Hindamine- on seotud väärtuste, kultuuri, konteksti ja ajaga. Võib mõista protsessina, mille jooksul valitud objekti süstemaatiliselt analüüsitakse Refleksioon- mõtisklus omaenda mõtete ja elamiste üle Üldpedagoogika- uurib kasvatus-ja õpetusprotsessi üldisi seaduspärasusi Pedagoogika ajalugu-uurib pedagoogilisi teooriaid, kasvatuse sisu ja meetodeid ajaloo erinevatel perioodidel, mis tihti moodustavad suhteliselt iseseisvaid pedagoogika harusid: rahvapedagoogika, sõjapedagoogika, pere kasvatuse pedagoogika, õiguspedagoogika, ravipedagoogika. Pärilikkus-inimese üksikuid omadusi ja kogu individuaalset arengut tervikuna mõjutavad organismide omadused, mis antakse edasi põlvkonnalt põlvkonnale. Aktiivsus-inimese olemise vorm, tema tegevusaktiivsus, mis on suunatud ümbritseva maailma eesmärgipärasele muutmisele Suhtlemine-sünnipärane vajadus sotsiaalseks lävimiseks ja informatsiooni vahetamiseks, mis
Õppevahend- Hindamine- on seotud väärtuste, kultuuri, konteksti ja ajaga. Võib mõista protsessina, mille jooksul valitud objekti süstemaatiliselt analüüsitakse Reflektsioon- mõtisklus omaenda mõtete ja elamiste üle Üldpedagoogika- uurib kasvatus-ja õpetusprotsessi üldisi seaduspärasusi Pedagoogika ajalugu-uurib pedagoogilisi teooriaid, kasvatuse sisu ja meetodeid ajaloo erinevatel perioodidel, mis tihti moodustavad suhteliselt iseseisvaid pedagoogika harusid: rahvapedagoogika, sõjapedagoogika, pere kasvatuse pedagoogika, õiguspedagoogika, ravipedagoogika. Pärilikkus-inimese üksikuid omadusi ja kogu individuaalset arengut tervikuna mõjutavad organismide omadused, mis antakse edasi põlvkonnalt põlvkonnale. Aktiivsus-inimese olemise vorm, tema tegevusaktiivsus, mis on suunatud ümbritseva maailma eesmärgipärasele muutmisele Suhtlemine-sünnipärane vajadus sotsiaalseks lävimiseks ja informatsiooni vahetamiseks, mis
sest tõenäosus selleks näib olevat 85 protsenti? Või üritate teha kõik, et põlvest põlve edasi kandunud, tänaseks ammu aegunud mõttemuster teadvustada ning asendada kaasaegsemaga? Uus aeg nõuab kaasaegseid teadmisi inimese hingeelust ja teistsuguseid kasvatusoskusi. Lapsevanemaks saada pole tavaliselt raske. See lihtsalt juhtub ühel hetkel. Raske on seda rolli väärikalt välja kanda. Sest see on peen kunst, mida igal põlvkonnal tuleb ikka ja jälle õppida. Rahvapedagoogika pärineb ammustest aegadest, kui kogu elu oli hoopis teistsugune. Midagi saab sellest üle võtta, kuid suur osa ei sobi enam tänasesse päeva. Sest inimkond on edasi arenenud. Juba üle saja aasta peetakse last demokraatlikus maailmas isiksuseks, kellel on veel ebapiisavalt elukogemusi ja kelle arendamine annab parimaid tulemusi, kui on kannatlikkust, austust ja armastust tema vastu, aega lapse jaoks, pühendumist ja oskusi.
HARIDUS Tänapäeval on eestlased Euroopa mandriosa väikseim rahvas, kellel on täielik omakeelne haridus algkoolist ülikoolini välja. XIII sajandil levis Eestis katoliiklik kiriku ja koolikorraldus. Algul rajati toomkoolid, kus õpetati traditsiooniliselt seitset vaba kunsti. Vanim teadaolev kool Eestis oli 1251. aastal loodud Pärnu toomkool. Hiljem tekkisid kloostrikoolid. Tolle aja talurahva haridus jäi nn rahvapedagoogika tasemele. Eesti hariduselus toimus suur hüpe Rootsi ajal: 1630 avati Tartu gümnaasium, 1632 Tartu Ülikool. Hakkasid levima eestikeelsed aabitsad ja kateldsmused ning ldrikute juures hakkasid köstrid lapsi lugema õpetama. 1801. aastal sai Venemaal keisritroonile Aleksander I, kes oli tugevasti mõjutatud valgustusfilosoofia ideedest. Tänu tema algatatud reformidele loodi Eestis XIX sajandi algul püsiv neljaastmeline avalike õppeasutuste süsteem: kihelkonnakoolid
1994 Akadeemia 1996, nr.10 Aleksander Elango (1902-2004) Pedagoogika ajalugu, 1984 Eesti pedagoogilise mõtte ajaloost, 1988 Tagasivaade, 2001 3. Pedagoogiline perioodika Kasvatus Eesti Kool Haridus Õpetajate Leht History of Education Studien zur Geschichte der Pädagogik 4. Haridusseadusandlus 5. Õpikud, õppevahendid, programmid 6. Kunst, kultuuriloolised materjalid - muuseumid, kirjandus jms. Rahvapedagoogika: Harjutamine teeb meistriks Vääna vitsa, kui vits väändib Hirmuta kasvab, auta elab Mida armsam laps, seda valusam vits Töö kiidab tegijat Virk käsi leiab igal pool leiba Initsiatsioon (lad.k. INITIATIO sissepühitsemine) Noorte inimeste (14-18) täieõiguslikuks ühiskonnaliikmeks tunnistamise kombetalitus Initsiatsiooni ettevalmistav etapp Tutvustati hõimu kombeid ja rituaale Valmistati ette tööeluks Õpetati käsitlema relvi, jahipidamist
Et mälu paremini töötaks, kasutatakse palvehelmeid e. roosikrantsi. Tekkis pühakute kultus, lastele hakati andma pühakute nimesid. Pühakud olid vahetalitajad Jumala ja inimeste vahel. Keskaegne kirik on puupüsti rahvast täis. Jutlustajad on väga oluline grupp õpetajaid keskajal. Heade jutlustajate jutluse ajal kukuvad inimesed põlvili, nutavad ja on ekstaasis. Toimib suuline mälu. Jutt läheb kelleltki kellelegi. Koolide kõrval oli nii talu- kui linnalaste harimisel olulisel kohal rahvapedagoogika. Eluks ja tööks vajalikud oskused õppis talulaps täiskasvanute kõrvalt erilise koolituseta. Pikkadel talveõhtutel istus pere koos rehetoas, kus tegeleti käsitööga ja siis oli emal või vanaemal laste jaoks aega. Linnalaste haridus olenes vanemate positsioonist, ent üldjuhul kujunes sellest eelkõige ametiõppimine. Keerulisema käsitöömeistriks saadi vaid pikkade õpipoisi- ja selliaastate järel, kusjuures viimastega võis seostuda ringirändamine.
Kultuuri (lad.k. cultura - viljelus, harimine) all mõistame kõigi põlvkondade loodud vaimset ja ainelist väärtuste kogumit, kogu senist saavutuste, teadmiste ja oskuste taset. Inimkultuuri saab ühelt põlvkonnalt teisele edasi anda üksnes hariduse ja kasvatuse abil. Haridus teeb võimalikuks inimkultuuri kasutamise ja edasiarendamises. Haridus ja selle tase on tänapäeval üheks olulisemaks riikliku ja rahvaliku kultuuri arengu teguriks. Loodusrahvaile on omane nn rahvapedagoogika ehk rahvalik kasvatus. Muistendid, legemdid, rahvalikud mõistatused. Täiskassvanuks pühitsemine. Koolid tekkisid preestrite juurde, kes kasvatasid omale järglasi. See oli preestrikultuuri hariduse tipp. Tekkis algeline kiri. Esimesed tsivilisatsioonid. Spartalik kasvatus. Ateena kasvatus - kolme astmeline haridussüsteem. Schole - jõudeolek, gymnos - alastiolek. Haridus keskajal Kiriku ja kloostri koolide õppetöö sisuks sai kreeka-rooma haridussüsteemist ülevõetud seitse vabakunsti
annaabi.ee 
