mis tähendab, et sotsiaalsedhüviseid peaks saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sostiaalsest sissetulekust. · Liberaalne maksab toetusi ainult vaestele, heaolu eest vastutab igaüks ise, heaolu kesksed põhimõtted: iga laps saab lastetoetust, ükskõik milline on pere sissetulek, iga pensioniikka jõudnud omab õigust rahvapensionile, isegi siis, kui ta pole oma elu jooksul palgatööl käinud. · Konservatiivne - maksab toestusi peamiselt palka teeninutele arvestades palga suurust ja staazi, heaolu eest vastutab tööandja või töövõtja, pere, heaolu poliitika kesksed põhimõtted: töötavajad inimsed peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused. 14)Milline heaolu mudel on Eestis Sotsiaaldemokraatlik
kodanikuõigus bagu õigus valida. Peamine heaolu pakkuja on riik(valitsus). Kehtestatud on kõrged maksud. Progresseeruva tulumaksu abil vähendatakse varanduslikke erinevusi, mis on kogu poliitika üheks eesmärgiks. Sotsiaaldemokraatia Jõukad nõus maksma, sest saavad ise ka tasuta hüvesid. Iga laps saab lastetoetust, olenemata perekonna majanduslikust seisust. Pensioniikka jõudnu omab õigust rahvapensionile isegi siis, kui ta pole päevagi tööl käinud, aega maksnud makse Riigid: Rootsi, Norra, Holland, Soome, Taani Konservatism Aluse pani Otto von Bismarck 1880. aastate sotsiaalkindlustusreformiga. Orienteerub eeskätt töötavatele inimestele, kelle palk ja sotsiaaltagatised peaksid katma ka ülalpeetavate vajadused. Inimese tööpanus määrab heaolutaseme.Kes maksab rohkem sots.kindlustusmakse, saab ka suuremaid kompensatsioone.
varaklasside (näiteks aktsiate ja võlakirjade) vahel Regulaarse investeerimise strateegia väärtpaberite ostmine kindla summa ulatuses regulaarsete ajavahemike järel Pensioni I sammas Pensioni I sammas riiklik pension, mida makstakse töötavatelt inimestelt laekuva sotsiaalmaksu arvelt Rahvapension ei sõltu inimese tööpanusest, tagab minimaalse toetuse neile, kes ei saa tööpanusest sõltuvat pensioni Vanaduspension lisandub rahvapensionile ja koosneb kolmest komponendist: Põhiosa kõigi tööstaazi omavate inimeste jaoks võrdne summa Staaziosak lisa vanaduspensioni põhiosale, mis sõltub töötatud aastatest enne 31. detsembrit 1998 Kindlustusosak lisa vanaduspensioni põhiosale, mis sõltub töötaja eest makstud sotsiaalmaksu summast alates 1. jaanuarist 1999 Pensioni II sammas Pensioni II sammas (ka kogumispension) isiku individuaalsel säästmisel põhinev pensionisüsteem,
Pensioni I sammas Pensioni I sammas – riiklik pension, mida makstakse töötavatelt inimestelt laekuva sotsiaalmaksu arvelt Rahvapension – ei sõltu inimese tööpanusest, tagab minimaalse toetuse neile, kes ei saa tööpanusest sõltuvat pensioni Vanaduspension – lisandub rahvapensionile ja koosneb kolmest komponendist: Põhiosa – kõigi tööstaaži omavate inimeste jaoks võrdne summa Staažiosak – lisa vanaduspensioni põhiosale, mis sõltub töötatud aastatest enne 31. detsembrit 1998 Kindlustusosak –
PENSIONISÜSTEEM: Eesti pensionisüsteem koosneb kolmest sambast. I SAMMAS On riiklik pension, mida makstakse töötavatelt inimestelt laekuva sotsiaalmaksu arvelt. I samba riiklik pension koosneb kahest komponendist: 1. rahvapension ei sõltu inimese tööpanusest, tagab minimaalse toetuse neile, kes ei saa tööpanusest sõltuvat pensioni.Rahvapensioni saavad kõik, kes on elanud Eestis viis aastat. 2. vanaduspension lisandub rahvapensionile ja koosneb omakorda kolmestkompo nendist: a) põhiosa tööstaazi omavatele inimestele võrdne summa b) staaziosak lisa, mis sõltub töötatud aastate eest c) kindlustusosak lisa vanadsuspensionile, mis sõltub makstud sotsiaal maksust II SAMMAS Vara kogumine toimub pensionimakseteks inimese enda poolt. Pensionisammas on kohustuslik kõigile 1983. aastal või hiljem sündinud inimestele.Sammas kujuneb järgmiselt:
maksusüsteemi abil. Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Riik peab tagama igale inimesele väärika elatustaseme. Nt Skandinaaviamaad. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust või arstiabi on samasugune kodanikuõigus nagu õigus valida või pöörduda kohtusse. Kõrged maksud on vajalikud, et rahastada haridus- ja tervishoiusüsteemi. Progresseeruv tulumaks vähendab ka varanduslikke erinevusi. Iga pensioniikka jõudnu omab õigust rahvapensionile isegi siis, kui ta pole oma elu jooksul päevagi tööl käinud ega sotsiaalkindlustusmakseid teinud. Tänapäevased ideoloogiad ei orienteeru enam selgelt kas töölisklassile (vasakpoolsed) või omanikele (parempoolsed) nagu tööstusühiskonna ajastul. Vasak- ja parempoolsus on lähenenud. Mõlemad rõhutavad aktiivse kodaniku ideaali, st kodanikul pole ainult õigused vaid on ka kohustused. Uusvasakpoolsus ehk kolmas tee näeb heaoluriiki paindlikumana ja
· Keskseks vastutajaks on riik · Et rahastada haridus- ja tervishoiusüsteemi ning teha väljamakseid pensionideks, abirahadeks ja lastetoetusteks, kehtestatakse kõrged maksud · Pensionide ja lastetoetuste puhul on sellele heaolumudelile tunnuslik igaühele tagatud baasosaku olemasolu (nii saab iga laps lastetoetust, ükskõik milline on perekonna majanduslik seis ja iga pensioniikka jõudnu omab õigust rahvapensionile isegi siis, kui ta pole om aelu jooksul palgatööl käinud ega sots.kindlustusse sissemakseid teinud LIBERAALSE HEAOLUMUDELI etaloniks peetakse USA-d. · Lähtub liberalismi põhiväärtustest, milleks on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus · Minimaalriigi ülesandeks on kõrge tööhõive tagamine ning konkurentsi ja valikuvabaduste kindlustamine · Inimese võimalus saada arstiabi ja haridust määrab suures osas tema rahakoti paksus
Valitsus reguleerib majandust eeskätt maksusüsteemi abil. Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Riik peab tagama igale inimesele väärika elatustaseme. Nt Skandinaavia maad. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust või arstiabi on samasugune kodanikuõigus nagu õigus valida või pöörduda kohtusse. Kõrged maksud on vajalikud, et rahastada haridus- ja tervishoiusüsteemi. Progresseeruv tulumaks vähendab ka varanduslikke erinevusi. Iga pensioniikka jõudnu omab õigust rahvapensionile isegi siis, kui ta pole oma elu jooksul päevagi tööl käinud ega sotsiaalkindlustusmakseid teinud. Kommunism Sotsialismi äärmuslik vorm. See ideoloogia väitis, et kogu omand peab kuuluma riigile, kes hakkab majandust juhtima ühest keskusest ühtse plaani järgi. Arvestati, et kui omand on riiklik, kaob ka mis tahes varanduslik ebavõrdsus. Peale selle väitis kommunistlik ideoloogia, et niisugune suur muudatus tuleb teostada revolutsiooni
korral oleks õigus saada toitjalt alimente. Erandina võib toitjakaotuspensioni saada toitja laste eestkostja, kes pole ei sugulane ega hõimlane. Toitjakaotuspensioni võivad saada toitja ülalpidamisel olnud töövõimetud perekonnaliikmed ja nendega võrdsustatud isikud. Püsivalt töövõimetu isik loetakse toitjakaotuspensionile õigust omavaks perekonnaliikmeks juhul, kui tal on õigus töövõimetuspensionile või püsiva töövõimetuse alusel rahvapensionile. Töövõimetuteks perekonnaliikmeteks ja nendega võrdsustatud isikuteks, seega siis toitjakaotuspensioni saamise õigustatud subjektideks, on: 1) lapsed, vennad, õed ja lapselapsed, kes on alla 18-aastased (alla 24-aastane gümnaasiumi või kutseõppeasutuse päevases õppevormis õppiv õpilane või ülikooli või rakenduskõrgkooli statsionaarses õppevormis õppiv üliõpilane) või sellest east vanemad, kui ta on tunnistatud püsivalt töövõimetuks enne 18-
annaabi.ee 
