suremus ja tuhanded hukkunud, vähene sündimus ning väljaränded põgenemise või küüditamise näol. Aastal 1921 oli rahvaarv 1 076 543(joonis 2), sealhulgas 22 076 sündi ning 17 143 surma mis tegi Eesti iiveks 4924(joonis 1). Sõja lõpul, 1945. aastal oli sünde 14 968 ning surmasid 20 708. Kuni aastani 1939 püsis Eesti iive positiivnena, väikseim iive aastast 1921 - 1940 oli aastal 1944 kui iive langes -9520´le(joonis 1) Loomulik iive aastatel 1919 – 1945 (joonis 1) Rahvaarvud aastast 1919- 1945 (joonis 2) Aasta Elanike arv 1919 1 069 344 1920 1 059 000 1921 1 076 543 1922 1 097 733 1923 1 107 130 1924 1 114 498 1925 1 116 730 1926 1 117 270 1927 1 116 343
Õpimapp Rootsi rahvastik RAHVAARV Riigi rahvaarv: 9 428 100 inimest Muutused rahvaarvus: Rahvaarv on Rootsis aastatega kasvanud ja kasvanud. Eriti järsk rahvaarvu tõus oli 2005-2006 aasta vahel. See oli tingitud suurest sündimusest ning immigrantide arvust. Nii imi- kui emigrante on rohkem meessoost, kes rändavad tihti seoses tööga. Immigratsioon Emigratsioon 2010 aasta jooksul sisserändamise levinumad põhjused olid: 1.Töö (21%) 2.Perede taasühinemised (20%) 3.Sisserändamine seoses EU/EES vaba liikumise reeglitega (18%) 4.Õppimine/kool (14%) 5.Pagulus (12%) Rahvastiku paiknemine Pindala: 449 964 km2 Rahvastiku tihedus: 20,8 in/km2 Keskmine viljakus on 1,42 last iga naise kohta. Inimese oodatav eluiga on kuni 81 aastat. Rahvastik: 17,1% lapsed, 65,5%täiskasvanud, 17,4% eakad. Riigi rahvastik ei vanane, kuna noori ja vanu on enamvähem võrdselt. Paiknemise põhjused on lihtsad: Suuremates linnades on rohkem tööko...
EUROOPA RIIGI RAHVAARVUD JA PINDALAD
Rahvaarvud maakondades Maakond Rahvaarv vahe Harju maakond 555 566 469 801 Hiiu maakond 8 394 -77 371 Ida-Viru maakond 146 283 60 518 Jõgeva maakond 30 671 -55 094 Järva maakond 29 940 -55 825 Lääne maakond 23 810 -61 955 Lääne-Viru maakond 58 806 -26 959 Põlva maakond 27 028 -58 737 Pärnu maakond 81 428 -4 337 miinimum Rapla maakond 34 442 -51 323 Saare maakond 30 966 -54 799 Tartu maakond 150 139 64 374 Valga maakond 29 498 -56 267 Viljandi maakond 46 702 -39 063 Võru maakond 32 806 -52 959 keskmine rahvaarv 85 765 Töölehel on tabel Eesti rahvaarvuga maakonniti. Leida köige väiksema vahe keskmise rahvaarvu kõikides maakondades ja rahvaarvu maakondades. NB! Va...
500 0 -2,5 -2 -1,5 -1 -0,5 0 0,5 1 1,5 2 2,5 Ülesanne 7. Liibanoni rahvaarv 1982. aastal oli 3,2 miljonit ja see kasvas 3,1% aastas. Soome rahvaarv oli samal ajal 4,8 miljonit ja see kasvas 0,3% aastas. a) Moodustada rahvaarvu kasvu kirjeldav funktsioon Liibanonis. b) Moodustada rahvaarvu kasvu kirjeldav funktsioon Soomes c) Mitme aasta pärast võime selle ennustuse kohaselt öelda, et rahvaarvud Soome ja Liibanonis on võrdsed? d) Illustreerida olukorda graafiliselt, leidke graafikult, milline on võrdne rahvaarv. Lahendus. a) Liibanoni rahvaarv: 3,1% = 0,031 y 3,2 (1 0,031) x y 3,2 1,031 x b) Soome rahvaarv: y 4,8 1,003 x 1,031 x 4,8 c) Rahvaarvud võrdsed, kui 3,2 1,031 4,8 1,003 x x
Maailm demograafilise plahvatuse äärel 2010. aastaks on maailm rahvaarv tõusnud ligi 6,7 miljardini; sellist inimhulka oma pinnal pole maakera varem tundnud. Ligi kolmandiku sellest moodustavad aasialased, eelkõige just hiinlased ja indialased, kus rahvaarvud nendes riikides on maailma kõrgeimad. Teadlased on ennustanud, et 2012. aastaks on see number tõusnud 7 miljardini. Milliseid probleeme toob kaasa pidev rahvaarvu suurenemine Maale? Kui 100 aastat tagasi oli maailma elanikkonna suurus ligilähedale 2 miljardile, poleks keegi uskunud, et sajandiga see arv kolmekordistub. Kuid siiski toimus 20. sajandi keskel suur rahvaarvu tõus ning 50 aastaga sündis juurde rohkem kui 4 miljardit elanikku.
Itaalia 1. Kui suur osa rahvastikus elab linnades? 68% rahvastikust elab linnades. Ligi 13% rahvastikust on koondunud nelja suurimasse linna. Nende rahvaarvud on järgmised: Rooma (2 700 000.) , Milano (1 359 000) , Napoli (1 072 000) , Torino (953 000) 2. Iseloomusta linnade paiknemist. Püüa temaatiliste kaartide abil selgitada, miks on suuremad linnad kujunenud just nendesse kohtadesse. Suurema rahvaarvuga linnad asuvad Põhja- ja Kesk-Itaalias. Paljudest riikidest asuvad ka rannikualadel, kus on eluks vajalikud ressursid pareminig kättesaadavamad. Kindlasti ka kaubavahtus soodustab nenderiikriikide majanduskasvu
Lätlased 3 135 3 127 2 810 2 691 2 658 2 638 Poolakad 3 008 3 018 2 488 2 355 2 324 2 290 Leedulased 2 568 2 573 2 329 2 221 2 206 2 188 Teised rahvused 14 095 14 303 12 372 12 003 11 934 11 757 * 1989. aasta rahvaloenduse ja 1990. aastate rahvastikusündmuste andmete alusel arvutatud rahvaarvud. Joonistada 2000 aasta andmete põhjal sektordiagramm. Joonistada joondiagramm, mis väljendaks ukrainlaste arvu muutumist. Rahvuslik koosseis 2000. aastal Eestlased Venelased Ukrainlased
· Lakshadweep * · Lääne-Bengal · Madhya Pradesh · Maharashtra · Manipur · Meghalaya · Mizoram · Nagaland · Orissa · Pandzab · Puducherry * · Rajasthan · Sikkim · Tamil Nadu · Tripura · Uttarakhand · Uttar Pradesh 1 Rahvastik India on 1,1 miljardi inimesega rahvaarvult Hiina järel maailma riikidest teisel kohal. Järgnevad 2025. ja 2050. aasta rahvaarvud on prognoosid. Prognooside kohaselt on India 2050.aastaks suurema rahvaarvuga, kui Hiina. Aasta Rahvaarv Aasta Rahvaarv 1700 137 026 000 1900 271 306 000 1725 140 413 000 1925 263 071 000 1750 155 212 000 1950 350 445 000 1775 198 344 000 1975 600 763 000 1800 255 000 000 2000 1 014 003 800 1825 256 469 000 2005 1 094 985 000 1850 283 496 000 2025 1 370 028 000 1875 300 963 000 2050 1 706 951 000 India on paljurahvuseline riik. 72% elanikest kuulub indoaaria rahvaste hulka, 25%
4)uurida. Katse teabeallikate, analüüsib tegemisel kasutatakse ka järgi sh kaartide MUDELit etteantud piirkonna loodusolusid, rahvastikku, majandust ning inimtegevuse võimalikke tagajärgi. RAHVASTIK (8 tundi) Õppesisu: 1. Rahvastiku paiknemine ja tihedus, seda mõjutavad tegurid. Arengumaades on rahvaarvud suuremad, seda mõjutavad inimeste väärtushinnangud, usk 2. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Demograafiline üleminek. Iga ühiskonna rahvastik läbib neli etappi: 1)TRADITSIOONILINE RAHVASTIKU TÜÜP- suur ja väga muutlik suremus, iseloomulik agraarühiskonnale. Sündimus samuti suur, kuid täiskasvanuks saab neist väga vähe. Keskmine eluiga lühike 30-40a. Vanureid rahvastikus vähe. 2)DEMOGRAAFILISE ÜLEMINEKU I
ÜLESANDED Ül 1. Koostada töölehel Rahvastik oleva tabeli alusel: joondiagramm Ida-Viru, Lääne-Viru ja Jõgeva maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. Lisada diagrammile ka vastavate näitajate arvväärtused. NB! kasutada tabelis olevaid andmeid, neid ei ole vaja tõsta mujale. Ül 2. Korrastada tabel lehel SKP, st moodustada veerud aastate ja haldusüksuste (maakondade) ja Lisada kaks veergu ning leida töölehelt Rahvastik maakondade rahvaarvud igal aastal ja arvutada (sellel aastal ja selles haldusüksuses). Ül 3. Koostada tingimuspiirkond ja leida arendatud filtri (Advanced Filter) abil nende haldusüksuste nimekiri (unikaalsed väärtused), kus kasvõi ühel aastal vahemikus 2013 – 20 ehitus' SKP ühe elaniku kohta suurem kui 3000 eurot NB! Lisada arendatud filtri kasutamise kohta kirjeldus (lahtriaadressid või nimed): mida tuli kirjutada väljadesse lähtetabel (List Range), Ül 4
ÜLESANDED Ül 1. Koostada töölehel Rahvastik oleva tabeli alusel: tulpdiagramm 2015. ja 2017. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. Lisada diagrammile ka vastavate näitajate arvväärtused. NB! kasutada tabelis olevaid andmeid, neid ei ole vaja tõsta mujale. Ül 2. Korrastada tabel lehel SKP, st moodustada veerud aastate ja haldusüksuste (maakondade) ja kõikides lahtrites. Lisada kaks veergu ning leida töölehelt Rahvastik maakondade rahvaarvud igal aastal ja arvutada ühe elaniku kohta (sellel aastal ja selles haldusüksuses). Ül 3. Koostada tingimuspiirkond ja leida arendatud filtri (Advanced Filter) abil nende haldusüksuste nimekiri (unikaalsed väärtused), kus kasvõi ühel aastal vahemikus 2015 – 20 majandussektoris 'Tööstus ja ehitus' SKP ühe elaniku kohta suurem kui 3000 eurot NB! Lisada arendatud filtri kasutamise kohta kirjeldus (lahtriaadressid või nimed): mida tuli kirjutada väljadesse lähtetabel (List Range),
2005. aasta seisuga oli Türgi rahvastikuarv 73 miljonit, kasvutempoga 1,25% aasta kohta. Keskmine,sellepärast et suurriigis elab rohkem inimesi,üle 100 miljoni inimese. Suurlinnade rahvaarv : 1)Hiina 1 314 480 000(2006) 2)India 1 175 240 000 (2010) 3)Jaapan 127 380 000 (2010) c) Umbes samapalju inimesi kui Türgis elab: 1)Saksamaal 82 002 400 (2008) 2) Itaalias 60 200 100 (2009) 3)Egiptuses 76 000 000 (2009) (otsisisin riikide rahvaarvud Atlasest ja Wikipediast ja Türgi rahvaarvu https://www.cia.gov/cia/publications/factbook/index.html ) Rahvastiku tihedus ja paiknemine Rahvastiku tihedus on 95,7 inimest km2 kohta. Peaaegu samasugune rahvastiku tihedus on Prantsusmaal(110 inimest km2 kohta),Ungaris (108 inimest km2 kohta),Kreekas (85,3 inimest km2 kohta) Eestis on rahvastiku tihedus vaid 31 inimest km2 kohta,mis on võrreldes suurriikidega väga vähe.
Kui palju see on seotud vallavalitsusega, seda ei oska veel määrata. Olemas on pangaautomaadid, perearst, apteek ning postkontor. Suurim murepunkt ongi ilmselt gümnaasiumihariduse puudumine, mida enamik omandab pealinnas. Mõned käivad gümnaasiumiastmes kõrvalasuvas Rae vallas Jüri Gümnaasiumis. Siiski tekiks küsimus, et kui vallas asuks gümnaasiumiosa, siis kas õpilaseks otsustaks ikkagi pealinna kasuks oma haridusteel. Raasiku valda ümbritseb neli valda, mille rahvaarvud on kõik üle kehtestatud piirmäära. Jõelähtme valla rahvaarv on nende kodulehe andmetel 1. jaanuari seisuga 6210 inimest (joelahtme.kovtp.ee, 2016), Kose vallas seisuga 7161 inimest (kosevald.ee, 2016), Anija vallas 5617 inimest (anija.kovtp.ee, 2016) ja Rae vallas 16 239 (rae.ee, 2016). Seega ei ole Raasiku vald niivõrd väiksem rahvaarvu poolest teistest valdadest (välja arvatud Rae vald), kuid kuna kaotamisele kuuluvate valdade rahvaarvu number on paika pandud kümnendiku täpsusega,
Leida valemi(te) abil, mitmel Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kandidaadil on kogu nimekirjas u Leida valemi abil, mitu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni kuuluvat meest on Keskkon NB! Selle ülesande juures kasutage viitamisel lahtritele ainult nimesid Ülesanne 2 Töölehel Eurostat on andmed Euroopa riikide rahvaarvu kohta. Töölehel Riigid on Euroopa Liidu riikide nimekiri. Sellele lehele kirjutage ka valemid. Leida rahvaarvud Euroopa Liidu riikides seisuga 1. jaanuar 2011. ja 1. jaanuar 2018. Arvutada rahvaarvu muutus (protsentides) selle ajavahemiku jooksul igas riigis eraldi ja ELis kokku Leida, mitmes EL riigis on rahvaarvu muutus olnud sel ajaperioodil positiivne. Leida kolm EL riiki, kus rahvaarv on protsentides kõige rohkem kasvanud selle ajaperioodi jooksul j NB! Selle ülesande juures kasutage viitamisel lahtritele ainult lahtriaadresse Ülesanne 3
Suurtes linnades on tihedam asustus ja suured linnad on tekkinud hea pinnamoega kohale. Jaapani lõuna osa on rohkem asustatud, sest seal on suurlinnad. Põhja osas on ka rohkem mägisem maa. Jaapani rahvastiku tihedus sõltub ka sellest et riik koosneb paljudest saartest. 5. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis 5.1 Leian internetist andmeid Jaapani soolis-vanuselis kooseisu kohta vanus mehed naised kokku 0-4 3,111 2,957 6,068 Rahvaarvud 5-9 3,091 2,938 6,030 on antud 10-14 3,126 2,971 6,097 tuhandetes 15-19 3,353 3,194 6,547 20-24 3,828 3,660 7,488 25-29 4,386 4,191 8,577 6 30-34 5,082 4,872 9,955 35-39 4,433 4,309 8,742
annaabi.ee 
