1879: "Koolmeistri käsiraamat" 1883: Esimene eestikeelne maleõpik. Mõtles välja ja võttis kasutusele eestikeelse maleterminoloogia ("male", "lipp", "kuningas" jne). 1884: Eesti sõnaraamat (sisaldab 1600 uut ja võõrsõna) 18871888: "Eesti Lugemise-raamat" III 1888: "Laulud ja salmid" (luulekogu) 1894: "Eesti küsimus" 1899: "Kauni keele kaitsemiseks" [Wiisk, põis ja õlekõrs.] 1899: "Mõttesalmid" (luulekogu) 1899: "Herrenkirche oder Volkskirche" (Härraskirik või rahvakirik) 1912: "Juudi küsimus" Artikleid kasvatuse kohta ilmus ka Olevikus.
Wittenbergi linnusekiriku uksele 95 teesi indulgentside müügi vastu. · Nimeta Martin Lutheri õpetuse seisukohad. *keskendus nendele Piibli tekstidele, milles räägiti inimese ja Jumala vahekorrast. *usulise tõe ainsaks allikaks on Piibel. *Õndsaks saab ainult usu kaudu, selleks ei ole vaja kirikut ja paavsti. *tunnustas ainult kahe sakramenti: ristimist ja armulauda. *ta oli kirikuhierarhia vasti kutsus üles kirikut reformima, vajalik luua rahvakirik. *mõistis hukka patukahetsuskirjade müümise. *vaidlustas paavstikiriku ilmeksimatuse · Millal, kelle vahel sõlmiti augsburgi usurahu ning milles kokkulepiti? 1555. aastal sõlmiti Augsburgi usurahu, mis kinnitas Saksamaa jagunemise 2 usutunnistuse katoliikluse ja luterluse vahel. Kehtestati põhimõte ,,Kelle maa, selle usk". Tulemus: Saksamaa jagunemine: 1) protestantlikud riigid Kesk- ja Põhja-Saksamaa 2) katoliiklikud riigid Lõuna-Saksamaa.
Kutsus katoliku kirikut tagasi tulema Piibli õpetuste juurde. Eesmärk oli reformida kristliku usu sisulisi kõrvalekaldeid katoliku kirikus. Martin Lutheri vaated Keskendus Piibli tekstidele, milles räägiti inimese ja Jumala vahekorrast. Usulise tõe ainsaks allikaks on Piibel Õndsaks saab ainult usu kaudu, selleks ei ole vaja kirikut ja paavsti. Tunnustas ainult kahte sakramenti: ristimist ja armulauda. Ta oli kirikuhierarhia vastu- kutsus üles kirikut reformina, vajalik luua rahvakirik. Koostas 95 teesi, mis seletasid tema vaateid, hiljem tõlgiti saksa keelde ja levisid laialdaselt. Reformatsioon Saksamaal Lutheri tegevusele ei pööratud suurt tähelepanu: 1. Paavstil olid ilmalikud huvid 2. Saksamaa oli poliitiliselt killustatud . Luther sai rahva toetuse. . Luther kutsuti 1521. a Wormsis toimuvale Saksa riigipäevale, lootuses, et ta loobub oma seisukohtadest, kuid Luther ei teinud seda. .Luther kuulutati lindpriiks, varjas ennast aastaid
Muutused toimusid ka usu kohapealt. Inimesi häiris, et katolik kirik oli hakanud üha rohkem algkristlikke põhimõtteid vältima ning muutus omakasupüüdlikuks. Sellised tegurid kutsusid esile rahva meelepaha, mis omakorda viis reformatsiooni ehk usupuhastusliikumiseni, mille algatajaks oli Martin Luther, kes avalikustas munkade mittekristlikud eluviisid ning teavitas rahvast paavstide ilmalikust omakasupüüdlikusest. Selliste tõdede väljatulek viis selleni,et loodi avalik rahvakirik, mis muutis usu lihtsamini ligipääsetavaks ka tavainimestele. Mõistagi tekitas selline muutus katolikus kirikus suurt ängi ja soovi inimesed tagasi katoliiklasteks pöörata. Seetõttu alustaski katolik kirik vastureformatsiooniga, mille käigus püüti säilitada kirikutraditsoonid, samaaegselt välja juurides protestantism kui väärõpetus. Paljastused kiriku ilmalikkusest ja valedest jõudsid ka katolikku kirikusse endasse. See aga muutis katoliiklased
Tema eesmärgigks oli reformida kristliku usu sisulisi kõrvalkaldeid katoliku kirikus. Lutheri vaated :ainsaks allikaks on piibel, õndsaks saab ainult usu kaudu, tunnustas seitsmest sakaramendist ainult kahte ristimist ja armulauda, mõistis hukka patukahetsuskirjade müümise, vaidlustas paavstkiriku ilmeksimatuse, koostas 95 teesi, mis seletasid tema vaateid, oli kirikuhierarhia vastu- kutsus üles kirikut reformima vajalik luua rahvakirik. Johann Calvin Arendas edasi Zwingli õpetust .Jumalik ettemääratus e predestinatsioon Jumal on määranud, et ühed inimesed saavad õndsaks, teised on määratud hukatusele. Lõbustuste piiramine sh ka eraelus, riie tuti musta ja loobuti ehete kandmisest. Rõhutas töö austusväärsust ja vajalikku st , kokkuhoidlikku ja lihtsat eluviisi, kirikl ik organisatsioon ei ole vajalik. Kalvinismist kujunes luterluse kõrval mõjukamaim protestantlik liikumine. 3
mitukümmend tuhat eestlast liitus Vene ortodokskirikuga. Kuni 19. sajandini olid nii linna- kui maakoguduste luteri vaimulikud ning kirikuarvestus valdavalt saksakeelsed. 20. sajandi alguseks oli Eesti-ja Liivimaal aga vähemalt 83 eesti rahvusest preestrit, eestlastest pastoreid aga 46. Kuni 20. sajandi alguseni puudus aga meil eestlaste omakeelne vaimulikkond. 1917. aastal määratleti luterlik kirik kui "vaba rahvakirik". Pastoraat ja kogudus Kogudus on kirikuliikmete väikseim inimeste ühendus. Teataval maa-alal asetsevate koguduste koondis moodustab praostkonna, mille eesotsas on kõrgema vaimulikuna praost. Koguduse tegevust juhtis pastor, kelle valikul teenistuskohta omas otsustavat tähtsust kirikupatroon, keda 1819. sajandil abistasid köstrid ja vöörmündrid (Saaremaal aga rottmeistrid). Suuremate kihelkondade puhul võidi kirikust eemalasuv kogudus moodustada abikoguduse
ametlikuks keeleks kuulutatud. Islandi keel on kujunenud vanapõhja keelest ning on säilitanud palju arhailist. Islandlased saavad aru oma ligi tuhandeaastastest keelemälestistest. Seevastu on islandlastel ja teiste tänapäeva põhjagermaani kõnelejatel teineteisest üsnagi raske aru saada. Islandi purismi tõttu kasutatakse võõrsõnade asemel enamasti neologismidest omasõnu. Religioon Riik toetab ja kaitseb luterlikku riigikirikut (jókirkjan ('Rahvuskirik' või 'Rahvakirik' ;Islandi põhiseaduse artikkel 62). Sellesse kuulub 84,08% elanikkonnast. Vähemuskonfessioonide seas on: · mitmesugused evangeelsed vabakirikud (üle 5%) · katoliiklus (2,15%) · nelipühilased (0,62%) · ásatrú (alates 1972. aastast tunnustatud usund; 0,32%) · seitsmenda päeva adventistid (0,25%) · Jehoova tunnistajad (0,22%) · budism (0,21%) · Baha'i usk (0,13%) · islam (0,11%). Ainult 2,46% elanikkonnast ei kuulu ühessegi usuühendusse.
Kohtuministeeriumile allusid kohus, prokuratuur, karistusasutused, kinnistusametid ja notariaat. Kohtukoda, ringkonnakohtud (kuni 1935 rahukogud), jaoskonnakohtunikud (kuni 1935 kohtud), hoolekandekohtud 1920-26, linna ja alevi vaeslastekohtud 1918-44, vallakohtud vaeslastekohtuna 1918-44 5. Kiriku lahutamine riigist. Iseseisev EELK ja EAÕK. Piiskop, metropoliit · Mai-juuni 1917 Tartus I eesti kirikukongress Jätta alles TÜ usuteaduskond EELK on vaba rahvakirik kodumaal ja asundustes Liikmed kõik need, kes pole teatanud väljaastumisest Eesotsas piiskop · 1919 lahutati riik kirikust, maad võõrandati 1923 rahvahääletus koolide usuõpetuse küsimuses · 1925, 1934 usuühingute ja nende liitude seadus · 1926 perekonnaseisu seadus · EAÕK 1917 autonoomne, 1923 otsealluvus Konstantinoopoli patriarhile
säilitanud palju arhailist. Islandlased saavad aru oma ligi tuhandeaastastest keelemälestistest. Seevastu on islandlastel ja teiste tänapäeva põhjagermaani kõnelejatel teineteisest üsnagi raske aru saada. Islandi purismi tõttu kasutatakse võõrsõnade asemel enamasti neologismidest omasõnu. Religioon Riik toetab ja kaitseb luterlikku riigikirikut (jókirkjan ('Rahvuskirik' või 'Rahvakirik';Islandi põhiseaduse artikkel 62). Sellesse kuulub 84,08% elanikkonnast. Vähemuskonfessioonide seas on: · mitmesugused evangeelsed vabakirikud (üle 5%) · katoliiklus (2,15%) · nelipühilased (0,62%) · ásatrú (alates 1972. aastast tunnustatud usund; 0,32%) · seitsmenda päeva adventistid (0,25%) · Jehoova tunnistajad (0,22%) · budism (0,21%) · Baha'i usk (0,13%) · islam (0,11%).
Ainuüksi Tartu ülikoolis õppis 1930. aastate keskel umbes 4700 tudengit. Eesti Vabariigi ajal vähenes tasapisi religiooni tähtsus. Enamik inimesi kuulus küll endiselt mõne kiriku rüppe, kuid paljud neist suhtusid usuküsimustesse üsna leigelt ja sattusid kirikusse harva. Ja seda vaatamata asjaolule, et varasemast Vene riigivõimu ja baltisaksa aadli huve kaitsvast ebademokraatlikust härraskirikust oli põhjalike reformide teel kujundatud vaba rahvakirik. Suured muutused toimusid igapäevaelus. Linnades rajati terveid uusi linnajagusid ning ehitati hulk modernseid elamuid ja esindushooneid. Maal oli ehitustegevus sama vilgas kui linnades. Maal kerkisid majandushoonetest lahutatud moodsad elamud, mida iseloomustasid kõrge vundament, suured aknad, avarad verandad ning värvitud laudvooder- ja põrand. Iseseisvusajal muutus oluliselt Eesti kodu. Uutes linnamajades olid juba olemas nii elektrivalgustus, keskküte, telefon kui ka veega klosett
annaabi.ee 
