kahetsusväärselt pelk kronoloogia. Luulekogu sisaldab eri teematahke, millest nähtub metafoorika, tonaalsuse ning sõnakasutuse mitmekesisus ja muutumine. Näiteks kirjeldab ta Eesti pealinna, et seal on ilus ja , et rohkem peaks väärtustama riiki, kus me elame. Ühe luuletuse analüüs ,,Astusin lihtsate asjade juurde, toetusin lihtsale heale... Kaugete tähtede lõputu valgus rahuna voolas mu peale. Pahiseb meri ja neelavad leegid sarvikut kadakakändu. Öö läbi, öö läbi endas ja kõiges tajuda laineterändu! Lebada kastesel murul ja tunda maad nagu elusat, hella." (,,Lihtsad asjad") Debora Vaarandi on kirjutanud luuletuse "Lihtsad asjad", mis on ühtlasi tema kogumiku nimi. Poetess kirjeldab rahulikkust, mis kõikide asjadega kaasneb ning kujutlusvõimet , kui ta räägib kaugete tähtede lõputu valguse rahuna voolamisest tema peale.
miljonite jõud, mis vabastab me maa. Ju Orjoli tervitasid kogupaugud, pahvatava rõõmuga nad täitsid sind ligi, lähemale nende kaudu tuli Tallinngi, su kodulinn! 8 Ühe luuletuse analüüs ,,Astusin lihtsate asjade juurde, toetusin lihtsale heale... Kaugete tähtede lõputu valgus rahuna voolas mu peale. Pahiseb meri ja neelavad leegid sarvikut kadakakändu. Öö läbi, öö läbi endas ja kõiges tajuda laineterändu! Lebada kastesel murul ja tunda maad nagu elusat, hella." (,,Lihtsad asjad")
aastal. 1635. aastal astus sõtta ka Prantsusmaa, kelle eesmärk oli oma põlisvastaseid Hasburge nõrgendada. Prantsusmaa ja Rootsi väed võitsid küll mõned olulised lahingud, kuid järgnevad aastad ei toonud otsustavad ülekaalu kummalegi poolele. Sõda venis järjest pikemaks ning siis hakati mõtlema rahu sõlmimisele. Rahuläbirääkimisi hakati pidama kahes Vestfaali linnas. 1648. aasta sügiseks oli rahuleping valmis ning ajalukku on see rahuleping läinud Vestfaali rahuna. Vestfaali rahu võeti Saksamaal vastu suurte lootustega. Rahvas uskus, et õigusetuse ja vägivalla asemele astub nüüd rahu ja kord. 17. sajandi teisel poolel oli sõjaliselt kõige tugevam riik Euroopas Prantsusmaa. Kuningas Louis XlV soov Prantsusmaa piire laiendada, viis ta lakkamatutesse sõdadesse Habsburgiga, kelle valdused ümbritsesid Prantsusmaad. Euroopa riikide liitumine Prantsusmaa vastu nurjas Louis XlV edasised vallutuspüüded.
Rootsi uus valitseja Ulrika Eleonora otsustas sõda jätkata, sest lootis abi Euroopa valitsejate Venemaa-vastaselt koalitsioonilt. Koalitsiooni loomine kukkus läbi ning Inglismaa, kelle laevastik ei suutnud takistada Vene galeriide rünnakuid Rootsi rannikule, veenis Rootsit asuma venelastega läbirääkimistesse. Kokkuleppele jõuti Nystadis 30.augustil (10.septembril ukj.) 1721 (Eestis tuntakse seda linna soomekeelse nime järgi Uusikaupunki rahuna). Venemaa sai rahulepinguga suurema osa vallutatud maid, kuigi Peeter pidi tagastama Ahvenamaa saared ja suurema osa Soomest. Nüüd kuulus Venemaale Läänemere rannik Riiast Viiburini. Peeter pühitses seda võitu, võttes enesele oktoobris 1721 tiitliks ,,Peeter Suur, oma riigi isa, kogu Venemaa keiser". 1725 aastaks oli Euroopa pealinnades üle 20 alalise diplomaatilise esinduse, mis näitasid Peetri otsustavust teha Venemaast arvestatav Euroopa riik. Eesti pärast Põhjasõda
Esimesena purustati AÜV väed, seejärel pöörduti Süüria ja Jordaania vägede vastu. Iisrael vallutas Gaza sektori Jordania jõe lääne kaldal, Golani kõrgustiku ja Siinai poolsaare. Nendesse hakati kiiruga rajama uusi asulaid. Järgnevatel aastatel käis tekkinud piiridel positsiooni sõda. Golani kõrgustik ja Gaza sektor on seni ajani Iisraeli valduses. Campa Davidi rahu lepinguga sai 1979 Egiptus Siinai tagasi. Vahendajaks oli USA. Egiptus sõlmis selle separaat rahuna. Peale rahulepingu allkirjastamist tapeti Egiptuse president Anvar Sadat. 6.9 JOM KIPPURI SÕDA 1973 Egiptus ja Süüria olevat alustanud sõjategevust Iisraeli vastu juutide lepitus pühal (06.10). Peale tungisid Egiptus ja Süüria. Araablastel alguses edu. Egiptlased forseeris Suessi kanali. Nädal hiljem haaras initsiatiivi Iisrael. ÜRO Julgeoleku Nõukogu nõudmisel sõjategevus lõpetati 24.10.1973.
Autor väidab, et Maastrichti lepingu järgselt on paljud ideaalid euroopas kadunud. Rahu ideaal on endiselt olemas teoreetiliselt. Aga seda vaid läbi status quo säilitamise. Kuigi üksteise eest seistakse ja hoitakse rahu, vaatab euroopa rahulikult kõrvalt kuidas õudused nende naabrusriikides toimuvad ja ei võta mitte midagi ette. Maastrichti lepinguga sõlmitud ühtne kaitse-ja välispoliitika tõestab, et rahu euroopas säilib, aga seda ei saa võtta idealistliku rahuna. Ka heaolu on kaotanud oma ideallistliku vormi. Eelkõige tänu sellele, et kogukond on saavutanud heaolu. Niigi olemasoleva heaolu suurendamine ei ole enam ideallistlik. Maastrichti lepinguga öeldi üha enam lahti ka rahvusülesusest. Eelkõige läbi ühise kaitse-ja välispoliitika leppe sõlmimise. See aga ei vasta enam kogukondlikule mudelile, kus kõik otsustavad koos vaid pigem liidu mudelile. Aina vähem räägitakse Euroopa kogukonnast ja üha rohkem Euroopa Liidust.
Ta otsustab 1812. aasta kasuks (kujutamisel). 1865. aastal hakkab ta mõtlema pealkirja ,,Sõda ja rahu" peale. Pierre Proudhon tänu temale paneb ta sellise pealkirja. Kui romaani hakati tõlkima erinevatesse keeltesse, siis tekkis probleem pealkirja teise poolega. sellega oli kõik korras. Teose esimene pool on üsna ühetähenduslik. see sõna on mitmetähenduslik. See tähendab ka ilma, maailma, aga ka talupoegade kogukonda. Mir on ka universum. Igal pool Euroopas tõlgiti ta aga rahuna. Tolstoi tahab selle pealkirjaga mälestada Prudhoni. 1865. otsustab T, et tema romaani zanristruktuur peaks muutuma sünteetilisemaks. Esialgu kavandas ta perekonnaromaani. Tolstoi on juba enne otsustanud, et tõeline ajalugu on inimeste eraelu, mitte suursündmused. Tolstoi oli romantilise historisosoofia mõtete vastane. Ta otsustab aga siiski, et perest ainukesena jääb väheks. Juurde mõtleb ta kuulsad Tolstoi fiosoofilised mõtisklused. Kaks
annaabi.ee 
