India rahvastik Indias elab hetkel 1,39 miljonit inimest. Tegemist on suure riigiga ning see on maailma üks suurima populatsiooniga riikidest. Keskmine rahvastiku tihedus on 423,89 in/km². Naaberriikidega võrreldes on India kõige suurema rahvastikutihedusega riik, välja arvatud Bangladeshist, mille rahvastikutihedus on 1115,9in/km². Kõige tihedamini on asustatud riigi põhja- ning lõunaosa. Samuti ka mereäärsed paigad. Vähem tihedalt on asustatud Himaalaja mäestiku alad, India - Pakistani piiri äärsed kohad ning riigi idaosa. Rahvastiku paiknemist soosivad ning mõjutavad erinevad tegurid. India on küllaltki mägine ala, selle territooriumile jääb ka osa maailma kõige kõrgemast mäestikust, ning rahvastik
Rahvastiku paiknemine Tihedus on 199,8 in/km2 Click to edit Master text styles Tiheduselt on Itaalia 58 Second level kohal. Third level Fourth level Kõige suurema Fifth level rahvastikutihedusega linnad asuvad Põhja- Itaalias. Kõige suurema rahvaarvuga linn on Milano Loodus Mägine Põhjas asuvad Alpid Lõunas asuvad suurimad järved (Garda, Como, Lago) Piki Apenniini poolsaart kulgevad Apenniinid Lõunas asetsevad vulkaanid Vesuuv ja Etna Sageli esineb maavärinaid Kliima Alpid on talvel külmad ja sajused Apenniini poolsaarel on kuiv ja kuum suvi, ning pehme ja sademerikas talv Keskmised temperatuurid kõiguvad 11°C ja 19 °C vahel
Üldiselt on Atlandi Ookeani äärne rannik on tihedamalt asustatud, kui riigi lääneosa. Põhjus on see, et riigi lääneosa on mägine. Veel on riigi keskmise tihedusega sarnane ala Kirde-Argentiina, just Brasiilia piirist alatest Buenos Airesesse. Nende vahel elabki suurem osa Argentiina rahvast. Aasta keskmine temperatuur jääb sinna 9 kraadi kanti umbes. Kui Buenos Aireses on ligikaudu 13500 in/km2, siis Lõuna-Argentiinas on see üldiselt 1- 2in/km2 kohta. Sarnase keskmise rahvastikutihedusega riigid on järgnevad: Saudi Araabia, Niger, Soome ja Norra. Praktiliselt kõikides eelnimetatud riikides on rahvastiku tihedus väga ebaühtlane terriotooriumi peal. Enamasti ongi tingitud see looduslikest tingimustest. Riigid rahvastiku tiheduse alusel (1999) : 1. Saksamaa 234.8 in/km2 2. Sveits 182.94 in/km2 3. Nepaal 177.65 in/km2 4. Poola 126.79 in/km2 5. Tai 118.43 in/km2 6. Indoneesia 118.32 in/km2 7. Slovakkia 110.58 in/km2 8. Prantsusmaa 108.09 in/km2 9
816. See on suhtesliselt kõrge. Portugalis on inimarengu indeks sellepärast kõrge, et seal on head elutingimused. Riik on arenenud maa. Portugal on ÜRO liige. Kuulub ELi ja OECD-sse. Tuntud rahvusvahelised ettevõtted on põllumajandus ettevõtted ja metsandus ettevõtted. Rahvusvahelised detektiivifirmad. UNESCO, WTO. Rahvastik paikeb loode-Portugalis. Portu ja Aveiru linnades ja linnade ringkondades, Lissaboni ringkonnas ja Santareni linnas. Need paigad on kõige suurema rahvastikutihedusega. Hispaania on väiksema asustustihedusega kui Portugal.Tihedalt on asustatud Lissaboni piirkond ja Portu ja Aveiru linnad, sest loode-Portugalis on ühendus Atlandi-Ookeaniga ning sellepärast, et seal on sadam. Riigi suurim ja oluliseim sadam asub Lissabonis. Jõe ,,Tejo’’ kallastel paikneb suur rahvastiku osakaal tänu jõele ja rikastele muldadele, tihedus on suhteliselt kõrge. Mägine relieef on harva asustatud kuid on olemas mõned külad, sest viljakad mullad täna
• Käesoleval aastal elab enamik maailma rahvastikust (4,2 miljardit) Aasia mandril (60% kogu maailma rahvaarvust). • Teiseks kõige tihedamini asustatud mandriks on Aafrika, kus elab umbes 1 miljard inimest (15%) • Euroopas elab 733 miljonit inimest (11%) • Ladina-Ameerikas ja Kariibidel on umbes 600 miljonit inimest (9%). Põhja- Ameerikas (USA, Kanada) elab 352 miljonit inimest (5%) • Okeaanias elab 35 miljonit inimest (0,5%). • 10 kõige suurema rahvastikutihedusega piirkonda maailmas: Riik/Piirkon Populatsioo Pindala(km Tihedus 2 ** d n ) (pop.km2) 1 Singapur 5.183.700 710 7301 2 Bahrein 1.234.596 750 1646 142.325.25 3 Bangladesh 147.570 964 0 4 Mauritius 1.288.000 2.040 631 5 Taiwan 22.955.395 36
allikas: Human Development Reports 2005. aastaks oli kasvutempo aeglustunud ning langenud 1,34% peale, kuid praeguseks on kasvutempo jälle kiirenema hakanud. Prognoosi järgi tõuseb kasvutempo 2015 aataks 1,79% peale kud päras seda hakkab enamvähem stabiilselt aeglustama ning 2050 aastaks on rahvastiku kasvutempo vaid 0,64% 4.2 Rahvastiku tihedus ja paiknemine Nepali rahavastikutikutihedus on 201.85 in/km 2. Sarnase rahvastikutihedusega on riigid on Itaalia, Lichtenstein ja Põhja-Korea. Suurema rahvastikutihedusega alad painevad lõuna pool. Põhja pool on rahvastikutihedsu kõige väiksem. Põhja pool on mägisem maastik ning seetõttu elab seal ka vähem inimesi.. 5 joonis 7. Nepali rahvastikutiheduse kaart allikas: sedac 4.3 Loomulik iive Sündimus Nepalis on 23.18 ja suremus 8.97 ning loomuli iive on seega 13.21 (2008).
Praeguseks 2011ks aastaks on rahvaarv kasvanud nii kõrgele, et ületab viitekümment miljonit. *Keskmine rahvastiku tihedus Inglismaal on 395 in/km2. *Rahvastiku tiheduse võrdlus naaberriikidega: Holland: 403.2/km2 Belgia: 341 in/km2 Wales:140/km2 Taani: 127,9 in/km2 Prantsusmaa: 97 in/km2 Sotimaa:65.9/km2 Iirimaa: 63,3 in/km2 Norra: 16 in/km2 Inglismaa jääb naaberriikide kõrval rahvastikutihedusel alla ainult Hollandile, muidu on ta suhteliselt suure rahvastikutihedusega riik. Üldse on ta üks suurima rahvastikutihedusega riike Euroopas. Enamus rahvastikust on koondunud linnadesse, sest seal on paremad õppimis- ja töövõimalused. Mõned inimesed on läinud ka linnast maale elama, sest seal on puhtam looduskeskkond. Ühed tihedamini asustatud linnad on näiteks London ja Birmingham ning nende ümbrus. Hõredamini on asustatud maapiirkonnad. 0-4 aastased 1,6+1,7=3,3 4-10 aastased 1,5+1,55=3,05 10-14 aastased 1,5+1,7=3,2 14-20 aastased 1,7+2=3,7
reeglid · Suremust mõjutatakse meditsiini arendamisega, tervisliku eluviisi propageerimine, liiklusõnnetuste vältimiseks erinevad kampaaniad (,,Don't drink and drive" jms) 2. RAHVASTIKU TIHEDUS ja PAIKNEMINE Joonis 2. Rahvastiku tihedus USAs Rahvastiku keskmine tihedus on USAs 32,87 inimest / km 2. Maailma rahvastiku keskmine tihedus on 44.33 inimest / km 2, seega on USA keskmisest hõredamalt asustatud. Ligilähedase rahvastikutihedusega riigid: Eesti - 30,45 inimest / km2. Libeeria 33,18 inimest / km2. Madagaskar 33,44 inimest / km2. Läti - 35,54 inimest / km2. USAs on ida pool tiheda asustusega 1000+ inimest km2, kuna seal asub pealinn Washington ja suuremad linnad. Kindlasti ka üheks suureks põhjuseks on Atlandi ookeani lähedus ja sealsed kaubandussidemed Euroopaga.Sealsete ida-läänesuunaliste mäestike puudumise tõttu tungib külm arktiline õhk kaugele lõunasse, mistõttu on seal ka parem kliima. USA
Suurbritannia hõlmab 229,800 km² ning rahvastiku tihedus on 277 inimest/ km². Lähimateks naabriteks on Suurbritannial Prantsusmaa, Belgia, Iirimaa ja Holland. Vaadates nende maade rahvastiku tihedust saan väita, et Suurbritannia on nende kõrval täiesti keskmine, olles suurema tihedusega kui Prantsusmaa (116in/ km²) ja Iirimaa (73.4in/ km²), kuid jäädes alla Belgiale (354,7 in/ km²) ja Hollandile (404,9in/ km²). Üldiselt nimetatakse Suurbritanniat siiski suure rahvastikutihedusega riigiks. Kõige tihedamalt on asustatud saare kagu osa, kus asub pealinn. Kuid rohke asustusega on ka teised linnad. Peamiselt minnakse linnadesse otsima paremaid töövõimalusi, ning omandama haridust. Suur osa linnade elanikest on immigrandid, kellel oma kodumaal nii laiu valikuvõimalusi pole, ja kes on läinud Suurbritanniasse paremat elu otsima. Selle pärast ongi rahvaarv nii suur ja kiire kasvuga. Immigrantide arv on järjest iga aastaga kasvanud.
4 Rahvusvahelistesse organisatsioonidesse kuulumine Brasiilia kuulub ÜRO-sse (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon), WTO- sse (Maailmakaubandus Organisatsioon), IMF-sse (Rahvusvaheline Valuutafond), MERCOSUR (Lõuna Ühisturg), OAS (Ameerika Riikide Organisatsioon), LAIA-sse (Lõuna-Ameerika Riikide Liit) ja Maailmapanka ja paljudesse muudesse. Rahvaarvu paiknemine Keskmine rahvastikutihedus Brasiilias on 23 in/km². Naabritega võrreldes on suurema rahvastikutihedusega vaid Venetsueela ja Kolumbia. Urugais on keskmine rahvastikutihedus 19 in/km², Argentiinas 15,42 in/km², Paraguais 16,7 in/km², Boliivias 9,1 in/km², Peruus 25,2 in/km², Kolumbias 43,55 in/km², Venetsueelas 31,7 in/km², Guajaanas 3,7 in/km², Surinames 3,3 in/km² ja Prantsuse Guajaanas 2,1 in/km². Brasiilias on inimesed kogunenud pigem Ida- ning Kagu-Brasiiliasse. Läänepoolses osas on hõredam asustus, sest seal on vähem linnasid, põhjapoolses osas asub Amazonase vihmamets.
Jaapani lõunaosas asuvatel saartel, näiteks Okinawal on suved kuumad, temperatuur on enamasti üle 30° C ja ka talvel ei lange see tavaliselt alla 15° C. Tokyos on suved palavad ja niisked, talvel on ilmad üldiselt selged ja õhutemperatuur on 5° C ümber. Umbes 73% Jaapanist on kaetud metsa ja mägedega ning on sobimatud põllumajandus-, tööstus või kodukasutuseks. Selle tulemusena asuvad elamiskõlblikud alad peamiselt rannikualadel, mis on äärmiselt suure rahvastikutihedusega. Jaapan on üks kõige tihedamini asustatud riike maailmas ning samuti kümnes suurima rahvaarvuga (üle 127.300.000 inimese). 3 Joonis 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Jaapanhaldus.gif Koh Linn Prefektuur Rahvaar Pindala Rahvastiku t v (km²) tihedus
juba 140 miljoni piiri. Rahvastikuti 2 hedus (2010 aasta seisuga) on 312,78in/km . Kõige suurem on rahvastikutihedus riigi loodeosas, kus asub pealinn Manila. Manilas asub ka olulise Pasigi jõe delta. Cebu saar on ka üks tihedama asustusega paiku. See saar on Filipiinide üks arenenumaid piirkondi. Naabritest on suurima rahvastikutihedusega riik Singapur (7315in/km2) ning see on ka mõistetav, sest tegemist on linnriigiga. Väikseim tihedus on Malaisias (86in/km2). Filipiinidele sarnaseima populatsiooni tihedusega naabermaadest on Jaapan (337,1in/km2). 7 Filipiinidel moodustavad lapsed (alla 14-aastased) kogu rahvastikust 34,3%, tööealised (15-65-aastased) 61,3% ning vanurid (üle 65-aastased) 4,3%. Naiste keskmine eluiga on
Veidi rohkem kui pool sajandit tagasi oli Tartu nägu ja elu hoopis erinevad kui praegu. Üldiselt oli tegu rahuliku ja unise provintsilinnakesega, mille vaikust ja rahu vaid harva häiriti. Linnade kiirel arenemisel ja laienemisel on sageli tähele pandud liiklus- ja ärikeskuste jagunemist ning city’st eemal väikeste keskuste moodustumist. Ka Tartus peab see nähtus paika suure Karlova eeslinna tekkimisel. Seal esineb äritänav – city’ke en miniature, suure rahvastikutihedusega kohas. Linna suurima laienemistendetsiga lõuna ja edelaserva abil on seletatav, et linnasüda on levinud lõuna sihis keskaegse linna, traditsioonilise vanalinna piiridest välja.See nähtus on seda huvitavam, et nii keskmiste kui suurlinnade city on püsinud enamasti keskaegse linna kindlustatud ala piires. Juhul kui linna laienedes ja arenedes enam- vähem kontsentriliselt vanema, kindlustatud keskuse ümber kujuneb, langevad city kui
väikelaste suremuse vähendamisele ja tuberkuloosi väljajuurimisele. Inimeste keskmine oodatav eluiga on alates 1830. aastast jõudsalt kasvanud ning on tänaseks jõudnud 78,7 aastani. See on üks kõrgemaid kogu maailmas. Pilt 8. Rahvastik, suremus, välja ränne, sündimus, sisse ränne Pilt 9. Rahvastikupüramiid (2000) Praegu on Norra inimeste eluiga väga kõrge: meestel 77 aastat ja naistel 83 aastat. Norra on madala rahvastikutihedusega riik (15 inimest/km2). Võrreldes seda Rootsi (20,1 in/km2) ja 9 Soomega (17,2 in/km2) on see väiksem. Lisaks sellele on rahvastik väga ebaühtlaselt jaotunud. Umbes pool rahvastikust elab riigi kaguosas ja lõunarannikul. Põhjuseks on mägine sisemaa ja kliima ning puudub hea teedevõrk rannikust kaugemal. Alla 15 aastased moodustavad rahvastikust 20%, tööealised 65% vanemaealised 15%.
Kaasnähud: toidupuudus ja näljahädad, ülerahvastatus, sõjalised konfliktid, linnastumine, tööpuudus, linnade getostumine, majanduslik ebavõrdsus, loodusvarade raiskamine, nakkushaiguste levik, väljaränne. Vastuabinõud: riiklik sekkumine sündivuse reguleerimiseks(n. Hiina ühe lapse poliitika), teadlikkuse tõstmine, haridus, kõrge saagikusega põllukultuurid, majandusabi, majanduse areng, oma osa on ka sõjal, näljahädadel, nakkushaigustel. 10 kõige suurema rahvastikutihedusega riiki maailmas on: ** Riik/Piirkond Populatsioon Pindala(km2) Tihedus (pop.km2) 1 Singapur 5.183.700 710 7301 2 Bahrein 1.234.596 750 1646 3 Bangladesh 142.325.250 147.570 964 4 Mauritius 1.288.000 2.040 631 5 Taiwan 22.955.395 36.190 634 6 Lõuna-Korea 48.456.369 99