ohtlik, kuid rännumees ei tee sellest seegi kord välja. Kui mehed olid ööbimiskohta jõudnud, panid nad hobused talli ja läksid majja, mida pidasid vana naine ja tema lapselaps. Majas mängis don Jose pilli ja laulis. Pärast seda heitsid kõik magama. Mehed heitsid magama loomanahkade peale. Don Jose magas nagu kott, kuid rännumees ei talunud loomanahkade peal olevaid lesti ja läks õue pingi peale magama. Seal kuulis ta, kuidas tema kannupoiss tallis midagi rahmeldas ning seejärel minema ratsutas. Rännumees pidas kannupoisi kinni ja küsis, kuhu ta läheb. Samuti märkas ta, et kannupoiss oli ta hobusele jalgade ümber müra summutamiseks kotid sidunud, mida ta nüüd, don Jose kuuldekaugusest väljas, ära hakkas võtma. Kannupoiss ütles rännumehele, et läheb don Josed politsele üles andma, et saada kätte tema eest pakutavat vaevatasu. Rännumees püüdis teda ümber veenda, kuid kannupoiss ei võtnud teda kuulda ning ratsutas edasi
Juhendaja:Kätlin Sass Maidla 2013 ERNST ENNO Ernst Enno oli Eesti luulekirjanik, kes elas aastatel 8. juuni 1875 kuni 7. märts 1934. Ta sündis 8.juunil 1875. aastal kõrtsimehe pojana. Inimesena oli Ernst Enno kinnise iseloomuga, tagasihoidlik, lihtne, heatahtlik, ülimalt hoolas ja kohusetundlik. Ta ei surunud oma arvamust peale ja kirjatöö oli talle väga tähtis. Koolipoisina oli Ernst väga vallatu ja kärsitu. Tundides ta rahmeldas väga palju ja jalutas mööda klassi ringi. Õpetaja ütles, et ta on suurte annetega, aga üks vallatumaid õpilasi koolis. Vahel juhtus ka, et Ernst sai ühe semestri jooksul kuus korda vitsa. Koolist vabal ajal meeldis Ernstile olla looduses. 1896. aastal asus Ernst Enno õppima Riia polütehnikumi. Talle meeldis lugeda ja käia ülikooli õpilaste kokkutulekutel. 1905. aastal jäi polütehnikum jäädavalt selja taha. 18. augustil 1909 abiellus Ernst Ellaga
Kui mehed olid ööbimiskohta jõudnud, panid nad hobused talli ja läksid majja, mida pidasid vana naine ja tema lapselaps. Majas mängis don Jose pilli ja laulis. Pärast seda heitsid kõik magama. Mehed heitsid magama loomanahkade peale. Don Jose magas nagu kott, kuid rännumees ei talunud loomanahkade peal olevaid lesti ja läks õue pingi peale magama. Seal kuulis ta, kuidas tema kannupoiss tallis midagi rahmeldas ning seejärel minema ratsutas. Rännumees pidas kannupoisi kinni ja küsis, kuhu ta läheb. Samuti märkas ta, et kannupoiss oli ta hobusele jalgade ümber müra summutamiseks kotid sidunud, mida ta nüüd, don Jose kuuldekaugusest väljas, ära hakkas võtma. Kannupoiss ütles rännumehele, et läheb don Josed politsele üles andma, et saada kätte tema eest pakutavat vaevatasu. Rännumees püüdis teda ümber veenda, kuid kannupoiss ei võtnud teda kuulda ning ratsutas edasi
...............................................11 KASUTATUD KIRJANDUS........................................12 sissejuhatus Ernst Enno oli Eesti luulekirjanik, kes elas aastatel 1875 kuni 1934. Ta sündis 8.juunil 1875. aastal kõrtsimehe pojana.Inimesena oli Ernst Enno kinnise iseloomuga, tagasihoidlik, lihtne, heatahtlik, ülimalt hoolas ja kohusetundlik. Ta ei surunud oma arvamust peale ja kirjatöö oli talle väga tähtis.Koolipoisina oli Ernst väga vallatu ja kärsitu. Tundides ta rahmeldas väga palju ja jalutas mööda klassi ringi. Õpetaja ütles, et ta on suurte annetega, aga üks vallatumaid õpilasi koolis. Vahel juhtus ka, et Ernst sai ühe semestri jooksul kuus korda vitsa. Koolist vabal ajal meeldis Ernstile olla looduses.1896. aastal asus Ernst Enno õppima Riia polütehnikumi. Talle meeldis lugeda ja käia ülikooli õpilaste kokkutulekutel. 1905. aastal jäi polütehnikum jäädavalt selja taha.18. augustil 1909 abiellus Ernst Ellaga. Väikesed pulmad
Lõpuks viidigi persikovi kolm suuremat kambrit minema. Alles jäi ainult kõige esialgsem. Rokk lubas need tagastada kohe, kui esimese partii oli välja haudunud. Sel ööl oli profi loomadel midagi nagu viga, konnad laulsid südantlõhestavat kontserti, üks nastik põgenes nagu elueest. Selgus, et lisaks kõigele suri persikovi endine naine (kellega ta oli 15 aastat koos olnud ja hiljem lahku läinud). 8. Peatükk Sovhoosis Päev läbi rahmeldas Aleksandr Semjonovit´s (Rokk) pannes kambreid üles. Järgmisel päeval ilmusid kolm kasti, kuhu oli peale kirjutatud "ettevaatust, munad!" Munad tõdeti olevat küllalkt suured kohalikega võrreldes, kuid selle põhjuseks arvati et see saksa sort on. Lisaks märkas Aleksandr, et munad kuidagi kahtlaselt mustad/räpased on. Ta helistas Persikovile, kes arvas et see kõnts ei saa muud olla kui kuivanud väljaheited vms, kuid pesta neid küll poleks vaja
vljunud,ning parrast ,mille rel hppeks valmistuv mees risti ette oli lnud. Lk 358 Nad vihsastasid,mlemad,kuid seekord olin mina see,kes kannal ringi keeras ja minema marsiss.Neil oli mu telefoninumber ning kik muud andmed,pealegi polnud laevast enne sadamasse judmist vimalik ju kusagile kaduda,ning seeprast lasid nad mul teiste juurde tagasi minna ja ma avastasin,et pidumll polnud veel oma haripunkti letanudki,et rahvas tantsis nagu prane,kogu meie seltskond rahmeldas rtmiliselt vrve vahetavas valguses ja Argo,kes kunagi igel ajal pidama ei saa,galooois he jrjekordse ohvriga tangosakke tehes le pranda. Lk 359 Teksti autor:Eeva park Sisukokkuvte:Lugu arvatavasti meremehest,kellel oli meeles midagi reisist. Eesti keel Ervin istus laua taga ning soteeris nrviliselt hunnikut helesinisele paberile kirjutatud kirju.Tema hall kortsunud likond andis tunnistust,et selles vis
välja. Kui mehed olid ööbimiskohta jõudnud, panid nad hobused talli ja läksid majja, mida pidasid vana naine ja tema lapselaps. Majas mängis don Jose pilli ja laulis. Pärast seda heitsid kõik magama. Mehed heitsid magama loomanahkade peale. Don Jose magas nagu väga hästi, kuid rännumees ei talunud loomanahkade peal olevaid lesti ja läks õue pingi peale magama. Seal kuulis ta, kuidas tema kannupoiss tallis midagi rahmeldas ning seejärel minema ratsutas. Rännumees pidas kannupoisi kinni ja küsis, kuhu ta läheb. Samuti märkas ta, et kannupoiss oli ta hobusele jalgade ümber müra summutamiseks kotid sidunud. Kannupoiss ütles rännumehele, et läheb don Josed politsele üles andma, et saada kätte tema eest pakutavat vaevatasu. Nüüd läks rännumees don Josed hoiatama. Don Jose asus viivitamatult teele, rännumeest igatepidi tänades. Kui politsei kohale jõudis ütles rännumees neile, et ta ei tea don
kord välja. Kui mehed olid ööbimiskohta jõudnud, panid nad hobused talli ja läksid majja, mida pidasid vana naine ja tema lapselaps. Majas mängis don Jose pilli ja laulis. Pärast seda heitsid kõik magama. Mehed heitsid magama loomanahkade peale. Don Jose magas nagu kott, kuid rännumees ei talunud loomanahkade peal olevaid lesti ja läks õue pingi peale magama. Seal kuulis ta, kuidas tema kannupoiss tallis midagi rahmeldas ning seejärel minema ratsutas. Rännumees pidas kannupoisi kinni ja küsis, kuhu ta läheb. Samuti märkas ta, et kannupoiss oli ta hobusele jalgade ümber müra summutamiseks kotid sidunud, mida ta nüüd, don Jose kuuldekaugusest väljas, ära hakkas võtma. Kannupoiss ütles rännumehele, et läheb don Josed politsele üles andma, et saada kätte tema eest pakutavat vaevatasu. Rännumees püüdis teda ümber veenda, kuid kannupoiss ei võtnud teda kuulda ning ratsutas edasi
annaabi.ee 
