Somaatiline NS Autonoomne NS (tahtele allumatu) KNS (kesknärvisüsteem) Vastutab liikumise eest. Sümpaatiline (aktiveerub ohuolukorras) PNS (piirdenärvisüsteem) Koosneb närvidest. Parasümpaatiline (viib rahulolekusse) 9. Somaatiline närvisüsteem ehk kehanärvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks (koosneb pea- ja seljaajust) ja piirdenärvisüsteemiks (koosneb pea-ja seljaaju närvidest). SNS kontrollib kogu elutegevust, sh liikumist, teiste närvisüsteemi osade tööd jms. Autonoomne närvisüsteem on tahtele allumatu süsteem ning jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. ANS reguleerib kõigi siseelundite, sh südame jms. talitlust. 10
sünapsis Nikotiin sõltuvust tekitav aine Nägemine kõige tähtsam meel, selle kaudu saame väliskeskkonnast kõige rohkem informatsiooni. Silma abil eristame valgust, värvust, kuju ja suurust jne Närviimpulsid elektsokeemiline protsess, ei kulge hajusalt Närvisüsteem ülesanne reguleerida ja koordineerida organismi elundite talitlust ning kohandada seda vastavalt välis- ja sisekeskkonnale Opiaadid depressant, alandab tundlikust Parasümpaatiline NS autonoomne NS, viib organismi rahulolekusse , taastades varusid ja tasakaalu PET positronemissioonitomograafia, uuritakse ajutegevust PNS piirdenärvisüsteem, jaguneb sensoorseks ja motoorseks Somaatiline NS keha närvisüsteem, allub tahtele Stimulandid ergutid, stimuleerivad kesknärvisüsteemi Sümpaatiline NS aktiveerub ohu- ja stressisituatsioonis, kasutated energiat ja teisi keharessursse Sünesteesia seisukord, kus meeled on seotud nii, et inimene seostab värve helide või tähtedega
müeliinkest. Närviimpulsside ülekandekohta nimetatakse sünapsiks. Erutus levib sünapsis tekkivate keemiliste ainete - virgatsainete vahendusel. Virgatsained on närvisüsteemi suhtes kas erutava või pidurdava toimega. Närvisüsteem jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks osaks. Somaatiline närvisüsteem koosneb kesknärvisüsteemist ja piirdenärvisüsteemist. Autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline osa aktiveerub ohuolukorras ning parasümpaatiline osa viib organismi tagasi rahulolekusse. Piirdenärvisüsteem reguleerib liikumiselundite tööd ning selle kaudu saadakse välismaailmast informatsiooni. PNS koosneb pea- ja seljaajunärvidest. Kesknärvisüsteem reguleerib kogu organismi elutalitlust. KNS koosneb pea- ja seljaajust. Seljaaju ühendab kehas toimuvat peaajuga ja vastutab reflekside eest. Peaajul on 5 osa. Piklikajus asuvad elutähtsate reflekside keskused. Piklikajust lähtuv võrkmoodustis reguleerib und ja ärkvelolekut.
Naisel: rinnanäärmed, munasarjad, emakas, tupp Küsimused lk 71 1) Missuguse koe hulka kuulub rasvkude? Rasvkude kuulub sidekoe, täpsemalt koheva sidekoe hulka. 2) Selgitage keemilise sünapsi tööpõhimõtet. * Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, siis eritatakse mediaatorit; * Pärast piisava hulga mediaatori difundeerumist teise raku retseptorile muutb sele raku seisund kas aktiivsest rahulolekusse või vastupidi. 3) Kui palju rakke on inmese peaajus? Inimese peaajus on 14 miljardit närvirakku. 4) Milleks on organismis vajalik epiteelkude? * Epiteelkoe ülesandeks on katta ja kaitsta kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning hoida organeid õigetes kohtades. * Ripsepiteel hingamisteedes puhustab õhku. * Spetsiaalsed epiteelrakud võtavad vastu välisärritusi, toodavad piima, eritavad higi, rasu, lima ja mitmesuguseid muid aineid.
vegetatiivseks närvisüsteemiks. Autonoomne nst on tahtele allumatu, ta reguleerib siseelundite, näärmete, südame ja veresoonte talitlust. Autonoomne nst jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks süsteemiks. Mõlemad osalevad ainevahetuses ja on vastandliku toimega. Kui sümpaatiline süsteem aktiveerub ohu ja stressiolukorras, kasutades energiat ja teisi keharessursse, siis parasümpaatiline süsteem viib organismi rahulolekusse, taastades selle varusid ja tasakaalu. INTELLIGENTSUS Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab: o loogiliste järelduste tegemise võime o planeerimisvõime o ülesannete lahendamise võime o abstraktse mõtlemise võime o mõistetest ja keelest arusaamise võime o õppimisvõime Intelligentsust mõjutab: o pärilikkus o varane lapsepõlv o kasvukeskkond (elukeskkond) MOTIVATSIOON
Lisaks tõstab sümpaatiline haru vererõhku ning sümpaatilise aeglustab seedeelundkonna tööd, kasutades selleks energiat ja ja teisi keharessursse. Sümpaatiline närvisüsteem on töös näiteks kehalisel treeningul või äkksituatsioonides parasümpaatil (Autonoomne närvisüsteem, n.d). ise haru peamisi Parasümpaatiline närvisüsteem teeb kõike vastupidiselt ülesandeid. sümpaatilisele harule. See viib organismi rahulolekusse, Milliseid aeglustades südametööd, laiendades veresooni ning kehalisi langetades vererõhku. Parasümpaatiline närvisüsteem taastab muutusi organismi varusid ja tasakaalu (Autonoomne närvisüsteem, kumbki haru n.d). esile kutsub? Emotsioonidel on seosed nende vastavate muudatustega, mis käivad kooskõlas seda emotsiooni tekitanud olukorraga. Näiteks olukorras, kus on vaja kiiresti tegutseda, aktiveerub
Vegetatiivne e. autonoomne närvisüsteem jaguneb: 1. sümpaatiline osa (energia kulutamine, loob valmisoleku kiireks reageerimiseks), 2. parasümpaatiline osa (energia kogumine, soodustab organismi talitlusvõime taastumist) Mõlemad osalevad organismi ainevahetuses, kuid on vastastiku toimega. Kui sümpaatiline närvisüsteem aktiveerib ohu- või stressisituatsioonis, kasutades energiat ja teisi keharessursse, siis parasümpaatiline närvisüsteem viib organismi rahulolekusse, taastades selle varusid ja tasakaalu. Närvisüsteemi kõige väiksem osa on närvirakk ehk neuron. Inimese närvisüsteem koosneb miljarditest omavahel tihedalt seotud neuronitest. Nende ülesanne on tekitada ja juhtida närviimpulsse. Iga neuron koosneb rakukehast (mille keskel asub tavaliselt tuum) ning jätketest -dendriitidest ja aksonist.
veresoonte talitluse reguleerimine. See süsteem on tahtele allumatu · Sümpaatiline süsteem- aktiveerub ohu-või stressisituatsioonis, kasutades energiat ja teisi keharesursse. Pupillid laienevad, hingamine kiireneb, südametöö kiireneb, vererõhk tõuseb, seedeelundkonna töö aeglustub. · Parasümpaatiline süsteem- viib organismi rahulolekusse, taastades varusid ja tasakaalu. 10. Kesknärvisüsteem Kesknärvisüsteem juhib kogu organismi tegevust, aitab kooskõlastada erinevate kehade osade tegevust ning kohandab inimese organismi.Seal toimub kogu elutalitluse regulatsioon. Inimese aju moodustab umbes 2,5% kehakaalust. 1. Peaaju kontrollib kogu organismi talitlust, teda kaitseb luuline ümbris,ajukestad, ajuvedelik. Kesknärvisüsteemis saab eristada hallainet ja valgeainet, hall koosneb
2.autonoomseks e vegetatiivseks närvisüsteemiks - suunab aktsioonipotentsiaale KNS-st silelihastele, südamelihasele, näärmetele Autonoomne närvisüsteem jaguneb: 1. sümpaatiliseks närvisüsteemiks - avaldab troofilist mõju siseelundite talitlusele. See süsteem on tahtele allumatu. 2.parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. - avaldab siseelunditele funktsionaalset mõju, viib organismi rahulolekusse, taastades selle varusid ja tasakaalu. Neuron on närvirakk, mis juhib impulsse, mille läbi toimub NS funktsioneerimine. Puhkepotentsiaal 70 mV. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke ning neuronite jätketest moodustuvad juhteteed. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked;
annaabi.ee 
