kõrval arenesid Euroopa riigid ka majanduslikku ning poliitilist koostööd. Teerajajaks olid siin Prantsusmaa jaSaksamaa, kes otsustasid vanad vastuolud kõrvale jätta ning ühiselt tegutseda, et vältida uut sõda Euroopas. Nende eestvõttel asutati 1952 aastal Euroopa Söe ja Teraseühendus, millega liitusid ka Itaalia, Belgia, Luksmburg ja Holland. Vastukaaluks Marshalli plaanile ning Lääne Euroopa tihenevale koostööle asutas NSV Liit jaanuaris 1949 koos endast sõltuvate nn rahvademokraatiamaadega Vastastikus Majandusabi Nõukogu (VMN). Külma sõja oluliseks jooneks kujunes võidurelvastumine. Mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsamaid relvi, millega loodeti ära hoida vastase võimalikku rünnakut. Külma sõja algul kuulus NSV Liidule ülekaal tavarelvastuses (tankid, kahurid, lennukid jms), kuid Ühendriikidel oli tollase maailma kõige võimsam relv tuumapomm. Stalin andis käsu kiirendada oma tuumarelva loomist. Nõukogude
miljardi dollari väärtuses. Veel moodustati kümne Euroopa riigi poolt koos Kanada ja USA- ga 1949. aastal Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, ehk NATO, mille eesmärk oli liikmesriikide omavaheline kaitse. Kui ühte osalist rünnati, astusid teised tema kaitseks välja. Kuidas võttis Venemaa lääneriikide teguviisi vastu? Venemaa keelas endast sõltuvatel riikidel kasutada Marshalli plaani poolt pakutavad abi ning moodustas ise rahvademokraatiamaadega 1949. aastal Vastastikuse Majandusabi nõukogu ning Varssavi Lepingu Organisatsiooni, mis kujutasid endast vaid NSV Liidu diktaadi elluviimise vahendeid. Milline oli Stalini käitumine? Usuti, et Stalin on võimalik maha rahustada, kuid selle uskumuse purustas Stalini katse hõivata Lääne-Berliin. 1948. aasta juunis alanud Berliini blokaadi käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne Berliini ära välismaailmast, lootes linna sellega endale põlvili surudes liita. Võeti ära kogu elekter
aastal Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, ehk NATO, mille eesmärk oli liikmesriikide omavaheline kaitse, kui ühte osalist rünnati, astusid teised tema kaitseks välja. 1952. aastal moodustati Prantsusmaa ja Saksamaa poolt Euroopa Söe- ja Teraseühendus, millega liitusid ka Itaalia, Belgia, Luksemburg ja Holland ning sellest liidust sai Euroopa Liidu eelkäija. Venemaa keelas endast sõltuvatel riikidel kasutada Marshalli plaani poolt pakutavad abi ning moodustas ise rahvademokraatiamaadega 1949. aastal Vastastikuse Majandusabi nõukogu ning Varssavi Lepingu Organisatsiooni, mis kujutasid endast vaid NSV Liidu diktaadi elluviimise vahendeid. Kõigele vaatamata usuti, et Stalinit on võimalik rahustada, kuid selle uskumuse purustas Stalini katse hõivata Lääne-Berliin. 1948. aasta juunis alanud Berliini blokaadi käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne Berliini ära välismaailmast, see tähendab elektrist,
Korea sõja puhkemine pani lööneriigid mõtlema Saksamaa relvastumisele ja NATO tähtsamad riigid sõlmisid Pariisis kokkulepped, mille kohaselt kaotati Saksa LV-s okupatsioonireziim ja ta võis luua 12diviisi suuruse armee Bundeswehr-i. Selle vastu rajasid NSV Liit ja temast sõltuvad Ida-Euroopa riigid nädala pärast VLO. VMN ja VLO Vastukaaluks Marshalli plaanile ja Lääne-Euroopa tihenevatele suhetele asutas NSV Liit 1949 jaanuaris koos rahvademokraatiamaadega Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. Kui 1955 sai NATO liikmeks ka Saksamaa, sidus Nõukogude Liit oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga, moodustades Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Kui Lääne ühendused olid vabatahtlikud, siis VMN ja VLO olid vaid NSV Liidu diktaadi elluviimise vahendid. Berliini kriis 1949.a. oli tekkinud kaks Saksa riiki. Saksa LV (Liitvabariik) ei tunnustanud Saksa DV-d (Demokraatlik Vabariik, NSVL mõju all), pidades end ainsaks saksa riigiks. Saksa LV
Võim polnud piisav. Seetõttu asutasid 10 Euroopa riiki koos Kanada ja Ameerika Ühendriikidega aprillis 1949 Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsiooni ehk NATO. Põhimõte: kui ühte rünnatakse, astuvad teised ka kaitseks välja. Prantsusmaa ja Saksamaa asutasid 1952 a Euroopa Söe- ja Teraseühenduse, majanduslikku koostööd edendava ühingu, millega liitusid ka Itaalia, Belgia, Luksemburg ja Holland. Tänapäeval Euroopa Liit. VMN ja VLO 1949 a asutas NSVL koos endast sõltuvate nn rahvademokraatiamaadega vastukaaluks Marshalli Plaanile ning Lääne-Euroopa tihenevale koostööle Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN). 1955. a sai NATO liikmeks ka Saksamaa, sidus Nõukogude Liit oma Kesk- ja Ida- Euroopa satelliidid endaga, moodustades Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO). Organisatsioonid VMN ja VLO kujutasid endast NSVL diktaadi elluviimise vahendeid. Demokraatia tunnused, diktatuuri tunnused Demokraatia : *ühetaolised vabad valimised, * mitu parteid, *sõna-, koosoleku-
lihtne põhimõte: kui ühte selle osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja. b. VLO 1955. a sidus Nõukogude Liit oma Kesk- ja Ida- Euroopa sateliitriigid endaga, moodustades Varssavi Lepingu Organisatsiooni. See oli NSV Liidu diktaadi elluviimise vahend. c. VMN Vastukaaluks Marshalli plaanile ning Lääne- Euroopa tihenevale koostööle asutas NSV Liit jaanuaris 1949 koos endast sõltuvate nn. rahvademokraatiamaadega Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. d. Euroopa Söe- ja Teraseühendus 1952. aastal moodustasid Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Belgia, Luksemburg ja Holland ESTÜ. Selle eesmärgiks oli edendada majanduslikku- ja poliitilist koostööd ning hoida ära III-dat maailmasõda. 6. Kuidas ja millal tekkisid Hiina Vabariik ja Hiina Rahvavabariik? Miks õnnestus kommunistidel Hiinas võim haarata?
jätta ning ühiselt tegutseda, et vältida uut sõda Euroopas. Nende eestvõttel asutati 1952.aastal Euroopa Söe- ja Teraseühendus, millega liitusid ka Itaalia, Belgia, Luksemburg ja Holland. Sellest majanduslikku koostööd edendavast ühendusest sai Euroopa Liidu eelkäija. VMN ja VLO Vastukaaluks Marshalli plaanile ning Lääne-Euroopa tihenevale koostööle asutas NSV Liit jaanuaris 1949 koos endast sõltuvate nn rahvademokraatiamaadega Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN). Kui 1955.aastal sai NATO liikmeks ka Saksamaa, sidus Nõukogude Liit oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga, moodustades Varssavi Lepingu Organisatsioonid (VLO) olid iseseisvate riikide vabatahtlikud ühendused, VMN ja VLO kujutasid endast aga vaid NSV Liidu diktaadi elluviimise vahendeid. Demokraatia tunnused, diktatuuri tunnused. DEMOKRAATIA TUNNUSED * rahvavõim * valimised ühetaolised ja vabad * kodaniku puutumatus * kodaniku kohustus
välissurve vastu ( peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid). USA eesmärk oli riikidele abu osutamine, aga NSVL silmis oli see USA ettekääne, et riike majanduslikult ning poliitiliselt oma võimule allutada. Ajendiks olid sündmused Kreekas ja Türgis, neid riike ähvardas Nõukogude oht. 7.Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) (1949) Vastukaaluks Marshalli plaanile ning Lääne-Euroopa tihenevale koostööle asutas NSVL (1949) koos endast sõltuvate nn rahvademokraatiamaadega Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN). Tegelikkuses allutas Moskva endale läbi selle organisatsiooni Ida-Euroopa sotsialistlike riikide majanduse ning sai sellega enesele ka parema kontrollmehhanismi nende riikide üle. Liikmed: Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia, NSVL, Poola, Rumeenia, Ida-Saksamaa (SDV), Tsehhoslovakkia, Ungari, Vietnam. 8.Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO).(1949)
Kokkuvõttes nõudis ta nende ametnike vallandamist, kes tema ranget majandust ei toetanud. Talle oli lähedane Franz Josef Strauss, ja 1980ndate alguses korraldas ta niinimetatud "Billion Loan"-i Lääne- Saksamaa jaoks. Majanduslik olukord oli Saksa Demokraatlikule Vabariigile alguses äärmiselt raske. Vastukaaluks Marshalli plaanile (1947) ning Lääne-Euroopa tihenevale koostööle asutas NSV liit jaanuaris 1949 koos endast sõltuvate rahvademokraatiamaadega Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN). See oli sotsialistlike riikide organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslik-tehnilist koostööd. Selle liikmeteks olid Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia, NSV Liit, Poola, Rumeenia, Saksa Demokraatlik vabariik, Tsehhoslovakkia, Ungari ja Vietnam. Organisatsioon lõpetas tegevus 1991. aastal seoses idabloki lagunemisega. VMN-i töös osalesid ka Jugoslaavia, Laos, Afganistan, Angola, Etioopia, Jeemeni