MAAILMA USUNDID - Soome ugri rahvausundid Marju Kõivpuu Soome- ugrilased · Soome ugri keeli kõnelevad rahvad · Soome ugri rahvaste hulka kuuluvad ungarlased, handid, mansid, soomlased, karjalased, eestlased, liivlased, isurid, vadjalased, vepslased, ersad, mokad, marilased, udmurdid, komid · Lugemist : Juhan Luiga, Soome sugu usk. Eesti kirjandus, nr.11 1916, nr.1-2 1918, nr.7 1918-1919. Näitab kuidas on suhtumine soome-ugri rahvastesse muutunud. · Palju põhineb sellest, milline on loodus nende ümber ning kuidas suhtestuda sellega. · Venemaa ja õigeusk on palju mõjutanud. · Kokku on soome-ugri ja samojeedi keeli kõnelevaid inimesi umbes 23 miljonit, kellest ungarlased ja soomlased moodustavad veidi alla 90% · Kõik soomeugrilased ei ola enam oma põlistel asualadel. 20.sajandil on tekkinud väljaspool Euraasiat, ennekõike Põhja Ameerikas ja Austraalias märkimisväärsed ungar...
Palderjan Harilik palderjan on mitmeaastane taim, kelle kasvukõrguseks on 40-120 cm. Kogu taim, ka juured, omavad äratuntavat aromaatset, vaid palderjanile omast lõhna. Rahvapärased nimetused: o kassiviinad o vallerjaan o ülekäijarohi o krambirohi · Õitseb juulis-augustis. Ravimtaimena tuntakse palderjani juba meie ajaarvamise algusest saati, seega on ta kindlalt üks vanimaid ravimtaimi. Rahvameditsiinis on teda kasutatud eelkõige rahustava teena või unerohuna, kuid ka südamehäirete ja seedeteede krampide korral. Rahvausundeis on omistatud palderjanile maagilisi omadusi teda usuti kaitsvat kuradi, kurjade vaimude, kurja silma ja nõidade eest. Kasvukoht Sagedamini niisketel, kuid vahel ka kuivmatel päris-, loo-, lammi-, soo- ja rannaniitudel, madalsoos, lodumetsas, puisniitudel, sageli kraavikallastel, metsaservades ja võsastikes. Eelistab viljakamat mulda. Palderjan saab kenasti ...
Maailma usundid Religiooni kujunemine Religioon on uskumuste, normide ja tavade süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühades ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: See on maailmavaade On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid On rituaal nt palverännakud, jumalateenistus, palvetamine, pühade tähistamine Usundid jagunevad jumalate arvu järgi: 1. Monoteistlikud islam, ristiusk, judaism 1 jumal 2. Polüteistlikud - Vana Egiptuse usk, hinduism jumalaid palju Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid iseloomulik teatud piirkonnale nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. A...
tihti ei suuda noored enam seetõttu elada oma vanas traditsioonilises kultuuriruumis, jäävad kusagile uue ja vana vahepeale) Soovitatav lugeda: *Tzvetan Todorov ,,Ameerika vallutamine" 2001 *Laur Vallikivi ,,Arktika nomaadid samanismi ja kristluse vahel" 2005 · Etnilised usundid-omased teatud rahvusele · Omausundid, nt juutide omausund on judaism, eesti maausulised · Rahvausundid-sulandunud kokku mitmed usundid, moodustades omaette uusi traditsioone; see, mida kõik inimesed usuvad ning mis endale järgijaid leiab (kas või ideed) · Loodususundid Revitalisatsioon ehk taaselustamine; nt eelkristlike traditsioone püütakse taaselustada ja tuua ausse. SAMANISM leidub kõikjal maailmas (universaalne), võib-olla üks kõige ürgsemaid religioone maailmas üldse. Siberi samanism ehk klassikaline samanism, Põhja-Am, Lõuna-Am, Korea samanism;
Maailmas levinud religioonid ja maailmavaated: 1) Kristlased 32% 2) Moslemid 21% 3) Hinduistid 13,5% 4) Usunditesse kuulumatud 12,5% 5) Budistid 6% 6) Hiina usundid 6% 7) Rahvausundid 4% 8) Ateistid 2,5% 9) Muud 2,5% Eestlaste usulised arusaamad: 1) 26% - ei usu üleloomulikku jõudu, vaime ega jumalat 2) 54% - usub teatud vaimu või jõudu 3) 16% - usub jumalasse Agnostik inimene, kes arvab, et ei ole olemas piisavalt tõendeid, et kõrgema jõu olemasolu kinnitada/ümber lükata
.............................................9 Sissejuhatus Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm. Kitsamas mõttes on usund religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale. Usundeid eristatakse ka selle järgi, mida usaldatakse, usutakse. Sellise arusaama järgi on kõik inimesed usklikud, ainult usu kese (see, mida usutakse) on erinev. Usundite klassifikatsioone on erinevaid: monoteistlikud ja polüteistlikud usundid, maailmareligioonid ja rahvausundid jne. Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Oletatakse, et religioon tekkis kiviajal või et religioon on sama vana kui inimkond. Kirjalike allikate puudumisel või nende kõrval võib varasemate uskumuste kohta informatsiooni saada arheoloogilise materjali
5 ibid 5 Looduskaitseseaduse ajaloost Seadus pannakse kirja ja maksma siis, kui on tarvis suhetes kellegi-mille gi vahel midagi piirata. Kuidas mingi suhe kehtestada, see põhineb kõnesoleva suhte arengul ja väärtushinnangute l. Nii on ka inimese ja loodusega. Kuni inimene tundis end osana loodusest, polnud v a jadust loodust kaitsta looduse l oli inimese üle selline võim, mille le vastuhakkamine oli kindel hukatus. Nii asendasidki me ie esivanematel seadusi tabud, rahvausundid, aukartus looduse kui millegi inimese elust tähtsama ees. Tehnoloogiline areng ja eriti urbaniseerumine muutis olukorda. Looduse vahetu mõju inimesele vähenes. Inimene tundis oma võimu kasvu ning tema aukartus looduse ees vähenes. Ürgne looduse mõtestamine taandus loodus(vara)de kasutamise ees. Ometi on loodus säilitanud ka tänapäeval inim konna üle sellise võimu, mille le vastuhakk on kinde l hukatus. Kulus aega ja inimkond pidi
2006, l k 57) Looduskaitseseaduse ajaloost Seadus pannakse kirja ja maksma siis, kui on tarvis suhetes kellegi-millegi vahel midagi piirata. Kuidas mingi suhe kehtestada, see põhineb kõnesoleva suhte arengul ja väärtushinnangutel. Nii on ka nimese ja loodusega. Kuni inimene tundis end osana loodusest, polnud vajadust loodust kaitsta loodusel oli inimese üle selline võim, millele vastuhakkamine oli kindel hukatus. Nii asendasidki meie esivanematel seadusi tabud, rahvausundid, aukartus looduse kui millegi inimese elust tähtsama ees. Tehnoloogiline areng ja eriti urbaniseerumine muutis olukorda. Looduse vahetu mõju inimesele vähenes. Inimene tundis oma võimu kasvu ning tema aukartus looduse ees vähenes. Ürgne looduse mõtestamine taandus loodus(vara)de kasutamise ees. Ometi on loodus säilitanud ka tänapäeval inim konna üle sellise võimu, millele vastuhakk on kindel hukatus. Kulus aega ja inimkond pidi
minek on tehtud inimestele lihtsamaks (matkarajad, rahvuspargid jmt). Mida rohkem inimesi loodusesse tuleb, seda rohkem on ka inimesi, keda see huvitama hakkab ja mida rohkem on huvilisi, seda tugevama avaliku seisukoha kindlustame looduskaitse ja rikkumise takistamise poolt. Mida rohkem inimesi suudame äratada, seda kindlamad võime olla, et meil õnnestub säilitada seda vähest, mis meie ettevõtlikud esivanemad meile esialgsest loodusest on jätnud. RAHVAUSUND JA MAASTIK (Ebbe Schön) Rahvausundid ja jutustused rikastavad loodusest saadud elamusi. See on kütkestav ning on osa meie traditsioonilisest kultuursit ja võib isegi praegusel tehnilikaajastul rikastada loodustunnet nii laste kui täiskasvanute jaoks. Tundmata inimeste uskumuste maailma, jääb paljugi ajaloost mõitmata. See hõlmab ka inimese kontakti loodusega ja tema nägemust maatikust enda ümber. Me lihtsalt ei mõista tema maailmapilti täies ulatuses, kui me ei osuta vajalikku tähelepanu rahvausunditele
Ka vaimne puhtus · maneki neko - tõmbab head õnne juurde · amuletid omamori, fuda, hamaya · kamidana kami riiul / altar · butsudana Buddha altar Põlisusundid · maailmausundid, suurusundid · traditsioonilised usundid · pärimuslikud usundid · etnilised usundid judaism , shinto. Eestis maausk · omausundid · rahvausundid · loodususundid tasakaalu leidmine loodusega harmoonia · revitalisatsioon taaselustumine. Suured usundid suruvad väiksed tahaplaanile, hiljem need aga jälle taaselustuvad ( NSVL ja selle lagunemine- põlisrahvaste usundid selles) põlisusundid · suuliselt edasi kantavad/ suuline pärimus · järjepidev traditsiooniline eluviis · siinpoolsusele suunatus siin maailmas hakkama saamine
Nuga ei tohi panna selili laua peale, kuna siis saab vanapagan enda ahelad puruks viilida. Pärast päeva minekut ei tohi enam tööd teha, kui tööd tehtakse, siis see töö läheb tondile. Lapsi ei tohi peale päikeseloojangut nimepidi hüüda, muidu vanapagan kuuleb. Ristiusuajal on kuradi kujutelamad kindlasti tunduvalt võimendunud, kuna selle nime alla on kokku sulanud palju erinevaid vaimolendeid. Ristiusuaegset rahvausundid iseloomustab üleüldse demoniseerumine, kuna varem neutraalsena eksisteerinud olendid muutuvad halvaks, neid hakatakse seostama kuradiga ning neid hakatakse nimetama kuradi nimega. Hatajärv on koht, kus elavad vanapaganad ning kus neil on oma perekondki. Seal lähedal metsas olevat kivi, kus on nähtud, et vanapaganad ristivad enda lapsi. Muud negatiivsed olendid Üldnimetus võiks olla varavedaja, kellel on palju erinevaid nimesid Eesti eri piirkondades
Indias endas pole algsed reeglid püsinud. Kas jeesus on jumal või inimene? Vastuolu, kuna kui ta oleks jumal ss poleks ta kannatanud ja kui inimene siis tal poleks olnud võimeid. Seega on jeesus jumalinimene. Mõlemat. Sama ka buda puhul! Lila- etendus , show. Teine ring, algab kuskilt, ja levib edasi.. on olemas ka kolmas ring. Indiast endast sureb budism välja. 10 III loeng 2. Osa 16.11.2012 Marju Kõivupuu Soome-Ugri rahvausundid Rahvad, keda keeleliste tunnsute järgi rühmitatakse, enamik on Venamaa õige usundi kultuurid on neil arenenud rahvaliku usu radupidi raamiks. Meil lähemal on Eestlased, Soomalsed ja ka Liivlased, kes on algul olnud katoliikliku mõju sfääris ja pärast õigeusu sfääris. Mõisted Uskumused – väljendavad üldistavat suhtumist üleloomulikku. Igasugu suhtumised, käitumised. Müüt – kirjeldab maailma loomist (jumalik jõud loob kaosest kosmose, korrastatud maailma);
annaabi.ee 
