· Austriaga Saint-Germaini rahu. Viimane keiser pagendatakse ja kuulutatakse välja vabariik. Tekkivad Ungari, Tsehho-Slovakkia, Jugoslaavia. Sudeedi sakslaste ala liidetakse Tsehho-Slovakkiaga. · Ungariga Trianoni rahu. Ungarlastel on võimas rahvustunne, aga neilt lõigatide palju territooriumist ära, mis tekitab pingeid. Transilvaania antakse Rumeeniale, mis oli neile eriti tähtis.(Rumeenia saab ka Venemaalt Besarmaania, mitte küll Pariisi rahukonverentsiga.) Pärast rahu sõlmimist leiab palju etnilisi ungarlasi ennast väljaspool Ungarit. · Bulgaariaga Neuilly rahu. Neile jäätakse enamik territooriumit alles. · Türgiga Serves´i rahu(1920). Võrreldes Osmani impeeriumiga jäeti neile väga väike ala. Sultan kirjutab sellele alla, mille peale tekib Türgis ülestõus Mustafa Kemal Atatürgi (türklaste isa) eesvõttel. Ülestõusu tulemusel sultan kukutatakse. Türgist saab
Arutlus Külmasõja kujunemine : Miks said endistest liitlastest vaenlased? Teine maailmasõda lõppes 1946. Aastal Pariisi rahukonverentsiga. Teine maailmasõda muutis jõudude vahekorda maailmas. Üliriigiks muutus USA, kes asus demokraatliku Lääne etteotsa. Teiseks maailmapoliitikat määravks jõuks sai Nõukogude Liit, kelle mõju alla sattusid Kesk ja Ida- Euroopa ning suur osa Aasiast. Nõukogude Liit eraldas sealsed riigid muust maailmast nn raudse eesriidega, tõkestades sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega. NSV Liidu ja lääneliitlaste suhete jahenemine sai alguse juba sõja lõpul.
Maailm kahe maailmasõja vahelisel ajal. Kahe maailmasõja vaheline periood algas Pariisi rahukonverentsiga. Pariisi rahukonverents kutsuti kokku pärast I maailmasõda ja ta töötas 18. jaanuarist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes. Istungeid peeti Versailles' lossis, seepärast nimetatakse Pariisi rahukonverentsi vahel ka Versailles' rahukonverentsiks. Versailles rahu sõlmiti 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossi Peeglisaalis. Rahulepingu allkirjastati päeval, mil möödus viis aastat I maailmasõja ajendiks
Venemaa - Venemaast eraldusid: Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Leedu territoorium oli praegusest väiksem ja Vilnius oli Poola koosseisus, ajutine pealinn Kaunas. Austria-Ungari asemel kujunes 3 riiki: Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia Vabariigid; Austria lõunapoolsetest valdustest ja Serbiast moodustati Jugoslaavia kuningriik, osa Austria-Ungari alasid läks Poolale ja osa Itaaliale. I Maailmasõda lõppes ametlikult Pariisi rahukonverentsiga. Pariisi rahukonverents (8.01.1919 21.01.1920). Pärast Esimese Maailmasõja lõppu toimus Pariisi rahukonverents, mille kutsusid kokku Esimese Maailmasõja võitnud Antandi riigid. Konverentsi istungeid peeti Versailles' lossis, seepärast nimetatakse Pariisi rahukonverentsi ka Versailles' rahukonverentsiks. Rahukonverentsist võttis osa 27 Saksamaaga ja tema liitlastega sõdinud või nendega diplomaatilised suhted katkestanud riiki.
kontakte Eesti valitsusega. Pärast mitmeid ebaametlikke pinnasondeerimisi pöördus Moskva 31. augustil Eesti poole ametliku rahupakkumisega. Eesti nõustus ja 16. septembril algas Pihkvas rahukõneluste esimene voor. Tookord läksid kõnelused siiski ummikusse. Rahukõnelused algasid uuesti 5. detsembril Tartus. Tartu rahukonverentsil juhtis Eesti delegatsiooni välisminister J. Poska. Nõukogude Vene delegatsiooni juhiks oli Adolf Joffe. Läbirääkimised kujunesid väga pingeliseks. Rahukonverentsiga ühel ajal organiseeris 9 Punaarmee Narva all kogu sõja kõige jõulisema pealetungi. Selle sihiks oli Narva vallutamine, et saada eeliseid rahuleppe koostamisel. Viimased heitlused ja Tartu rahu 1919. aasta detsembriks koondas Punaarmee juhatus Eesti vastu 160000-mehelise armee. Suurem osa sellest rühmitus Narva alla, kus venelastel oli viimaks üle 200 suurtüki Eesti 160 vastu
olid sakslased aetud Saksamaale elama; samas sõja ajal olid inimesed sattunud sõjavangi ja osaliselt jäidki elama sinna, kus nad olid sõja ajal. Samuti tingis ümberpaiknemist see, et inimesed olid oma endistest kodudest põgenetud kardeti Nõukogude võimu (Eesti, Läti, Leedu, Ukraina, Valgevene). Sõjategevuse käigus paigutati rahvas riigisiseselt ümber. Samuti olid paljud ettevõtted ja linnad purustatud materiaalne kahju. Ka teine maailmasõda lõpetati Pariisi rahukonverentsiga 1946, kus valmistati ette rahulepingud. 1947 kirjutati rahulepingutele ka alla. Rahulepingud sõlmiti Itaalia, Soome, Bulgaaria, Rumeenia ja Ungariga. Rahulepingud sõlmisid võitjariigid NSVL, Inglismaa, USA ja ka Prantsusmaa. Rahulepingut ei sõlmitud aga Saksamaa ja Austriaga, sest kummaski riigis ei olnud valitsust kellega lepingut sõlmitud mõlemad riigid olid okupeeritud võitjariikide poolt. 1949 lagunes Saksamaa kaheks Saksa Liitvabariik ja Saksa Demokraatlik Vabariik
sõltumatu ülemaailmne liikumine, mis korraldab kampaaniaid inimõiguste kaitseks, eriti piinamise, julma kohtlemise, õiglaste kohtuprotsesside saavutamiseks ja nende inimeste vabastamiseks, keda vangistatakse nende poliitiliste vaadete pärast. Selle päeval rääkige poliitilistest vangidest. Kutsuge rääkima selle organisatsiooni tegevusest mõni Amnesty Eestis liige. ÜRO tutvustus (jätk 1) I maailmasõda lõppes 1919. aastal Pariisis rahukonverentsiga, kus loodi ka Rahvasteliit. Liidu peaeesmärk oli "esindada rahvusvahelist koostööd ning saavutada rahvusvaheline rahu ja julgeolek" ÜRO sellise organisatsiooni loomine algas etapiti Teheranis 1943.,Dumbarton Oaksis1944. ja Jaltas 1945. aastal. Inimõigustega seotud päevad 5. juuni Maailma keskkonna päev Sellel päeval 1972. Aastal peeti suur keskkonna alane konverents Stockholmis, Rootsis, kus loodi ÜRO Keskkonna Programm ning arutati
tagamine, koostöö. · Pani paika ka ÜRO juhtorganid · Allkirjastasid 51 riiki võitjate poolelt (ka Valgevene ja Ukraina NSV). Nürnbergi protsess · Moodustati võitjariikide poolt Sõjakurjategijate Rahvusvaheline Tribunal. · töötas Nürnbergis, mis oli olnud Natsi-Saksamaa ideoloogiline keskus · Nürnbergis toodi kohtu ette 24 kõige prominentsemat kohtualust Kokkuvõtteks: · Ametlikult lõppes Teine Maailmasõda Pariisi rahukonverentsiga allkirjastati veebruaris 1947. Saksamaaga ei sõlmitudki rahu! · Inimkonna ajaloo kõige ohvriterohkem sõda. Täpset ohvrite arvu ei tea keegi. · Tõeline totaalne sõda, kus mõistetel "tagala" ja "rinne" polnud enam vahet. Suurimad ohvrid tsiviilelanikkonna seas. · Mõlemad pooled näitasid üles silmapaistvat julmust. · Saksamaa oli sõjas täielikult puruks löödud · Valitsesid erinevad arusaamad Saksamaa tuleviku suhtes.
annaabi.ee 
