v Sündis Privolnoje külas talupoja peres v Isa - Sergei Gorbatsov v Ema - Maria Gopkalo v 13-aastaselt õppis koolis, töötas kolhoosis ja masina- ja traktorijaamas v 1948 autasustati teda Tööpunalipu ordeniga kui tuntud kombainerit 19-aastasena kandideeris NLKP-sse, 1952 võeti vastu Õppis Moskva Riiklikus Ülikoolis õigusteadust 1953. aastal abiellus Raissa Titarenkoga Tal on tütar Irina, kaks lapse- last ja üks lapselapselaps 1990. aastal austati teda Nobeli rahupreemiaga Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Karjäär 1952. aastal astus NLKP-sse 1955-1962 töötas Savropoli krai komsomoliorganeis 1970-1978 oli Stavropoli krai parteiliider, seal jättis ta hea mulje Juri Andropovile, kes tõi ta 1978 üle NLKP KK sekretariaati 1982 edutati ta NLKP KK poliitbüroosse Valiti peale Tsernenko surma parteijuhiks
Oma suurema kuulsuse Martin Luther King saavutas aastal 1963 peale oma kõnet Washingtonis “I have a dream” mille ta luges ette Lincolni monumenti all enam kui 250 000 inimesele, oma kõnes ta ülistas rassilist leppimist, uuesti defineeris Ameerika demokraatliku unistuse ja pani põlema selles uue vaimse tule, järgmisel aastal president kirjutas alla seaduse, mis keelas igasugust rassilist disikriminatsiooni. Kingi roll vägivallatu võitluses diskriminatsiooni vastu oli märgitud Nobeli rahupreemiaga. King kui poliitik oli unikaalne figuur, oma mõtteid edastades kasutas ta tihti religiooseid termineid, ta oli liider kes uskus kristliku armastusse kõigi vastu. 1.4. Martin Luther Kingi surm 28 märts aastal 1968 King juhtis 6000 inimeselist protestimarssi Memphisis, millel eesmärgiks oli streigi tugi prügi meeste seas. Oma kõnes 3 aprillil ta ütles “Meid ootavad ees rasked päevad. Aga see ei oma tähtsust. Sest ma olin mäetippus… Ma vaatasin ette ja nägin tõotatud maa
Sealt omandas ta hea põhja oma kõnede pidamiseks, nagu näiteks siirus. Tema kõnesid võibki pidad ühteteks tähtsamateks mõjutamisviisideks, kuna selgesti oli referaadis näha, et ta oli reisinud palju, selleks et inimesi uskuma panna. Minuarvates, ei oleks saanud olla parem mees kui tema, keda panna sellist liikumist juhtima. Tema väljanägevus peegeldab automaatselt tagasi headust, teadmisi, õiglust ja vabadust. Hea oli lugeda , et teda ka tunnustati nii Nobeli rahupreemiaga kui ka mitme aumärgiga. Sellist inimest mitte premeerida, oleks patt. Kui mul oleks võimalus, tahaksin temaga kõige enam kohtuda, kui suurtest ajaloo figuuridest. Nagu ta oma kõnes ütleski, et see päev läheb ajalukku. Kasutatud allikad · ,,Kohtutav ilu", Peter Watson., Kirjastus Varrak, Tallinn, 2004 · http://nobelprize.org/nobel_prizes/peace/laureates/1964/kingbio.html
kuulus kogudusse. Sealt omandas ta hea põhja oma kõnede pidamiseks, nagu näiteks siirus. Tema kõnesid võibki pidada ühtedeks tähtsamateks mõjutamisviisideks, kuna selgesti oli referaadis näha, et ta oli reisinud palju, selleks et inimesi uskuma panna. Minu arvates, ei oleks saanud olla parem mees kui tema, keda panna sellist liikumist juhtima. Tema väljanägevus peegeldab automaatselt tagasi headust, teadmisi, õiglust ja vabadust. Hea oli lugeda , et teda ka tunnustati nii Nobeli rahupreemiaga kui ka mitme aumärgiga. Sellist inimest mitte premeerida, oleks patt. Kui mul oleks võimalus, tahaksin temaga kõige enam kohtuda, kui suurtest ajaloo figuuridest. Nagu ta oma kõnes ütleski, et see päev läheb ajalukku. 8 Kasutatud allikad ,,Kohtutav ilu", Peter Watson , Kirjastus Varrak, Tallinn, 2004 http://nobelprize.org/nobel_prizes/peace/laureates/1964/king-bio.html http://www.tsitaat
inimesele, kes ei ole Indias sündinud. Samuti on talle omistatud Briti kuningakoja kõrgeim autasu ,,Order of Merit". Kui ema Teresale 1979. aastal Nobeli rahupreemia määrati, pidi nii mõnigi ajalehe toimetaja arhiivis tuhnima, et teada saada, kes on see salapärane naine Indiast. Mitmedki inimesed olid ühel meelel selles, et ema Teresa tõstis autasu vastuvõtmisega Nobeli rahupreemia reputatsiooni. Ta ei tahtnud seda auhinda iseendale. Ta võttis selle vastu, sest Nobeli rahupreemiaga austati ka vaeseid, keda ta teenis. Saadud raha (340 000 DEM) andis ta ehitusmaterjalide ostmiseks vastabiellunutele, et nad saaksid pereelu kogeda ja endale kodu ehitada. See polnud tema jaoks mitte almuseandmine, vaid üleskutse enesega toimetulemiseks. Ta soovis, et noored pered tõdeksid, et perekond on selles maailmas tõeline rahu rakuke (Kurg, 1998). Tunnustuse kõrval, mis aktiivsele nunnale kogu maailmas on osaks langenud, on teda
sõjapidamiseks. Kui enne sõda oli USA pigem Euroopa riikidele võlgu, siis pärast I MS oli olukord vastupidine. I MS järgsel konverentsil oli Wilsonil vaja läbi suruda Rahvasteliidu idee. USA-siseselt see aga väga populaarne idee ei olnud, enamik ameeriklasi ei mõistnud, miks peaks USA sekkuma Euroopa konfliktidesse. Kuna kongress jättis ratifitseerimata Varsailles' rahulepingu, siis jäi liitu astumata. Sellesama idee eest autasustati Wilsonit aga 1919 Nobeli rahupreemiaga. 1920ndatel ja 30ndatel iseloomustas USA-t isolatsionism (pigem poliitiliselt, kuna majanduslikult oli maailmariikidega seotud). Poliitilisi liite ei oldud valmis sõlmima. Sisepoliitiliselt iseloomustab USA-t individualism. 20ndatel oli ühiskonnas levinud arusaam, et USA üleolek seisneb individualismis, selle suurimaks vaenlaseks on riigi sekkumine majandusellu. 1920ndtael aastatel riigi osa majanduses oli minimaalne. Mõned ettevõtted, mis olid sõja ajal riigile müüdud, läksid
Daam aga armub tsaari ja loobub atentaadist. (Esimest korda oli grammofon sisse kirjutatud orkestri partituuri) 6. Weilli ja Brechti koostöö. “Kolmekrossiooper”, ooper “Mahagonny linna tõus ja langus”. Brechti teatrivaated. 1927. a. algab Weilli koostöö Brechtiga Lähemalt Bertolt Brecht’ist (1898–1956) Ta on öelnud: „Maailmas on kaks suurepärast lavastajast, Chaplin on see teine.“ Ta oli kommunismimeelne. Pärjatud 1954.a. isegi Lenini rahvusvahelise rahupreemiaga. Brechti teatri peamisi eesmärke oli mitte lasta publikul hetkekski minna loo sisse ega arvata, et laval toimuv on päriselt. Selleks kasutas ta võõrutusefekti, mis väljendus realistlike stseenide vahele esitatavates seletatavates märkustes – kas siis loosungite või vahelaulude näol. Kasutas projektsioone, mis tõi lavale statistilist materjali. Ta oli eepilise (jutustav) teatri rajaja. Nende esimeseks koostööks oli: Songspiel „Mahagonny“ EE 1927, Leipzig
Mõne kuuga projekteeris ta presidendipalee, Rahvuskongressi hoone,Brasília katedraali, ministeeriume ja elumaju. Projekt oli tugevalt sotsialistlik: puudusid rikaste elurajoonid. Pärast seda sai NiemeyeristBrasília ülikooli arhitektuuriosakonna juhataja, samal aastal austas Nõukogude Liit teda Lenini rahupreemiaga. Aastal 1945 astus Niemeyer Brasiilia Kommunistlikku Parteisse. Kui Brasiilias toimus 1964 sõjaväeline diktatuur, otsiti tema kontor läbi, kliendid kadusid. Järgmisel aastal pani ta maha oma ameti ülikoolis ja suundus eksiili Prantsusmaale, kus alustas uut etappi oma elus. Ta sai tellimusi paljudest riikidest, eriti Alzeeriast (Constantine'i ülikool, välisministeerium)