5. Kui palju tööd teeb pump, tõstes 1 vett (1 12 m kõrgusele? 6. Ema veab enda järel kelgul istuvat poega. Poeg koos kelguga kaalub 25 kg ning hõõrdejõud moodustab 2 % kelgule mõjuvast raskusjõust. Ema teeb tööd 49 J. Kui kaugele vedas ema kelgu? 7. Kaks tütarlast, kelle massid olid erinevad tulid sama pika ajaga trepist üles. Kas nad arendasid ühesugust võimsust? 8. Elektrimootor teeb 20 sekundiga 8000 J tööd. Kui suur on selle mootori võimsus? 9. Rahetera, mille mass oli 5 g langes 2 km kõrgusel asuvast äikesepilvest maapinnale 40 sekundiga. Kui palju tööd tegi raskusjõud? Kui suur oli keskmine võimsus rahetera langemisel? 10. Niagara joas langeb igas sekundis 50 m kõrguselt alla 7 * kg vett. Kui suur on selle joa võimsus?
Lumehelbed on rasked ja liuglevad alla. Rahe- ( külmunud veepiisad, mis ühinevad teiste veepiiskadega) Raheterad tekivad, kui pilve ülemises osas vesi külmub ja pilve alumises osas jälle ära sulab. Suure paksu pilve ülemises osas on külm. Seal tekivad lumehelbed. Lumehelbed langevad allapoole. Pilve alumises osas on soojem. Lumehelbed sulavad. Igast lumehelbest jääb järele veepiisk. Veepiisk liigub pilves jälle ülespoole ning külmub uuesti. Veepiisast saab pisike rahetera. Rahetera suureneb, muutub raskemaks ja sajab lõpuks alla. Jäide- (tekib vihma- ja udupiiskade jäätumisel teel) kui talvel vihma sajab, Vihmapiisad satuvad maapinnale, mis on külm. Vesi külmub ja tekib jää - kiilasjää ehk jäide. Härmatis (tekib talvel külma ja uduse ilmaga okstele ja traatidele) Niiske õhk jahtub. Veeaur muutub külmas õhus jääkristallideks. Kristallid kinnituvad puuokstele jne. Seda nimetatakse härmatiseks.
· pakane der Frost · palavus die Hitze · taevas der Himmel · pilv die Wolke · vihm der Regen · lumi der Schnee · rahe der Hagel · hoovihm der Schauer · äike das Gewitter · udu der Nebel · härmatis der Raureif · lumehelves die Schneeflocke · vihmapiisk der Regentropfen · rahetera der Hagelkorn · torm der Sturm · õhk die Luft · tuul der Wind · vikerkaar das Regenbogen · temperatuur die Temperatur · termomeeter das Thermometer · sulab es taut · tormab est stürmt · müristab es donnert · lööb välku es blitzt · sajab vihma es regnet · pehme mild
rõhutõus, võrreldes muu ümbritseva õhuga. Peale välgusähvatuse lõppu magnetväli kaob ning välgukanal ,,rebeneb". Tekkiva rõhulainega kaasneb tugev heli ehk kõuemürin. Mis on rahe? Rahe kujutab endast ümmargusi või ebamäärase kujuga jäätükke. Tõusvad õhuvoolud kannavad raheterad pilve kõrgematesse kihtidesse, kus veekihi külge kleepuvad lumekübemed. Tera muutub raskemaks ja langeb allapoole. Allpool seguneb tera allajahtunud piiskadega, kattes rahetera uue läbipaistva jääkihiga. Selliselt liiguvad raheterad rünksajupilvedes tõusvate ja laskuvate õhuvooludega mitmeid kordi üles-alla. Kui tõusvad õhuvoolud ei suuda lõpuks suuremaid raheteri enam üleval hoida, langevad need rahesajuna maapinnale. Rahetera keskmine läbimõõt on tavaliselt 3 -10 mm, erandina isegi kuni 7,5 cm. Mis on tromb? Trombiks nimetatakse maapinna kohal tekkinud õhukeerist. Eestis nimetatakse maismaa
1 MW = 1 000 000 W KASUTEGUR Kasutegur füüsikaline suurus, mis võrdub tehtud töö(kasuliku töö) ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku(kogutöö) jagatisega. KASUTEGUR = KASULIK TÖÖ/ KOGUTÖÖ = Akas/A Kasutegur on ühikuta füüsikaline suurus, tavaliselt väljendatakse kasutegur protsentides. = Akas/A x 100% Ülesanded 1) Kui palju tööd teeb jõuluvana vedades kingikotiga kelku mööda 2 km pikkust teed, tõmmates kelgunööri jõuga 15 N? 2) Rahetera, mille mass oli 0,1g langes maapinnale 1 km kõrguselt. Kui suur oli raskusjõu töö? 3) Inimene, kelle mass on 70 kg, jookseb 10 m kõrgusest trepist üles 0,25 minutiga. Kui suurt keskmist võimsust ta arendab? 4) Isa ja tütar kiiguvad mänguväljakul. Tütar kaalub 35 kg ning toetuspunkt asub temast 1,5 meetri kaugusel. Kui palju kaalub isa, kui tema ja toetuspunkti vahe on kahe kolmandiku võrra väiksem, kui tütre ja toetuspunkti vahe.
Ilmastiku ja atmosfääri nähused. Rahe Rahe on sademete liik. Kihilise ehitusega ebakorrapäraseid jäätükke, millest rahe koosneb, nimetatakse raheteradeks. Rahetera läbimõõt on 0,5–20 sentimeetrit. Suuremad raheterad esinevad koos äikesega. Rahe võib kaasneda pea iga äikesetormiga, sest raheterad langevad enamasti rünksajupilvedest (äikesepilvedest). Vikerkaar Vikerkaar on optikanähtus, mis inimesele paistab spektrivärvustes kaarekujulise valgusribana. Vikerkaare põhjustab päikesekiirte eri lain epikkustel erinev murdumine j a peegeldumine ligikaudu kera kujulistelt vihmapiiskadelt vih maseinal võivihmapilves, kui
5 kraadi Kõige suurem mõõdetud tuule kiirus oli 2. novembril 1969 Ruhnus ja 48 m/s Kõige suurem lumikate oli märtsi teisel dekaadil 1924 Pagaris ja 97cm Kõige soojem aasta oli 1975, 1989, 2000 Vilsandil ja 8.3 kraadi Kõige külmem aasta oli 1942 Jõgeval ja 1.6 kraadi Suurim ööpäevane sademete hulk oli 4. juulil 1972 Metsakülas(Saaremaal) ja 148mm Suurim aastane sademete hulk oli 1990 Nääril (Raplamaal) ja 1158mm Väikseim aastane sademete hulk oli 1964 Narvas, 355mm Suurim rahetera läbimõõt oli 27.mail 1966 Haanjal ja 50mm 3 4.novembri prognoos kella 12- neks on : õhutemperatuur oli 3.9 kraadi suhteline õhuniiskus oli 95% sademeid oli 0.0mm õhurõhk merepinnal 1025.0 mb 3. Uus-Guinea. 1. Määra valitud ala asend (laiuskraad, pikkuskraad), asukoht ookeanide, mandrite suhtes.
Suurim tuule kiirus mõne minuti keskmisena on olnud 101 m/s. See mõõdeti 12. aprillil 1934. aastal Mount Washingtonis, USA-s. Suurim tuule kiirus kuu keskmisena on olnud 24,9 m/s. See mõõdeti juulis 1913. aastal Denisoni neemel, Antarktises. Suurim tuule kiirus aasta keskmisena on olnud 19,4 m/s. See mõõdeti aprillil 1912.- veebruaris 1913. aastal Denisoni neemel, Antarktises. Suurim lume sügavus 11,5 m on mõõdetud 9. mail 1911. aastal Tamarackis, Californias, USA-s. Suurim rahetera sadas taevast alla 14. aprillil 1986. aastal Gopalganjis, Bangladeshis. Ta kaalus 1020 g. Kõige rohkem päikesepaistet on olnud aastas Ida-Saharas, 4300 h. See on 97% võimalikust päikesepaistest. Maakera kõige kuivem paik. Aastail 1964-2001 registreeriti Quillagua ilmajaamas, mis asub Tsiilis Atacama kõrbes kõigest 0,5 mm sademeid. See selgus 2001. aastal, kui Keo Films väntas tõsieluseriaali "Äärmuste otsinguil" ("Going to Extremes"). Suurim lumehelves. 28
ionosfääri vahel on ca 200 oomi, pinge 250-300 kV. Elektrivälja atmosfääris hoiavad alal pilved. Nimelt toimub pilvedes osakeste (vee- ja jääpiisad) elektriseerumine, seejärel vertikaalse tsirkulatsiooniga laengute ümberjaotumine ja teatud osa negatiivsete laengute langemine koos sademetega aluspinnale. Kõige paremini ioniseeruvad veetilgad ja jääkristallid kõrge vertikaalse arenguga pilvedes. Langev veetilk või rahetera muutub atmosfääri elektriväljas dipooliks, dipooli alumine osa omandab positiivse, ülemine negatiivse laengu . Langeva veetilga või rahetera teele jäävad õhus hõljuvad väiksed neutraalsed veepiisad, mis võivad liituda langeva suurema osakesega, aga võivad ka põrkuda ja omandada positiivse laengu. Langev veetilk või rahetera ise omandab peale sellist põrget negatiivse laengu ja annab selle pärast mahalangemist edasi aluspinnale.
õhuvoolu. Lumeräitsakad nende tekkimiseks on vajalik tuumade olemasolu, mille ümber räitsakaid kujundv aine saaks tiheneda. Rahe tuumaks võib olla väike lumehelbeke või mõni tahke jääkristall.Selle tuumaga ühinevad alajahtunud veepiisad, mis tuumaga kokkupuutel jääks muutuvad. Õhuvoolud viivd ta ülespoole, kus ta uue kohi saab ja jälle allapoole langeb. Nii kasvab rahetera ja langeb raskuse tõttu lõpuks maapinnale. Jäide e. kiilasjää võib tekkida siis, kui talvel järgneb külmale sulailm ja kui õhk on veeaurust küllastunud. Külmade esemetega kokkupuutel muutub veeaur jäiteks. Jäide tekib ka siis, kui udu väga külmadele esemetele langeb, kus ta külmub ning esemed jääga katab. Samuti võib vihm, mille temperatuur on alla 0´, külmadele esemetele langemisel jääks muutuda.
Terminoloogiat Lähiäike elektrilahendus atmosfääris välgu näol, millega kaasneb müristamine, kusjuures välgu ja müristamise vahe ei ületa 10 sekundit (välgu kaugus on umbes 3 km või alla selle) Kauge äike äike, mille puhul välgu ja sellega kaasneva müristamise vahe ületab 10 sekundit, või äike, mille puhul on kuulda ainult müristamist. Pälk kauge välk ilma müristamiseta. Hoovihm rünksajupilvedest sadav vihm Rahe tahkete sademete liik. Rahetera südamik on harilikult läbipaistmatu, kaetud mõnikord läbipaistva kihiga, vahel ka vahelduvate läbipaistvate ja läbipaistmatute kihtidega. Rahetera läbimõõt on harilikult 4 5 mm, vahel suurem. Rahet sajab peamiselt soojal aastaajal rünksajupilvedest koos hoovihmaga. Sageli kaasneb rahega äike Tormi-iil järsk tugev tuulepuhang rünksajupilve ja hoogsademete eel. Tromb, vesipüks, pööristorm tuulepööris rünksajupilve all, ühendab pilve ja
annaabi.ee 
