Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"rahvaliikumisi" - 7 õppematerjali

Mil määral mõjutas perestroika Eesti iseseisvuse taastamist
2
docx

Mil määral mõjutas perestroika Eesti iseseisvuse taastamist?

lagunemine ja augustiputs olid sise- ja sõjapoliitikat sedavõrd nõrgestanud, et ei julgetud vastu astuda demokraatia välja kuulutanud liiduvabariike (lisaks Eestile ka Läti jt.) toetavatele lääneriikidele (peamiselt USA), kellel tänu liberaalsele elukorraldusele oli elujõuline majandus ja tugevam valmisolek konfliktideks. Perestroika aitas Eesti iseseisvumisele kaasa. Ilma Gorbatsovi muudatusteta ei oleks saanud tekkida rahvaliikumisi ning kuna rahvas on demokraatlikus riigis kõrgeim võim, poleks perestroikata ka halvimal juhul ENSV-st saanud demokraatlik vabariik. Hea koostöö korral oleks õnnestunud läbi raskuste korraldada ,,oma väike perestroika" ning pehmendada Eesti NSV-s korda, kuid kuna Gorbatsov tegi selle töö juba ära, sai Eesti kasutada oma rahvuslikku jõudu ning fakti, et Eesti on okupeeritud riik (mitte esimest korda iseseisvust taotlev) selleks, et veelgi kaugemale jõuda.

Ajalugu → Ajalugu ja kirjandus
6 allalaadimist
Eesti Vabariigi taasiseseisvumine
4
docx

Eesti Vabariigi taasiseseisvumine

vastukaja. Majandusuuenduste kõrval tõusis päevakorrale ka avalikustamine. See tähendas salastatuse vähendamist ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumist. Nõukogude inimestele hakati rääkima riigis toimunud kuritegevsutest, katastroofidest ja õnnetustest täpsemalt ning avalikustati rohkem infot nende sündmute kohta. Kasvas järsult massiteabevahendite mõju. Eriarvamuste suhtes muututi sallivamateks. Eestlastel oli mitmeid deokraatlike rahvaliikumisi. Esimeseks rahvarohkeks sündmuseks osutus fosforiidikampaania. Avalikustati, et Moskva tahab rajada Eestisse uut fosforiidikaevandust. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga fosforiidikampaania ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. Järgmine oli Hirvepargi miiting, mis oli poliitiline meeleavaldus MRP vastu. Rahvarinde loomise idee sündis telesaates ´´Mõtleme veel´´. Telesaates osalesid ja ideede autorid olid Edgar Savisaar ja Marju Lauritsin.

Ajalugu → Eesti ajalugu
65 allalaadimist
VARA UUSAJA EKSAMI PROGRAMM
66
doc

(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM

Roomal oli muidki muresid – kas või lähenevad Saksa keisri valimised. Pärast Maximilian I surma 1519. aastal polnud ka keisrivõimust reformatsiooni takistajat. Tee Lutheri vaadete üha laiemale levikule oli sellega avatud. Luterliku reformatsiooni võidukäik Saksamaal ja Põhja-Euroopas. Saksi kuurvürst Friedrich Tark ja Wittenbergi ülikool toetavad Lutherit. Reformatsioon vallandas mitmeid rahvaliikumisi. Üle kogu Saksamaa seikles arvukalt rändapostleid, kes levitasid oma ilmutusi ja viimsepäevaootusi. Suurimaks rahvaväljaastumiseks kujunes aastatel 1524–1525 toimunud Saksa talurahvasõda. Vürstivõimu tugevnemine ja rooma õiguse sisseviimine piiras talupoegade kasutusõigusi metsale, heina- ja karjamaadele ning veekogudele, nad kaotasid jahi- ja kalapüügiõiguse, nende andamid ja koormised aga suurenesid. Soov saada tagasi vanad õigused ning

Ajalugu → Ajalugu
56 allalaadimist
Ühiskonnaõpetus II kursusele
32
doc

Ühiskonnaõpetus II kursusele

k 2005) india päritolu USA politoloog Fareed Zakaria. Demokraatia loogiline ja süsteemi püsimist kindlustav areng näebki ette kõigepealt arenenud turumajandust ning keskklassi ja liberalistliku riigikorralduse teket, alles seejärel üldise valimisõiguse andmist. Tänapäeva maailmas on 45 mittedemokraatlikku ja 89 demokraatlikku riiki, ülejäänud on osaliselt vabad ehk mitteliberaalsed demokraatiad. Osalus- e massidemokraatia ­ tähtsustatakse massiaktsioone, suuri rahvaliikumisi, rahvaalgatust (eelnõu tuleb panna otsustamisele, kui selle toetuseks on kogutud nõutav hulk valimisõiguslike kodanike allkirju), rahvaküsitlusi. On omane kriisiseisundis ühiskonnale. Kuid praegu praktiseeritakse otsest demokraatiat USA-s, eriti California osariigis. USA-s on aastas üle 200-300 referendumi ja rahvaalgatuse. California on äärmuslik variant, kus rahvaalgatus on viinud korralageduse ja anarhiani. Osariigi parlamendil ja

Ühiskond → Ühiskond
178 allalaadimist
Kodanikuõpetuse kursus
54
doc

Kodanikuõpetuse kursus

] Demokraatia idee taaselustus alles XVIII sajandi valgustusfilosoofias, kuid välja tuldi esindusdemokraatia põhimõttega, mille kohaselt pole kõigil kodanikel vaja seaduste tegemisel ja riigiasjade otsustamisel isiklikult osaleda, piisab esindajate valimisest üleriigilisse esinduskokku. 11 Osalus- e massidemokraatia ­ tähtsustatakse massiaktsioone, suuri rahvaliikumisi, rahvaalgatust, rahvaküsitlusi. Omane kriisiseisundis ühiskonnale. Põhimõtted · Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas. · Rahvas teostab oma võimu kaudselt oma esindajate valimise teel. · Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele. · Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega, vaid nad tegutsevad oma ametialal iseseisvalt. · Demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust.

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
130 allalaadimist
VARAUUSAEG
68
pdf

VARAUUSAEG

mail Lutheri lisaks kirikuvandele ka riigivande alla, mis sisuliselt tähendas lindpriiks kuulutamist. Keisri turbekiri kaitses Lutherit vaid riigipäevale kohale- ja sealt tagasisõiduks. Saksi kuurvürst Friedrich Tark, lavastanud röövlite kallaletungi, mille tagajärjel jäi Luther teadmata kadunuks, pakkus talle varjupaika Eisenachi lähedases Wartburgi lossis, kus Luther end junkur Jörgina varjates tõlkis Uue Testamendi saksa keelde. Rahvaliikumised. Reformatsioon vallandas mitmeid rahvaliikumisi. Üle kogu Saksamaa seikles arvukalt rändapostleid, kes levitasid oma ilmutusi ja viimsepäevaootusi. Lutheri kirja ,,Ristiinimese vabadusest" väärtõlgendused kütsid üles sotsiaalset rahulolematust. Suurimaks rahvaväljaastumiseks kujunes aastatel 1524­25 toimunud Saksa talurahvasõda (Der große Bauernkrieg), mille tuumikala ulatus Schwarzwaldist Tüüringini. Vürstivõimu tugevnemine

Ajalugu → Ajalugu
156 allalaadimist
Majanduspoliitika
320
doc

Majanduspoliitika

meeldinud enamikule. Laiadele rahvamassidele meeldivad otsused võivad aga olla ühiskonnale lausa hukatuslikud. Ka tänapäeval töötab demokraatiale vastu masside kehv haridustase, äärmuslik natsionalism, religioosne fanatism jms. Valitseb illusioon, et demokraatia jaluleseadmiseks piisab vabade valimiste korraldamisest. Mida võitja võimuga teeb, on vähem tähtis. Ühelt poolt on diktatuurid lämmatanud demokraatlikke liikumisi, kuid paraku saab ka demokraatiavastaseid rahvaliikumisi ja nende võitu valimistel peatada ainult diktaatorlike võtetega (Islami Vennaskond Egiptuses jne). Demokraatia ei meeldi kaugeltki mitte kõigile. Kõigest kolmandik maailma riikidest on valinud demokraatliku valitsemiskorra koos kõikide vajalike koostisosadega – vaba turumajandus, vaba ajakirjandus jne. Mitmel pool võidavad rahva (valijate) poolehoiu hoopis autoritaarsed valitsused, kes loobuvad demokraatlikest valitsemismeetoditest. Mitmetel valimistel paljudes

Majandus → Akadeemiline kirjutamine
56 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun