Eesti rahvariie on meie esivanemate ajalooline riietus, mis on loodud sajandite vältel vastavalt võimalustele, vajadustele ja tavadele. Selle arengus võeti eeskuju nii naabritest kui kõrgkihtide rõivastest, kuid kõik välismõjutused kohandati oma maitse ja traditsioonidega. Rõivad valmistati telgedel kootud villasest või linasest kangast, 17. sajandil lisandusid silmuskudumid. Põhiosa rõivastusest oli naturaalne - linasest esemed olid valged, villasest esemed lambavalged, -pruunid ja -mustad. Muid värve saadi taimedega värvimisel. 19. sajandi alguses hakkas levima potisinine värv (indigo), sajandi keskpaigas aga eredad poevärvid (aniliinvärvid). 19. sajandil suurenesid rahvusvahelise ehk linnamoe mõjud rahvarõivastes märkimisväärselt. Tänu arheoloogilistele leidudele teame mõnda ka I aastatuhande ja II aastatuhande alguse riietusest. Tolleaegsel eesti rõivastusel oli rohkesti ühisjooni teiste Baltimaadega. Naiste riiete peamised osad ...
Rahvarõivad ja Muhu tikand Eesti rahvariie on meie esivanemate ajalooline riietus, mis on loodud sajandite vältel vastavalt võimalustele, vajadustele ja tavadele. Selle arengus võeti eeskuju nii naabritest kui kõrgkihtide rõivastest, kuid kõik välismõjutused kohandati oma maitse ja traditsioonidega. Rõivad valmistati telgedel kootud villasest või linasest kangast, 17. sajandil lisandusid silmuskudumid. Põhiosa rõivastusest oli naturaalne - linasest esemed olid valged, villasest esemed lambavalged, -pruunid ja -mustad
puutuvad on kindlasti kuulnud Mulgi kuuest ja Halliste puusapõllest. Rahvakultuuri säilitamise koha pealt on väga oluline, et tänapäeva noored oleksid kursis, sellega, mismoodi meie esivanemad ennast riietasid ning millistest kommetest nad kinni pidasid. Oli ju juba sel ajal teatavad etiketi reeglid, mismoodi mingil konkreetsel pidustusel riietuda ning mis on sobiv ja mis mitte. Nii on tänapäevalgi veel meie rahvariie kõige esinduslikum ja ilusaim riietus ning ükski inimene, kes elab meie kaunil kodumaal, ei tohiks häbeneda oma juuri ja tradistioone. LISA 1. Halliste mees, naine ja neiu. KASUTATUD KIRJANDUS Joon, H. (1995) Karksi kihelkond. Viljandi: AS Trükiekspert. Tellimus nr. 466 Kaarma, M; Voolmaa, A. (1981) Eesti rahvarõivad. Tallinn: Eesti Raamat
värvitud, kõrge vundamendga ja senisest märksa suuremate akendega. Elekter ja telefon levisid maal esialgu aeglaselt ning enamik raadioid töötas veel akudel, mille täitmiseks oli iseseisvusaja lõpul olemas üle 200 akulaadimispunkti. Teedele ilmus üha enam isiklikke sõiduautosid ja veel rohkem jalgrattaid (eriti kvaliteetne oli Rootsi ,,Husqvarna" toodang). Kouseid töid aitasid teha uued kodumasinad, nagu hakklihamasin ja õmblusmasin, enamasti legendaarne ,,Singer". Rahvariie pidas vastu veel vaid mõnes konservatiivses maanurgad- Kihnul, Setumaal, Muhumaal ja rannarootslaste juures (Ruhnul, Vormsil jm.). Mujal mindi lõplikult üle nn. Linnamoele. Linnamoelise rõiva hankimiseks ei tarvitsenud linna sõita, selle võis tellida ka Geord Adniel Kiire tüüpi küla(aleviku-)rätsepalt. Kuid siis ei saanud muidugi kindel olla, kas ülikond just viimast buenos Airese või Londni snitti järgib. Anglofiilsus oli moes.
EESTI RAHVARIIDED Eesti rahvariie on meie esivanemate ajalooline riietus, mis on loodud sajandite vältel vastavalt võimalustele, vajadustele ja tavadele. Selle arengus võeti eeskuju nii naabritest kui kõrgkihtide rõivastest, kuid kõik välismõjutused kohandati oma maitse ja traditsioonidega. Rõivaste valmistamiseks kooti telgedel kangas, kasutati naturaalseid materjale- linane, villane. Värvide saamiseks korjati ja kuivatati erinevaid taimi ja keedeti nendes lõnga või kangast.
Rahvarõivad Eesti rahvariie on meie esivanemate ajalooline riietus, mis on loodud sajandite vältel vastavalt võimalustele, vajatustele ja tavadele. Selle arengus võeti eeskujuks nii naabritelt kui kõrgkihtide rõivastest, kuid kõik välismõjutused kohandati oma maitse ja traditsioonidega. Rõivad valmistati telgedel kootud villasest või linasest kangast, 17. sajandil lisandus silmuskudumine. Põhiosa rõivastusest oli naturaalne-linasest esemed olid valged, villased esemed lambavalged,-pruunid ja mustad
Laste riided piirusid nii tüdrukutel kui poistel põhiliselt valge linase särgiga, jahedama ilmaga kanti peal musta kuube. Riietus täienes vastavalt eale ja tavadele. Poisist sai pükste omanik umbes 10 aastaselt, tüdrukud kandsid vööga linast särki 14.-15. eluaastani. Peale seda seeliku saamine sümboliseeris üleminekut lapseeast neiuikka. Täisealiseks saamist tähistas leeriskäimine. Selleks puhuks said noored oma esimese piduliku rõivakomplekti. Eesti rahvariie on meie esivanemate ajalooline riietus, mis on kujunenud sajandite vältel toetudes võimalustele, vajadustele ja tavadele. Rahvariietel on paikkonniti rohkelt erinevusi. Juured on seotud iidsete hõimuerinevustega, edasi arenesid kihelkonniti. Oma mõju avaldasid rõivastele ka suhted naaberrahvastega. Põhiliseks kohaks, kus naisterahvad üksteise riideid takseerida võisid ning mustreid meelde jätta, oli kirik.
annaabi.ee 
