Lõuna- Ameerika 19,8 73,5 70,3 76,9 2,23 AIDS põeb 0.4% rahvastikust. Sellega elab 75 000 inimest ja 5 000 on sellesse surnud. AIDSi haigestunuid on Peruus vähe. Eestis põeb AIDSi 1.2% rahvastikust mis on Eesti kohta palju. Peruus on 0-14 aastaseid 18.5%, 15-64 aastaseid on 65,1% ja üle 65 aastaseid 6,4%. Rahvastiku vanuselise jaotuse järgi on riigi rahvastik noor, kuid juba 2030 hakkab muutuma vananevaks rahvastikuks. 2010 Aastal oli palju 10-19 aastaseid, kuid aastal 2030 on 30-39 aastaseid kõige rohkem. 2030 aastaks on ka sündinute arv vähenenud ja alates 40 eluaastast on rohkem inimesi kui 2010 aastal. Peruu on tänaseks jõudnud demograafilise plahvatuse etappi, kuna sündimus on suur ja vanureid on vähe. Kuid juba 2030. aastal võib näha märke muutumisest vananevaks rahvastikuks sündivus on langenud ja samal ajal tõuseb eakate osakaal. Põhjuseks
a)Üldine haridustase b)Erialane ettevalmistus c)Välja ja ümberõppe võimalused ja soovid tööjõu hulgas Turumajanduslikus ühiskonnas esineb tööpuudus. Struktuurne tööpuudus töökohad on olemasaga puuduvad vastava ettevalmistusega töötajad. Varjatud tööpuudus e. alarakendatus olukord, kus töökohti on küll olemas, kuid ei taga pidevat tööd ega tasustamist. Eelnimetatutest moodustub inimeste rühm, mida nim. marginaalseks rahvastikuks. Demograafiline situatsioon Eestis o 21. saj. seisab Eesti silmitsi paljude probleemidega, nagu terve Euroopa. o Dem. üleminek jõudis Eestis lõpule enne Teist maailmasõda. o Dem.üleminek kulges nn. prantsuse tüübi kohaselt, mis väljendub nõrgas rahvastikuplahvatuses. o Beebibuumpeale Teist maailmasõda. Rahvastiku paiknemine territooriumil sõltub elukeskkonnast Hea elukeskkond on : IdaHiinas, LääneEuroopas, PAmeerika idarannikul
keelatud kauba või teenuse eest. Õigus saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta tõest ning piisavat teavet . . Õigus asutada tarbijapoliitika- alaseid ühendusi ja liite, nõuda riigilt kaitset oma õiguste ahistamise korral. Kui müüja ja ostja vahelise lepingu tingimused pole täpselt kirja pandud, tülgendatakse need tarbija kasuks. Tööjõud- tööealine keskkond jaotatuna aktiivseks rahvastikuks. palk- tasu tehtud töö eest. Tööjõud jaguneb omakorda veel kaheks: töötajad- (palgatöötajad, ettevõtjad, vabakutselised)- isik, kes teeb tööd ja saab selle eest tasu. Töötu- inimene, kes soovib ja suudab teha, kuid ei leia seda. Majanduslikult aktiivse rahvastiku moodustavad 15- 69 aastased inimesed. Elanikkond jaguneb tinglikult kolme kategooriasse: tööeast nooremad- tööealised(15- 69)- tööeast vanemad.
p 1. Tööstusjäätmete või reovee juhtimine veekogudesse, pinnasesse. 2. Põllumajandusreostus üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest 3. Transpordireostus-teede soolatamine, õnnetused teedel-bensiini sattumine pinnasesse 4. Olmereostus Teema rahvastik hõlmab endas mitmeid erinevaid aspekte. Segamini lähevad juba mõisted rahvastik ja rahvus. Allpool vaatlemegi mida kujutab endas teema rahvastik. Rahvastikuks nimetatakse teatud maa-alal elavaid inimesi. Rahvastikuks võib olla kogu maakera rahvastik, kui ka mingil riigi territoorjumil elvavad inimesed. Nt: Eestimaalased Eesti territooriumil elavad inimesed, kes võivad olla eri rahvustest (eestlased, ukrainlased, venelased, jne). Rahvuseks nimetatakse inimeste rühma kes on ühest rassist, räägivad ühte keelt ja omavad ühte kultuurilist tausta. Rahvastiku üheks erisuseks on keel, mille järgi me ka eristame rahvusi.
hiidlinnade teke. Suurlinnade omavaheline kokkukasvamine suuremal maa-alal (Boswash, boston ja Washington) Maailmalinnas linnas mis omavad ülemaailmset tähtsust (u.20) Ameerikas New York, Los Angeles, Chicago. Euroopas London, Pariis, Moskva. Aasia Tokyo, Singapur, Hong Kong. Austraalias Sydney. Lõuna-Ameerikas Rio de Janeiro. Linnastumise probleemid: · Ülelinnastumine linnadesse asub elama rohkem inimesi, kui on töökohti. Sellised inimesed muutuvad marginaalseks rahvastikuks, kellega on probleeme. Nendega kaasnevad vargused, kuritegevus, narkomaania, haiguste levik. · Linna ühiskonna vananemine ja laste vähesus · Aasia riikides toimub tänapäeval kõige kiirem linnastumine, kuna seal toimub industrialiseerumine. Linnade sisestruktuur: 1) Igal linnal on kesklinn, mis on ajalooline linnasüda ja kuhu on koondunud tänapäeval äripiirkond
a) üldine haridustase b) erialaline ettevalmistus c) välja- ja ümberõppe võimalused ja soovid tööjõu hulgas. Normaalne on, et turumajanduslikus ühiskonnas esineb tööpuudus. Struktuurne tööpuudus--töökohad on olemas, aga puuduvad vastava ettevalmistusega töötajad. Varjatud tööpuudus e. alarakendatus--olukord, kus töökoht on küll olemas, kuid ei taga pidevat tööd ega tasustamist. Eelmainitutest moodustub inimeste rühm, keda nimetatakse marginaalseks rahvastikuks. Rahvastiku paiknemine territooriumil Rahvastiku paiknemine territooriumil sõltub elukeskkonnast. Näiteks hea keskkond on Ida-Hiinas, Lääne-Euroopas, Põhja-Ameerika idarannikul, halb elukeskkond on aga näiteks Põhja-Aafrikas, Siberi aladel, Polaaraladel. Rahvastiku paiknemist territooriumil iseloomustab: a) keskmine tihedus (in/km²) b) asulates paiknev elanikkond Asulates paiknev elanikkond jaguneb kaheks:
rahvasikuprotsess, mil suremus langub, kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastiku kooseisus on palju lapsi ja noori. 2002. a keskel elas maakeral 6,23 mld inimest, mis on rohkem kui kogu varasema inimkonna ajaloo jooksul kokku on elanud. ÜRO 2001. a hinnangu kohaselt suureneb maakera elanike arv minutis 140 inimese võrra. See tähendab rahvastiku juurdekasvu igal aastal umbes 80 mln võrra (Saksamaa elanike arv). ÜRO prognoosis 2050. aastaks maakera rahvastikuks 11,0 miljardit. Maltusianism - Robert Thomas Malthus'e maailmas esimesena välja töödatud ülemaailmselt tuntuks saanud tahvastusteooria. Õpetuse kohaselt kasvab rahvastik geomeetrilises, elatusvahendite hulk aga aritmeetilises progrssioonis. Rahvastiku iive rahvaarvu muutumine, mis võib olla ka negatiivne; eristatakse üld-, loomulikku ja mehaanilist iivet. Iseloomustab kõige paremini rahvaarvu kasvu.
2) Raha hoiustamise ja investeerimise pidurdumine 3) Tehingukulud: ''kingatallakulu'' ja ''menüükulu'' (sagedase hindade ümberarvestamisega seotud kulu). Töötus Töötus esineb ühiskonnas siis, kui on olemas inimesi, kes oleksid nõus kehtivate palkadega töötama, kuid kes ei leia tööd. Tööealine elanikkond on 1574 aasta vanused inimesed, kes ea poolest töötavad või peaksid töötama. Tööealine elanikkond jaguneb majanduslikult aktiivseks rahvastikuks ehk tööjõuks ja majanduslikult mitteaktiivseks. Tööjõud Tööjõud koosneb nii täis kui osaajalise tööga hõivatutest ja töötutest. Hõivatud on inimesed, kel hetkel on töökoht ja need, kel on töökoht, kuid kes puuduvad töölt haiguse, puhkuse või streigi tõttu. Töötud on inimesed, kes on ilma tööta, otsivad aktiivselt tööd ja on nõus kahe nädala jooksul tööle asuma.
töötutel tõsta oma kvalifikatsiooni ja ümberõppinud töötajate hilisem töölerakendamine on ühiskonnale isegi kasulikum. Lisaks kasutataks veel osavõtumäära e. aktiivsuse määra näitajat, mis näitab aktiivse elanikkonna (tööjõu) osa kogu tööealisest elanikkonnast. Eksisteerib suur hulk inimesi, kes ei tööta ja keda ei arvestata ka töötuteks. Sellist elanike kategooriat nimetatakse väljaspool tööjõudu olevateks inimesteks e. mitteaktiivseks rahvastikuks. Väljaspool tööjõudu on inimesed, kes ei tööta ja kes ei ole ennast tööotsijana registreerinud. Põhjusi võib välja tuua kaks: · inimesed ei soovigi töötada, seega ka ei otsi tööd (näiteks koduperenaised, õpilased). Siia kategooriasse kuuluvad ka heitunud (kes on kaotanud lootuse tööd leida); · inimesed ei ole võimelised töötama (tervislikel põhjustel, vanuse tõttu vms.) Sellisteks elanikkonna kategooriateks on näiteks puudega inimesed, vanurid jne.
Joonisel 12 on toodud skeem, kuidas liigitatakse inimesed majandusliku seisundi järgi. Joonisel 12 näidatakse, et rahvastik jaguneb kõigepealt tööealiseks ja mittetööealiseks. Tööealine rahvastik jagatakse mitteaktiivseks (pensioniealised, õppimas või täiendõppel olevad inimesed, laste või teiste pereliikmete eest hoolitsevad inimesed, haiged või invaliidid, heitunud isikud, muud põhjused) ja aktiivseks rahvastikuks. Majanduslikult aktiivne rahvastik omakorda jaguneb nendeks, kes hetkel töötavad ja nendeks, kes ei tööta, aga otsivad aktiivselt tööd. Joonise 12 alusel on võimalik arvutada kolm peamist näitajat, mis iseloomustavad olukorda tööturul. Mittetööealine elanikkond Majanduslikult
ainult Lasnamäel elavatelt inimestelt (keda on kokku umbes 100 000), võiksime saada hoopis erinevad tulemused, sest Lasnamäe elanikkond pole proportsionaalselt vähendatud koopia Eesti rahvastikust. Niisiis on tähtis see, kuidas inimesi valimisse võtta, mitte see, kui palju neid on. Õpilasteaduses muutub esindusliku valimi võtmine keeruliseks, sest kuidas kõiki proportsioone arvestada. Sellest olukorrast on kaks väljapääsu. Üks võimalus on võtta uuritavaks rahvastikuks oma kooli rahvas. Kool on juba struktureeritud (klassideks, õpetajad ka ainete lõikes), mis teeb proportsioonide arvestamise valimis lihtsamaks. Näiteks saab otsustada, et igast klassist küsitleme 5 poissi ja 5 tüdrukut, kelle valime välja loteriimeetodil (st juhuslikult). Teine võimalus on loobuda esinduslikkuse taotlemisest ning jagada küsimustikud ainult nendele lastele, kes on avaldanud soovi kaasa lüüa. See on
annaabi.ee 
