EP üle tol ajal
annaabi.ee 
