Pariisi rahukonverentsid – nende sarnasused ja erinevused Pärast Esimest maailmasõda, 1919.a jaanuarist kuni 1920.a 21 jaanuarini toimus esimene Pariisi rahukonverents, kuhu kutsuti kokku 27 erinevat riiki. Teine konverents leidis aset aastal 1945-1946 pärast Teise maailmasõja tegevuse lõppemist, kus osalesid enamik võitjariike ja Saksamaa liitlasi. Peamised konverentsi sarnasused: Mõlemal korral oli sõja põhisüüdlane Saksamaa. Mõlemal korral nõuti Saksamaalt reparatsioone ehk pidi hüvitama sõjakahjud võitjariikidele. Mõlemal korral kaotas Saksamaa oma riigi territooriumit. Mõlemal korral tekkis maailma uusi iseseisvaid riike. Mõlemad konverentsid panid punkti sõjale ja suutsid kokkuleppida rahutingimustes. Mõlemad konverentsid toimusid Prantsusmaal, millest tuleneb ka nimi – Pariisi rahukonverents. Mõlema sõja lõppedes kasvas Ame...
Potsdami konverents AEG: 17. juuli 2. august 1945.a OSAVÕTJAD: NSVL Stalin (Üleliidulise bolsevike Partei Keskkomitee I sekretär) USA Harry Truman (president) SB Attlee / alguses oli Churchill SISU: 1. Sksm jagati neljaks okupatsioonitsooniks 3 riigi Prantsusmaa, SB ja USA NSVL Neljaks jagati ka Berliin 2. Saksamaale kirjutati ette reparatsioonid 3. Võim pidi kuulma liitlaste kontrollnõukogule, mis koosnes neljast komissarist (iga tsooni ülemkomissaar) 4. Saksamaa piirid Saksamaa ja Poola piiriks saab Oder-Neisee jõgi 5. Ida-Preisimaa jagati NSVL ja Poola vahel 6. Sakslased, kes jäid elama väljapoole Saksamaa piiri asustati ümber Saksamaale (üle 14 000 000 sakslase pidid oma kodudest lahkuma) 7. Saksamaa peaks olema tulevikus demokraatlik riik, 4 d...
USA + LÄÄNE 1941. aastal Atlandi 1941. aastal Atlandi 1941. aastal Atlandi suhtumine Harta (Roosevelt + Harta (Roosevelt + Harta (Roosevelt + Churchill) Churchill) Churchill) 1945 46. Aastal 1945 46. Aastal 1945 46. Aastal Pariisi ja teised Pariisi ja teised Pariisi ja teised rahukonverentsid rahukonverentsid rahukonverentsid COLD WAR Külm COLD WAR Külm COLD WAR Külm sõda sõda sõda VASTUPANU Metsavennad Metsavennad Metsavennad (Kõige kauem olid nad (Mastaabid ei olnud Kim Philby Kim Philby Leedus, tulid välja
1935 Nürnbergi dekreedid, 1938 Kristalliöö (pogromm, mille käigus tapeti 236 ja arret. üle 30 000 juudi) 20.01.1942 Wannsee konverents "juudiküsimuse lõpplahendus" - otsus hävitada 11 mln Euroopa juuti koondus- ja surmalaagrid (nt. Auschwitz, Treblinka, Dachau, ... Klooga) Hukkus 5-6 miljonit juuti · lisaks juutidele mustlased, homoseksuaalid, jehoovatunnistajad, puudega inimesed ja kommunistid Rahukonverentsid PARIISI RAHUKONVERENTS 1945-1946 · sõlmiti rahulepingud võitjariikide ja Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari, Soome vahel · allkirjastamine 10.02.1947 reparatsioonid territooriumikärped relvastuse piiramine SAN FRANCISCO KONVERENTS 1951 · 8. sept. 1951 sõlmiti rahuleping Jaapani ja 48 liitlasriigi vahel (v.a. NSVL ja idabloki riigid) Jaapani sõjajõudude ja territooriumi kärpimine liitlaste (USA) sõjaväebaasid Jaapanis
mis järgnes Suurele depressioonile. Majanduskriis sai alguse Wall Streeti suure börsikrahhiga 29. oktoobril 1929 ehk nn "Musta teisipäevaga". Selle tulemusena varises kokku usaldus pankade vastu ning ameeriklased hakkasid tagasi nõudma Euroopale antud laene, mis tekitas massilise tööpuuduse nii Ameerikas kui ka Euroopas, samuti muudes tööstuslikult arenenumates maades. 2. Rahukonverentsid ja II ms lõpp Kaug-Idas Pärast Saksamaa alistumist muutus peamiseks sõjatandriks KaugIda. USA jätkas vastaste hõivatud alade tagasivallutamist. Ehkki Jaapani olukord oli lootusetu, ei nõustunud ta kapituleerumisega. Seepeale otsustas USA kasutada tuumapommi, mis heideti kahele Jaapani linnale Hiroshimale ja Nagasakile. 260 000 inimest sai surma ning jaapanlaste vastupanu oli murtud.
o Põhivastased Saksa-Keisri riik ja Prantsusmaa o Mis küsimuste pärast võideldi: Tsehhide väljaastumise poliitilise iseseisvuse ja tsehhi riigikeele õiguse pärast Sakslaste ja teiste välismaalaste sissevoolu pärast Lahkhelide tõttu kirikumaade valdamisel Läänemere mõjuvõimu küsimus lõunarannikul Ülemvõimu küsimus Saksamaal, laiemalt ka Euroopas o 1644 peeti rahukonverentsid Osnabrückis ja Münsteris o 1648 sõlmiti Vestfaali rahu Saksa-Rooma keiser kaotas reaalse võimu oma riikie üle Prantsusmaa laiendas oma valdusi Saksamaa arvelt Suurriigiks tõusis ka Rootsi Rahvusvahelised suhted 18.sajandil · 1700-1721 - Põhjasõda o Rootsi sõdis Venemaaga o Põhjuseks saada ülemvõim Läänemerel
kirjeldada. Mehed on elu lõpuni vaimsed invaliidid. Varsti hakkavad ka tagala tsiviilelanikud kannatama: tekib puudus kõigest (toidust, küttest, riietest jne). Sõjapõgenikud, õhurünnakud. Naised peavad mehi asendama ja töötama tehastes haiglates, transpordis. Tulemus: Üldine sõjaväsimus. 1917 patsifism levib Prantsusmaal. Venemaal suur sõjaväsimus (rindelt lahkumine jne). Sotsialistide rahuliikumine elavneb (keskus Sveitsis). Sotsialistide rahukonverentsid (toetavad eelkõige prantslased ja venelased). Psühholoogiline efekt: kui sõda on pikaajaline ja täis kannatusi, igas riigis arvatakse, et sõja lõpptulemus peab olema soodne ja kompenseerima aastate ohverdused ja kannatused. Sõjakompensatsioonide küsimus: - Prantsusmaal: Ohtliku Saksamaa oluline nõrgestamine (poliitiliselt, majanduslikult, vaimselt). Piiri muutmine Prantsusmaa kasuks. Saksamaa majanduslik karistamine ja sõjakahjude hüvitiste nõudmine tekitatud
Rahvusvahelise Punase Risti peakorter asub Šveitsis, igavesti neutraalses riigis. Ka suur osa juhtkonnast ja personalist on Šveitsi kodanikud. 1868. a toimunud Peterburi konverentsi tulemusena vastu võetud deklaratsioon seadis üldisi piiranguid relvastusele eesmärgiga vähendada sõdurite kannatusi lahinguväljal. 1874. a Brüsseli deklaratsioon koostas esimese kavandi Haagi rahukonverentsidel vastu võetud maasõja seadustest ja tavadest. Haagi rahukonverentsid ja I maailmasõja järgsed konventsioonid ja kokkulepped Esimene Haagi rahukonverents peeti 1899. aastal. Vastu võeti neli konventsiooni ja kolm deklaratsiooni. Esimene koventsioon käsitles rahvusvaheliste konfliktide rahumeelset lahendamist, teine maasõja seadusi ja tavasid, kolmas laiendas 1864. a Genfi konventsiooni põhimõtted meresõjale ja neljas keelas viieks aastaks mürskude tulistamise ja pommide heitmise õhupallidelt, lähtudes 1868. a Peterburi deklaratsioonist.
annaabi.ee 
