Tartu Tamme Gümnaasium Rando Avarmaa Eesti Koolispordi Liidu Dumle rahvastepalli võistluste korraldamine Praktiline töö Juhendaja Tiina Tooding Tartu, 2013 Sisukord Sisukord....................................................................................................................1 Sissejuhatus.................................................
11.15 majutus, rivistus) külla Gruppide 11.30- moodustamine, Ekskursioon 12.45 grupi nime ja lipu Vikingite külas valmistamine 13.00 LÕUNASÖÖK LÕUNASÖÖK LÕUNASÖÖK LÕUNASÖÖK 13.30 SIESTA SIESTA SIESTA SIESTA 15.00- Rahvastepalli Ujumine lähedal Veevõrkpalli 16.00 võistlus linnas võistlus 16.15- 17.30 Oksade ja 17.45- lõkkematerjali 18.45 korjamine 19.00 ÕHTUSÖÖK ÕHTUSÖÖK ÕHTUSÖÖK ÕHTUSÖÖK 20.00- LÕKKEÕHTU 21.30
Pärimusmuusika - Untsakad Kris tina T iid u He im ta li P õ h iko o l 7 .kla s s 2 0 1 2 /1 3 Untsakad Untsakad on 1992. aastal loodud Eesti folkansambel.Algselt esines ansambel Rahvastepalli nime all, 1993. aastal võeti uueks nimeks Untsakad. Untsakad Oma missiooniks on ansmabel nimetanud rahvaluule kogumist. Regilaulud, lorilaulud, modernlööklaul, sõjalaulud ja The Pogues ongi Untsakate muusika kokkuvõttev nimetus. Untsakad Jaanus Jantson akustiline kitarr, laul Ilmar Kald viiul, laul Jaanus Põlder mandoliin, laul Margus Põldsepp lõõtspillid, laul Marek Rätsep basskitarr, laul
Mängitakse võrkpalliväljakutel. Kasvataja Pille-Riin Pruus seletab mängu reegleid:mängu pikkuseks on 4 minutit. Mängu võidab võistkond kellel mänguaja (4 min) lõppedes on rohkem "elus mängijaid". Kui mäng jääb viiki, jätkatakse mängimist esimese tabamuseni. 30 min. Tegevus 2 Margus Mäeots jagab 26 noort 2 meeskonnaks ehk igas meeskkonnas on 13 mängijat, kes hakkavad ajapeale Rahvastepalli mängivad, nendest 24 on väljakul ning 2 on kaptenid. Tegevuskoht: Spordistaadion Vahendid: taimer,võrkpall,esmaabi kohver. Vastutajad: Pille-Riin Pruus,Heidi Reial, Margus Mäeots 45 min. Kokku: 1 h 15 min. 6) 13.00 LÕUNASÖÖK Vastutajad: Pille-Riin Pruus, Heidi Reial, Margus Mäeots
Muusikalised mängud Tähelepanu arendamine Arendav vaba tants Sotsiaalsete oskuste arendamine Matkiv tants Teiste ainevaldkondade mõistetega lõimine Kindla liikumisega tants Mängureeglitega arvestamine Kombineeritud tants ERINEVAD SPORDIALAD: Oskab nimetada erinevaid spordialasid. Eesti sportlasi Mängib jalgpalli, korvpalli, rahvastepalli, juurdeviivaid mänge Valdkonna Mina ja keskkond sisu: 1) sotsiaalne keskkond: mina, perekond ja sugulased, kodu, lasteaed 2) looduskeskkond: kodukoha loodus, muutused looduses, inimese mõju loodusele; 3) tehiskeskkond: ehitised, kodutehnika, turvavarustus, virtuaalkeskkond. (2) Valdkonna Matemaatika sisu: 1) hulgad, loendamine ja arvud, arvutamine; 2) suurused ja mõõtmine; 3) geomeetrilised kujundid. Valdkonna Kunst sisu:
kohtas ta poissi kes oli väga ülbe ja kellega tal varsti tuli ka selle tõttu kakelda. Hiljem aga kohtas ta seda sama poissi erikoolis. Kui Jaan teda oli kakluses võitnud, pakkus vastane talle aga oma sõprust. See sõber nimega Kodja oli omapärane, lottis, lombakas kuid ikka sportlik. Jaan oli ka sportlik ja ta oli isegi pallimängude kapten. Kodja oli ka Jaani pallimängu meeskonnas ja koolidevahelistes mängudes võitsid nad kolmest alast kaks. Korvpalli ja rahvastepalli. Võrkpalli nad aga napilt kaotasid, kuna oli vähe harjutada saanud. Ühel päeval kui Jaan oli jõe ääres Kodjat otsimas siis peatus ta paadisillal ning sulistas jalgadega vees. Siis aga märkas ta et tüdruk oli hädas ning mööduva mootorpaadi lained ükkasid ta ümber. Tüdruk oleks uppunud kui Jaan ei oleks haaranud ritva kalda äärest ja teda välja tõmmanud. Selle tüdruku isa andis Jaanile 50 krooni ja teenistuskoha. Lisaks sai ta aga ka teenetemärgi
Alates 2000.aastast teenib ta Kaitsejõudude Peastaabis kaitseväe pearelvuri ametikohal. 4 3. Vaido lapsepõlv Vaido Halliküla lapsepõlv möödus, sünnikodus, Lõkova külas. Lõkova küla asub Venemaal. Nagu kõigil lastel, nii ka temal olid omad mängud ja toimetused. Põhilised mängud olid õe ja vennaga ning naabripoistega. Mängiti rahvastepalli, trifaad, jalgpalli, peitust, luurekat. Pidi ka karjas käima, abiks olema heinatöödel, põldu harima. Karjas käies lugesid lapsed raamatuid ning igavuse peletamiseks valmistati pajust pille, mida oli tore mängida. Heinatöödel käidi kogu perega. Lapsed pidid riisuma või koorma otsas heina sõtkuma. Paljudel kodustel töödel aitasid lapsed vanemaid. Vaidole meeldis väga lapsena joonistada ning oli huvitatud relvadest. Relvade vastu oli nii suur huvi, et
käis veetmas 415 last Eestimaa mitmest maakon- rada, kus tutvuti endiste aegade kommete ja nast vanuses 717 eluaastat. Vahetused kestsid 6 tavadega. Enne ärasõitu Muhumaalt külastati kuni 10 päeva. Katariina kirikut. Sport: Õues sai mängida nii mini- kui ka tavalist Matsalu rahvuspark ja Lihula linnusemägi. korvpalli. Mängiti rahvastepalli ning võisteldi korv- Matsalu rahvuspargi alal tehti lastele paadisõit pallis ja vabavisetes. mööda Suitsu jõge, käidi Suitsu linnuvaatlustor- nis. Penijõe mõisas asub Matsalu rahvuspargi Puhkemaja esisele puitpõrandaga mänguväljakule keskus ja looduskaitseala tutvustav muuseum,
Aga oli siis tema lihtsameelsus suurem kui nii paljude täiskasvanute oma, kes siiralt imetlesid Nõukogude riiki, kes Assurbanipali meetoditega, inimesi tappes, hirmutades ja ümber asustades ehitas kommunismi, mis pidi olema kogu inimkonna helge tulevik. Kommunismi ta vähemalt küll ei uskund. Kuni murdeeani oli kool talle vastik paik, kuhu ta ei tahtnud minna. Eriti muidugi võimlemistundi, kus pidi mängima rahvastepalli. Elas rohkem raamatute, unistuste ja huvide maailmas. Ta lapseajusse talletus omaette väike entsüklopeedia. Luges ema kõrval keeleteaduse konspekte, kirjanduslugu, uuris atlast ja joonistas kontuurkaarte, nii et talle said tuttavaks Indoneesia peamised saared ja kõik Kesk ja LõunaAmeerika riigid. Peale Orava Päevakeste oli ühe suve Räpina ja Võõpsu vahel kaugete sugulaste Kisandite (vanaperenaine Kisandi
- milliseid ilmastikutingimusi on vaja, et valitud mängu mängida; - kui ilm muutub, kas saab muuta mängu kohta või mängu ennast. Vahendid Põhivahendid on mängu läbiviimiseks olulised (näiteks pall, kurikas, võrk jne), ilma nendeta ei ole võimalik mängu läbi viia. Abivahendid on olulised mängu ettevalmistamisel ja juhtimisel (näiteks vile, kriit jne), seega ei ole nende vahendite olemasolu hädavajalik mängu läbiviimiseks. Näide: Rahvastepalli on planeeritud mängida asfalteeritud platsil, kuid puudub kriit joonte tõmbamiseks. Kriidijoone võib asendada nn liivajoonega või vahetada mängukohta ning tõmmata piirjooned pinnasele. Märgistuseks võib kasutada ka kivikesi, puitu ja muid looduslikke vahendeid, oluline on jälgida, et abivahendid ei muutuks mängijatele ohtlikuks. Olulisemad küsimused, millele tuleb enne mängu algust vastata: - kas vahendeid on piisavalt; - kes vastutab vahendite olemasolu eest;