Taarausu põhimõtted sõnastati 1920.-30. aastatel. Lähtuti arusaamast, et rahva kõrgeim eesmärk on vaimne ja kultuuriline iseseisvus. Kuna kultuuri ja vaimsuse peamise aluse moodustab usk, pole vaimne iseseisvus võimalik ilma oma usuta. Taarausu ülesanne on seega kaasa aidata eesti rahva vaimse ja kultuurilise iseseisvuse saavutamisele.Leiti, et usk on arenev ja peab vastama kõige moodsamatele teaduslikele tõdedele. Arvati, et eesti oma usk on hävinud ja see tuleb uuesti luua. Kuna rahvausku peeti iganenuks ja kasutuks, kujundati välja uued taarausulised rituaalid ja traditsioonid. 2. TAARA USU AJALUGU Taarausuliste liikumine Eestis algas Eesti Vabariigi algaastatel. Algatajaks peetakse psühhiaatrit Juhan Luigat, kes huvitus soome-ugri rahvaste ja idamaade usunditest. Koos käima hakati 1925, taarausu peaideoloogiks kujunes major Kustas Utuste ja tema abikaasa Marta Utuste.1926
suurem, minu arvates oleks pidanud hoopis eestlaste eest hoolitsema, sest Eestis oli Rootsi ja Soomega võrreldes väiksem rahvaarv. Halvaks küljeks oli veel see, et paljud Eesti- ja Liivimaa vanad tavaõigused ja kombed murti maha moodsa tsentaliseeritud riigi poolt. Ning ka see, et tänu nõiaprotsessidele pidid jällegi kannatama eestlased, kes ei olnud nõus luteri usku tunnistama. Need inimesed, kes uskusid rahvausku, paganlikke ja katolikuaegseid uskumusi ja nõidusid ning tõrkusid luteri usku ja ei pidanud kohustustest kinni, neid karistati ihunuhtluse ja häbipostiga ning raskem karistus oli elusalt põletamine. Minu arvates oleks pidanud tsentaliseeritud riik aksepteerima eestlaste ja liivlaste vanasid tavaõigusi ja kombeid. Rootsi riik ei oleks tohtinud sundida peale luteri usku ja küsida makse ning karistada
alusel. Esimese eesti grammatikaõpiku koostas H. Stahl ja see ilmus 1637. Keeleküsimustes üksmeele saavutamiseks korraldati kaks piiblikonverentsi, millel aga üksmeelele ei jõutudki. 1686. andsid Verginiused välja ,,Wastse Testamendi" st evangeeliumid. 1693. avaldas J. Hornung esimese tallinnamurdelise rahvakeelel põhineva grammatika ja võttis kasutusele uue kirjaviisi, mis jäi püsima pooleteiseks sajandiks. *Nõiaprotsessid Luteri kirik juuris karmilt välja rahvausku, paganlikke ja katolikuaegseid uskumusi ja kombeid. Kirikule oli antud hariduse, propaganda ja elanikkonna üle arve pidamise alal ametiasutuste ülesanded. Kõiki teisi usutunnistusi kiusati kurjalt taga. Kirikus käimine ja kirikumaksude maksmine olid rangelt kohustuslikud. Nõidumises süüdistati paljusid posijaid ja rahvaarste. Röövimine, vargused, pussitamised, mitmenaisepidamine, mõrvad ja vägistamised olid igapäevased asjad. 17. saj
kolju kohalt tulease. Töötlemata loomaluud haudades aga osutavad kaasapandud lihale. On leitud ka haudu, kus nägu on kaetud paksult sinise saviga ja silmadele on asetatud merevaigust kettad. Muinaseestlaste teadvuses on surnu jätkanud oma elu oma uues kodus (s.t hauas, hiies, kalmistul). Muinasusundid Rahvausk kestis siin XIII sajandini, mil ristisõdalased selle vägivallaga maha surusid. Kuid sellele vaatamata pidas rahvas salaja oma muistset usku veel edasi. Eestlaste vana rahvausku ja usulisi tõekspidamisi siiski ei suudetud hävitada, mida tõendavad veel praegugi Eestis paljude endiste pühade kohtade nimetused nagu Pühajärv, Võhandu jõe ülemjooks kuni Vagula järveni – Püha jõgi, Saaremaal on Püha küla ja varem oli seal Püha kihelkond jne. Säilinud on paljud ohvrikivid, ohvriallikad, hiiekohad jm. Hiis oli pühaks peetud metsatukk, kus käidi palvetamas ja ohverdamas. Hiied koosnesid lehtpuudest ja olid tavaliselt kogu külal ühised
Kui arvestada sellega, et taluperemehi oli kogu rahvastikust vaid umbes kuni 12%, siis võib öelda, et Muinas- Eesti ühiskonnas valitses siiski suhteline võrdsus. Muinas-Eesti rahvakultuuri kaheks põhiteguriks olid selleaegne ühiskond ja majandus, mis põhines maaviljelusel koos sellega seotud karjanduse ja teiste tööaladega. Eriti oluliseks sektoriks oli rahvakultuuri juures rahvausund, milleta rahvaluule mõistmine ei ole võimalik. Eesti vana rahvausku on iseloomustatud kui animismi, looduse hingestamist. Olulisel kohal oli ka esivanemate kultus. Rahvausund andis justkui juhatust, kuidas toimida inimelu tähtsamate sündmuste puhul ning kuidas suhtuda neisse, kes olid siit ilmast juba lahkunud. 2. Eesti keskaeg Keskajal on Eesti ajaloos väga oluline roll, sest just sel pikal ajaperioodil toimub üleminek muinasajast kristlikku ja uuetüübilisse seisuslik-feodaalsesse ühiskonda. Selle perioodi keskeks oli 15.sajand.
Taarausu põhimõtted sõnastati 1920.-30. aastatel. Lähtuti arusaamast, et rahva kõrgeim eesmärk on vaimne ja kultuuriline iseseisvus. Kuna kultuuri ja vaimsuse peamise aluse moodustab usk, pole vaimne iseseisvus võimalik ilma oma usuta. Taarausu ülesanne on seega kaasa aidata eesti rahva vaimse ja kultuurilise iseseisvuse saavutamisele. Leiti, et usk on arenev ja peab vastama kõige moodsamatele teaduslikele tõdedele. Arvati, et eesti oma usk on hävinud ja see tuleb uuesti luua. Kuna rahvausku peeti iganenuks ja kasutuks, kujundati välja uued taarausulised rituaalid ja traditsioonid. Taarausu õpetuse aluseks on tõekspidamine, et kogu elav ilm on arenemise ja edenemise tulemus, et arenemine sünnib praegu ja kestab tulevikus. Sellest veendumusest lähtub ka kinnitus: Mina usun homsesse päeva. Mina usun, et homne päev on parem tänasest. Mina usun, et homne päev on parem tänasest, kui ma selleks kaasa aitan. Taara avitab!
ametid, milledes higi vaja ja vaeva.”(Masing 1998:120) Et ristiusu mõjul on haldjate olemus muutunud algsest inimesesarnasest tujukusest selgelt halvaks (“Nimetus “haldjad” (Elben) esineb vahetevahel nõiaprotsesside aktides, kus see märgib kahjustavat deemonit (painaja).” (Petzoldt 2003:80)), teeb Uku Masing siin igati põhjendatud järelduse, et taoliste juttude eesmärk võib olla “/.../ halvustada rahvausku, kuid jätta talle siiski võrdlemisi viisakas tekkimispõhjus.” (Masing 1998:120) Seega tahetakse Piibli tegelastel põhinevate lugudega tõestada, et ristiusu puhul pole tegemist millegi uuega, sest näidates, et haldjad on tekkinud Jumala vastu pööranud ingleist, tõestatakse kristliku Jumala eksisteerimine palju enne loodusvaime, keda paganad on eksikombel (teadmatusest) teenima hakanud. 2.3. Evolutsiooniteooria Hoopis teine nägemus haldjarassist on kujunenud 1
annaabi.ee 
