1) RIIGIKOGU * Eesti Vabariigi, seaduseandliku vimu kandja, koosneb 101 liikmest ja valitakse neljaks aastaks. Riigikogu thtsaim t on seaduste vastuvtmine. Selleks esitatakse rahvaesindusele seaduseelnusid. Riigikogu juhatusse kuulub esimees ja kaks aseesimeest. Riigikogu phi lesanded: vtab vastu seadusi ja otsuseid, riigi eelarve, valib presidendi, otsustab rahvahletuse korraldamise, nimetab Eesti panga nukogu liikmed, kuulutab riigis vlja erakorralise seisukorra, nimetab riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse riigikohtu liikmed, ketestab riiklikud autasud, sjavelised ja diplomaaatilised auastmed ja veel palju muud thtsat. Riigikogus on oma kantselei,
Ainuke legaalne erakond oli Eesti Rahvameelne Eduerakond, kuid sellegi tegevusele olid seotud kindlad raamid. Illegaalselt tegutsesid VSDTP-s eraldi tiiva moodustanud enamlased. Enamlaste internatsionalistlikud vaated sobisid Eestisse toodavatele vene töölistele, kes ei tahtnud midagi teada eesti vähemlaste rahvuslikest taotlustest. Samuti asus enamlaste poolele hulk eesti töölisi. (Laur, Pajur, Tannberg 1995: 27) Peale 17. Oktoobri manifesti pandi suuri lootusi kokkukutsutavale rahvaesindusele ehk Riigiduumale. Esimene Riigiduum sai kokku 1906. aastal, sellesse valiti Eestist viis saadikut 4 eestlast ja 1 venelane. Valitsus siiski ei võtnud duumat tõsiselt ning opositsioonilisust näidanud duuma saadeti laiali enne, kui see jõudis tõsiselt tööle asuda. Paremini ei läinud ka järgmistel Riigiduumadel. Neil aastail saavutasid eestlased edu vaid kohalike omavalitsuste tasandil. (Laur, Pajur, Tannberg 1995: 27) 5 3
Loodi tööliste ametiühinguorganisatsioonid. Eesmärk oli kukutada senine "vägivallavalitsus" ning luua demokraatlik vabariik. Need koosolekud süvendasid revolutsioonilisi meeleolusid, rüüstati mõisaid. Selle tõttu tehti karistussalgad, eeluurimiseta ja kohtuta lasti maha üle 300 inimese. Ainuüksi Eestimaa kubermangus loeti 1906. a üle 2000 erineva vastuhaku, alles 1908 leevendati seisukorda. 17. oktoobri manifesti järgselt pandi suuri lootusi kokkukutsutavale rahvaesindusele - Riigiduumale. 5 saadikut - 4 eestlast ja 1 venelane. Valitsus ei võtnud duuma tõsiselt ja see saadeti laiali. Ka teisel duumal ei läinud paremini. Neil aastail (1907) saavutasid eestlased edu vaid kohalike omavalitsuste tasandil. 7. Esimene maailmasõda Antandi riigid Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa (hiljem ka Itaalia) ja Keskriigid Saksamaa, Austria-Ungari ning Türgi. Esimene maailmasõja alguseks võib lugeda 28.juulit, 1914, kui Austria-Ungari kulutab Serbiale sõja. Sõja
parlamentaarne monarhia (monarh on säilitanud ainult esinudsfunktsiooni) Vabariik Vabariik on riigivorm, mille puhul valitseva võimu kõrgeima organi tahe ei samastu seda organit täitva füüsilise isiku tahtega. Kõrgeim riiklik tahe kujuneb kolleegiumi tahte tulemusena. Kõrgemad riigiorganid täidetakse valimiste teel. Tänapäeva demokraatlik vabariik on esindusdemokraatia, mille puhul kõrgeimad riiklikud funktsioonid kuuluvad valitavale rahvaesindusele. Presidentaalne vabariik- valitakse riigipea, esindusorgan, parlament valitakse teineteisest sõltumatult, valitsus vastutab presidendi ees, puudub õigus parlamenti laiali saata. Parlamentaarne vabariik Riigivorm, kus esindusorgan esindusorgan on kõrgeima riigivõimu kandja. Selle moodustab rahvas. Valitsuse moodustab esindusorgan. Riigipea täidab esindusfunktsiooni. Riigikorralduse vormid Ühtne ehk unitaarriik ja liitriik ehk föderatsioon. Unitaarriiki iseseisvad riike ei kuulu.
Rousseau iseloomustas riiki kui isiklikku süsteemi inimese suhtes. Tsiviilühiskonna ja sellele iseloomuliku ebaõigluse rajajaks oli Rousseau arvates inimene,kes tuli mõttele erastada tükk maad (eraldada kogukonnale kuuluvast maast ühe osa endale) ja leidis uskujaid,et see kuulub omandina ainult talle. J.J.Rousseau arvas, et suveräänsus kuulub mitte valitsejale, vaid rahvale. Suveräänsus on jagamatu tervik, seda ei ole võimalik edasi anda (delegeerida) rahvaesindusele. Seetõttu võib Rousseau`d pidada otsese demokraatia idee põhjendajaks. Oma tuntuimas teoses "Ühiskondlik leping" 1702.a.esitas Rousseau kujutluse ühiskonnast, milles loomuliku elukorralduse süütusest saab arengu käigus mitte pahe, mitte halbuse süsteem, vaid voorus (heategevus), kus vabadus ning võim eksisteerivad kõrvuti ja koos. Suur teadlane üritas sellega inimese sünnipärast vabaduste kooskõlastada riikliku sunnivõimu paratamatusega
2) vabariik on riigivorm kus kõrgeim riigi tahe on alati suurema või väiksema kolleegiumi tahe. kõrgemad riigi organid täiedetakse valimiste teel. levinud mõtteviisi jaoks tundub vabariik ainuvõimaliku riigivormina. kuigi veel 20. sajandi algul oli euroopas vaid 3 vabariiki: prantsusmaa, sveits, San Marino. Demokraatlikul vabariigil on olnud mitmesuguseid vorme. tänapäeva demokraatlik vabariik on esindusdemokraatia. mille puhul kõrgeimad riiklikud funktsioonid kuuluvad valitavale rahvaesindusele. esindusdemokraatial on vabariigina 2 vormi: parlamentaarne ja presidentaalne vabariik. presidentaalses vabariigis valitakse riigipea ja esindusorgan(parlament) teineteisest sõltumatult. sõltumata sellest kas valitsus moodustatakse esindusorgani liikmetest(prantsusmaa) või selle väliselt(USA). vastutab valitsus oma tegevuses mitte parlamendi vaid presidendi ees. presidendil on parlamendi seaduste suhtes suspensiivne vetoõigus
tasakaalu printsiibiga, mida esmakordselt rakendati USA põhiseaduses, eesmärgiks jälle võimu kuritarvituste vältimine. Näiteks Inglismaal jagasid seadusandlikku võimu kuningas, lordid ja lihtkodanikud, kellest igaühel oli teatud õigus teiste tegevust kontrollida. Inglismaa järgi tehtigi USA põhiseadus. Jean-Jacques Rousseau arvates kuulus suveräänsus mitte valitsejale, vaid rahvale. Tema arvates polnud võimalik seda edasi anda rahvaesindusele, st ta pooldas otsest demokraatiat. Tema tuntuim teos on "Ühiskondlik leping". Tema eeltoodud põhimõttest kujunes 18. sajandil välja esindusdemokraatia idee, mille järgi kõigil kodanikel pole vaja riigivalitsemises osaleda, vaid nad valivad endale esindajad üleriiklikku esinduskokku. EESTI RIIKLUSE JA RIIGIVÕIMU KUJUNEMINE Muinas-Eestis oli u 40 kihelkonda, kümmekond maakonda, ühtne riigivõim puudus. Henriku Liivimaa
mida esmakordselt rakendati USA põhiseaduses, eesmärgiks jälle võimu kuritarvituste vältimine. Näiteks Inglismaal jagasid seadusandlikku võimu kuningas, lordid ja lihtkodanikud, kellest igaühel oli teatud õigus teiste tegevust kontrollida. Inglismaa järgi tehtigi USA põhiseadus. Jean-Jacques Rousseau arvates kuulus suveräänsus mitte valitsejale, vaid rahvale. Tema arvates polnud võimalik seda edasi anda rahvaesindusele, st ta pooldas otsest demokraatiat. Tema tuntuim teos on "Ühiskondlik leping". Tema eeltoodud põhimõttest kujunes 18. sajandil välja esindusdemokraatia idee, mille järgi kõigil kodanikel pole vaja riigivalitsemises osaleda, vaid nad valivad endale esindajad üleriiklikku esinduskokku. EESTI RIIKLUSE JA RIIGIVÕIMU KUJUNEMINE Muinas-Eestis oli u 40 kihelkonda, kümmekond maakonda, ühtne riigivõim puudus. Henriku Liivimaa kroonika
annaabi.ee 
