tütar oli pärit Kuldkeppide suguvõsast Suure-Jaani kihelkonna Vastemõisa vallast, mis paiknes Vändra naabruses. Välimuselt olevat Johann Voldemar läinud tugevuselt isa sugulastesse, iseloomult ja vaimuannetelt rohkem emasse, kes armastas laulmist, oli elurõõmus ja sõnakas naisterahvas. Johann Voldemari lemmikkohaks lapseeas oli rahvarikas veskikoda, kus veskilised jahvatusjärge oodates mõnusat juttu ajasid ja nalja tegid. Veskitoas kasvas ta kokku ehtsa rahvakeelega ja talupojahuumoriga. Hiljem said need tema kirjatööde suurteks väärtusteks. Kuid juba 1826.aastal, mil Jannsen oli vaevu seitsmene, tema isa suri. Sellega lõppes tema muretu lapsepõlv. Ema läks peagi teist korda mehele ning Jannsen koos oma õdede ja vendadega pidid leppima vaesusega. Võõrasisa Jaan Rõõmussaar oli möldri- ning kõrtsmikuametis väga kergemeelne ja laisk. Peagi võttis Ditmar talt 1829.aastal jüripäeval veskikoha käest ära.
Vana-Vändra mõisa möldril ning Tõrvaaugu kõrtsimehel Adol ja tema naisel Mallel sündis poeg, kelle nimeks pandi Jaan. Priinime Jensen sai ta paari aasta pärast. Kui ta 23-aastaselt Vändra köstriks ja kihelkonnakoolmeistriks sai, kanti ta saksa koguduse personaalraamatusse Johann Adami poeg Jannsenina. Varasemas lapseeas oli ta lemmikkohaks rahvarikas veskikoda, kus veskilised jahvatusjärge oodates juttu rääkisid ja nalja tegid. Siin kasvas ta väiksest peale kokku rahvakeelega ja talupojahuumoriga, mis said tema kirjatööde suuremateks väärtusteks. Johann Voldemar Jannsen oli 7-aastane, kui ta isa suri. Ta sai endale kasuisa, kes aga oli möldri- ning kõrtsnikuametis liiga kergemeelne ja korratu, mistõttu võeti talt 1829. a. jüripäeval veski- ja kõrtsikoht käest. Samal kevadel saadeti lapsed sugulaste juurde karjasteks. 4
Lutheri tegevus ähvardas plaanid nurjata. Luther kuulutati lindpriiks ning ohtu sattudes pakkus talle peavarju Friedrich Tark, kus varjas end umbes aasta. Seejärel Luther pöördus tagasi Wittenbergi ja asus uut kirikut üles ehitama. Aladel, kus reformatsioon võitis, said kohalikud vürstid või linnaisandad kiriku üle võimu. Kloostrid suleti, vaimulikud said õiguse abielluda (M.Luther abiellus nunnaga). Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle. Ladina k jumalateenistus asendati rahvakeelega. Alamrahvas leidis Lutheri õpetusest võimalusi oma rahulolematuse näitamiseks. Talupojad nõudsid tagasi aadlike valdusesse läinud kunagiste kogukonnamaade ühiskasutamise õigust. 1524-1525 toimus Saksamaad lõuna- ja keskosas mitmeid talurahva väljaastumisi, ajalukku läinud Saksa talurahvasõja nime all. Thomas Müntzer taotles jumalariigi loomist maa peal. Talurahvasõja mahasurumine lõpetas reformatsiooni kui rahvaliikumise. See muutus poliitiliseks liikumiseks, millega
üle võimu. Kloostrid suleti. Vaimulikud said õiguse abielluda, mis katoliku preestritel oli keelatud. Martin Luther abiellus ise endise nunnaga. Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle. Et koguduse tähelepanu oleks koondunud jutlusele ja palvetele, eemaldati kirikuist liigsed kaunistused ja pühapildid. Mitmel pool toimusid pildirüüsteliikumise käigus hävitati kirikute altarid ja pühakute kujud. Ladinakeelne jumalateenistus asendati rahvakeelega. Kesksel kohal tõusid jutlus ning kirikulaul, mis aitas kaasata koguduse jumalateenistuse. Ka Luther ise kirjutas kirikule, nende hulgas luteri kiriku hümniks peetav "Üks kindel linn ja varjupaik" ning tänani tuntud jõululaulu "Ma tulen taevast ülevalt". Paavst LeoX Reformatsioon ja rahvaliikumised Reformatsioon ei haaranud ainult vaimulikkond ja ühiskonna kõrgkihti. Ka alamrahavas leidis Lutheri õpetusest, sageli seda küll valesti tõlgendades,
Vokaalidevaheline -spirant on laadivahelduse tõttu kadunud. Lõunaeestiline afrikaat tz. v on säilinud labiaalvokaali naabruses. Vokaalharmoonia esineb ä-harmooniana. Järgsilpides säilinud o. Komitiiv kujunemisjärgus. Imperatiivi t- tunnus kadunud. Obliikvakäänetes tüvemitmus. Verbi oleviku ainsuse 1. pööre lõputa, 3. pöörde lõpus p. Lõunaeestilised partitsiibid ja sõnad. Murdeliselt viitavad teose jooned Lõ-Tartumaale. Tekst on rahvakeelega sarnaseim tõlkija seega eestlane. Rossihnius - olulised 17.saj I poole allikad tema kirikukäsiraamatud. 1632 katekismus ja kirikukäsiraamat (evangeeliumid, epistlid): katekismuse-osa on saksa ja eesti k, evangeeliumid ja epistlid vaid eesti k. Arvatakse, et koostamisel on Rossihniuse eeskujuks olnud põhjaeestikeelsed tekstid - pole katekismuse põhjal otsustades kindel.
oluline päritolu osas. Eestastele oluline, kuna räägitakse sellisest rahvast nagu Aesti (vaidlused. Väidetakse, et teelt mingi leedu hõim). 45. Kuidas iseloomustaksite Petroniuse, Lukianose ja Apuleiuse loomingut? Petronius: teos ,,Satyricon"- satiiriline olmeromaan. Katkendis ,,Trimalchio pidusöök" saavutab Petronius suurima kujutamisjõu. Petronius iseloomustab oma tegelasi nende keele kaudu, tema teostes saab tutvuda rahvakeelega. Ta on omapärane, andekas sõnakunstnik, taunib nagu Seneca ja Lucanuski oma kaasaja tegelikkust ent ei näe sellest väljapääsu. Kohtunikud on ostetavad, seadused rahavõimu ees jõuetud, sõprus on tühi sõna, inimestevahelised suhted võltsid. Petroniuse kangelased ei usu millessegi, neil pole austust endi ega teiste inimeste vastu, neil puudub elu eesmärk. Jumalatesse suhtes asub Petronius epikureismi seisukohal: ,,jumalad on loonud hirm"
Stahli käsiraamatutest alates võib hakata jälgima Piibli eesti keelde tõlkimise lugu. Jutlustekogu "Leyen Spiegel" (I 1641, II 1649) peegeldab lähemalt autori keelekasutuse omapära,annab vihjeid eestlaste eluolust, astub välja rahva ebausukommete vastu, mainib esmakordselt trükis nime Kalev, säilinud pole. Tema saksapärane kirjaviis kujundas kogu 17. sajandi eesti kirjakeelt - püüdis lohakat maakeelt saksa tingimustele vastavamaks painutada, seega esines vigu ja vastuolusid rahvakeelega. EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 4 Stahliga samaaegselt tegutses Lõuna-Eestis Joachim Rossihnius (u1600-1645) - pani aluse lõunaeestikeelsele kirikukirjandusele. 1632. aastal kaheosaline kirikukäsiraamat. Pani aluse tartumurdelisele kirikukeelele. Eri piiskopkondades tegutsenud Stahl ja Rossihnius panid oma käsiraamatutega aluse eesti keele