(Ei laseks riikide vahelistel tülidel sõjaks kasvada.) Ei andnud soovitud tulemusi, sest: 1. mitmed suurriigid jäid organisatsioonist kõrvale (USA, Saksamaal kui I maailmasõja agressorriik, Nõukogude Liit) 2. 1930-ndatel ei suudetud aktiivselt ja tulemuslikult vastu seista diktatuuririikide agressiivsele välispoliitikale (Itaalia agressioonile Etioopia vastu 1935; Jaapan hõivab territooriumid Hiinas 1931; NSVL kallaletung Soome vastu 1939 jne.) 3. Rahvasteliidul puudusid relvajõud ja ta sõltus otsuste elluviimisel suurriikidest, kes suhtusid sageli nendesse kohustustesse vastumeelselt. Rahvasteliidu kaks tähtsaimat liiget, Suurbritannia ja Prantsusmaa, ei tahtnud eriti sanktsioone rakendada ja veel vähem olid nad huvitatud Rahvasteliidu nimel sõjategevuse alustamisest. 2. 1. M olotov-Ribbentropi pakt (23.august 1939) - mittekallaletungileping, kus lubati üksteist mitte rünnata
Millal loodi? 1919. aastal Miks? Selleks, et sõjalise sekkumiseta lahendada võimalikke riikidevahelisi tülisid ning arendada rahvusvahelist majanduslikku ja kultuurilist koostööd. Edukas/ebaedukas, miks? Alguses oli edukas, sest suudeti lahendada nii mõnigi riikidevaheline tüli, kuid hiljem hakkasid riikidevahelised suhted teravnema ning Rahvasteliit ei suutnud hoida ära tülisid, mis tekkisid suurriikide vahel. Rahvasteliidul ei olnud piisavalt vahendeid sõdade ärahoidmiseks. 5. Sõjakollete kujunemine: Jaapan, Hispaania. Jaapan Tahtis saada kogu Aasia valitsejaks. Algul ründasid nad Hiinat. Jaapan kuulutati agressoriks ehk sõjaalgatajaks ja vallutajaks. Hispaania Puhkes sõjaväelaste mass, mis kasvas kodusõjaks ning mis muutus peagi rahvusvaheliseks sõjaliseks kokkupõrkeks. 6. Kuidas rikkus Saksamaa Versailles' rahulepingut? Saksamaa asus looma võimast sõjaväge, mis oli keelatud
Oktoobrirevolutsioon- 1917 toimunud riigipööre, mille käigus enamlased kukutavad Ajutise Valitsuse. Võim vormistati 26.okt 1917 II nõukogude kongress, moodustas Rahvakomissaride Nõukogu, esimeheks sai Lenin. Kommunistlikud repressioonid- Rahvasteliit- Pariisi rahukonverentsi ajal pandi alus rahasteliidule- Wilsoni idee kohaselt pidi rahvusvahelised konfliktid lahendama rahumeelselt. Aktiivne oli 1920ndatel, suutis lahendada väiksemaid konflikte. Puuduseks oli et sinna ei astunud USA. Rahvasteliidul ei olnud reaalseid vahendeid, et liikmesriike mõjutada. Diktatuur venemaal- kommunistlik diktatuur, stalin Diktatuur itaalias- fašistlik diktatuur, mussolini juhtimisel astus kommunistide vastu. Diktatuur saksamaal- natsionalism, Hitler, Diktatuur hispaanias franco diktatuur, kirikumeelne autoritarism Woodrow Wilson- ameerika president 1913- 1921, rahvasteliit Aleksander kerenski-Ajutise Valitsuse esimees, Lenin- venemaa enamlaste juht,
*Jäi ilma Elsass- Lotringist. 15. Kuidas muutus pärast I maailmasõda Euroopa kaart? Uued riigid: *Austria-Ungarist – Austria, Ungari, Tšehhoslovakkia *Venemaast – Soome, Läti, Leedu, Poola, Eesti *Suurbritanniast – eraldus Iirimaa 16. Rahvasteliit. Rahvasteliidu nõrkuse põhjused. Pariisi rahukonverentsil loodi Rahvasteliit sõdade ärahoidmiseks. Nurjus, sest Ameerika ja teised tähtsad riigid (NT Saksamaa, Nõukogude Liit, Jaapan, Itaalia) ei osalenud. Rahvasteliidul puudus oma sõjavägi. Otsustamine oli aeglane. Juhtivad riigid olid omakasupüüdlikud. Majandussanktsioonid ei toiminud. Lepinguid, millele ta toetus, peeti ebaõiglasteks. 17. Balti kubermangud 20. sajandi algul *Baltimaad arenesid kiiresti. *Rahvaarv kasvas, tööstuse areng suurendas järsult linnaelanike osatähtsust. *Eriti silmatorkav tööstuse areng Riias, Riiast kujunes piirkonna metropol
Ingl ja Sm vaheline mereväekokkulepe Sm tohtis nüüd omad sõjalaevu ja allveelaevu *Ingl soosis 1936 viidi väed sisse Reini tsooni *Pr ega ka RL ei teinud midagi Saksamaa ja Itaalia sõjaspoliitiline liit Berliini-Rooma telg Saksamaa ja Jaapan Antikomiternipakt Berliin-Tokyo telg 1937 ühines Antikomiternipaktiga Itaalia Berliin-Rooma-Tokyo telg Rahvasteliidul ja lääneriikidel ühine lepituspoliitika, sest Sm oli liiga tehtud enne. Saksamaa sai sellepärast liitlasteks Itaalia ja Jaapani, kuigi nad olid mõlemad võitjate poolel,aga ei saanud piisavalt asumaid solvunud ja otsustasid jõuga haarata. 5.pilet Majandusarengu põhijooni 1920.aastatel 1)sõjajärgne majanduslangus või kriis 1924 *sõjamajanduselt rahuaja majandusele *sõjakahjud *katkenud majandussidemed Vm Pr: - lahingud toimusid Pr pinnal
Aastatel võimule diktatuurid? Kuna majanduslike raskuste tagajärjel kaotasid paljud inimesed usu demokraatlikusse korda, siis loodeti et tugevakäeline karm valitsemine ehk diktatuur suudab taastada korra ja muuta elu paremaks. Töövihik 1. Millised eesmärke silmas pidades määrati uued riigipiirid Võitja riikide huve tugevdada ja Saksamaa nõrgestamist. 1.1 Miks hakkas 1930. Aastatel rahvasteliidu tähtsus langema? Sest võimule tulid diktaatorid. Rahvasteliidul puudusid mõjutusvahendid. 1 2. Miks hakkas 1930. Aastatel rahvasteliidu tähtsus langema? a) Compiegne’e vaherahu sõlmimine – sellega lõppes sõjategevus. b) Pariisi rahukonverents – töötas välja püsivad rahulepingud. c) Versailles’ süsteemi loomine – Pariisi rahukonverentsi loodud uus poliitiline korraldus. d) Rahvasteliidu loomine – sellega arendati maailma majanduslikku ja
Põhikiri võeti vastu 28.04.1919 ning selle 26 artiklit lisati kõigisse rahulepinguisse. Ametlikult alustas tegevust 10.01.1920 Genfis. Liikmeteks oli eri aegadel 63 riiki. Esialgu ei võetud liikmeks sõja kaotanud riike ega ka N. Venemaad. USA jäi välja, kuna ei ratifitseerinud Versailles' rahulepingut. Jaapan lahkus Rahvasteliidust 1933. aastal, Saksamaa 1933. aastal ning Itaalia 1937. aastal. Nõukogude Liit heideti Rahvasteliidust välja 1939. aastal (Talvesõjas agressor Soome vastu). Rahvasteliidul õnnestus lahendada rohkem kui 40 riikidevahelist konflikti, kuid 1930. aastail algas Rahvasteliidukui rahutagava organisatsiooni allakäik (Jaapan agressor Hiina vastu, Itaalia agressioon Etioopia vastu). Rahvasteliit ei suutnud peatada sõjakate riikide tegevust ning organisatsiooni tähendus langes praktiliselt nullile. Suuremat edu saavutas Rahvasteliit rahvusvahelise majandusliku ja kultuurilise koostöö arendamisel ning elutaseme tõstmisel.
annaabi.ee 
