Eristatakse:1 näd. Euribor, 2 näd. Euribor, 1 kuu Euribor, 2 kuu Euribor, 3 kuu Euribor, 6 kuu Euribor, 9 kuu Euribor, 12 kuu Euribor Millest sõltub Euribori suurus? Euroopa Keskpanga intressipoliitikast Suurpankade ootusest Euroopa Keskpanga intressipoliitika suhtes ECB intressipoliitika omakorda sõltub •ECP suurimast eesmärgist kontrollida inflatsiooni (veidi alla 2%) •ECP poolt mõjutatud rahapakkumisest Euribor´i pankade paneel koosneb tänapäeval 31 pangast: • EL riikide pangad • suured rahvusvahelised pangad kolmandatest riikidest, kes teostavad olulist osa eurotsooni operatsioonest 19. Intressikõver (tulususkõver) Intressikõver (yield curve) Intressikõver (tulususkõver) –näitab erineva tähtajaga võlainstrumetide tulususi. Harilikult on intressikõver tõusev(sama krediidiriskiga pikemaajalised võlainstrumendid pakuvad kõrgemat tootlust kui
prime-pangale Eristatakse:1 näd. Euribor, 2 näd. Euribor, 1 kuu Euribor, 2 kuu Euribor, 3 kuu Euribor, 6 kuu Euribor, 9 kuu Euribor, 12 kuu Euribor Millest sõltub Euribori suurus? Euroopa Keskpanga intressipoliitikast Suurpankade ootusest Euroopa Keskpanga intressipoliitika suhtes ECB intressipoliitika omakorda sõltub ·ECP suurimast eesmärgist kontrollida inflatsiooni (veidi alla 2%) ·ECP poolt mõjutatud rahapakkumisest Euribor´i pankade paneel koosneb tänapäeval 31 pangast: · EL riikide pangad · suured rahvusvahelised pangad kolmandatest riikidest, kes teostavad olulist osa eurotsooni operatsioonest 27. Intressikõver (tulususkõver) Intressikõver (yield curve) Intressikõver (tulususkõver) näitab erineva tähtajaga võlainstrumetide tulususi. Harilikult on intressikõver tõusev(sama krediidiriskiga pikemaajalised võlainstrumendid pakuvad kõrgemat tootlust kui lühemaajalised võlainstrumendid)
horisontaalne. 8. Kõikidele negatiivsetele pakkumisšokkidele on iseloomulik hindade tõus ja tootmiskulude suurenemine 9. Stagflatsioon on majanduse seisund, mille korral majanduse areng on seiskunud (stagnatsioon) ja areneb inflatsioon. Sellises seisundis eksisteerib inflatsioon koos töötusega 10. Vertikaalne kogupakkumisjoon rahuldab klassikalist dihhotoomiat vastavalt millele väljundi tase on sõltumatu rahapakkumisest. Taolist pika perioodi väljundi taset Y nimetatakse ka täishõive ehk loomulikuks kogutoodangu tasemeks. 11. Järgnevatest väidetest üks ei kehti fluktuatsioonide kohta muutused kogutoodangus ja tööhõives on regulaarsed ning etteennustatavad 12. Majandusteadlased eeldavad, et palgad ja hinnad on pikal perioodil paindlikud, palgad ja hinnad on lühiperioodil jäigad, majandus liigub pikal perioodil täishõive tasemele = kõik nimetatud on õiged 13
Kapitalivoogude struktuuris tähendas see olulist nihet võlainstrumentidelt otseinvesteeringutele, v.a pan-kade lühiajaliste kohustuste refinantseerimine. Rahaagregaadid - varasemast tagasihoidlikum välisraha sissevool, reaalmajanduse kasvutempo pidurdumine ja finantslõhenemine aeglustasid 1998. aastal rahaagregaatide kasvu. Alates suvest aeglustus rahapakkumise kasv järsult ning lisaks väliskeskkonnast ja reaalsektori arengust tingitud tegureile langesid juunis rahapakkumisest välja pankrotistunud Eesti Maapanga ja oktoobris moratooriumi all oleva ERA Panga ja pankrotistunud EVEA Panga klientide hoiused. 1998. aasta II kvartalis alanud järsk rahaagregaatide kasvutempo langus stabiliseerus IV kvartalis. Olulised muutused toimusid 1998. aastal laiema rahapakkumise struktuuris. (vt. joonis1.). 23 Joonis 1. Rahaagregaatide muutus 1998. aastaks (Eesti Pank, http://www.ee/epbe/1998/ est/4.html). 1998
AD SKPtäishõive SKP Joonis 10. Tasakaal AD-AS mudelis 2.6. Keinsistliku ja klassikalise teooria põhierinevus Klassikaline lähenemine eeldab, et AD on stabiilne ja sõltub peamiselt rahahulgast majanduses. Lisaks on palgad ja hinnad paindlikud. Hinnataseme määrab ära AD, mis omakorda sõltub rahapakkumisest. Eelneva põhjal peaks majandus ise edukalt funktsioneerima ja valitsus sekkuma ei peaks. Kui näiteks AD peakski mingil põhjusel vähenema, siis hinnatase ja palgad langevad ning majandus jääb endiselt täishõive tasemele, nagu näidatakse joonisel 11a. Ebastabiilsuse põhjusteks peetaksegi peamiselt valitsuse liigset sekkumist majandusse (nt miinimumpalga nõuded tekitavadki palkade jäikust)
finantsvaradega. Kui ei suudaks mõõta ringluses olevat rahahulka ning selle dünaamikat, siis on suhteliselt keeruline teostada rahapoliitikat ning seetõttu hinnata ka võimalikke tagajärgi. Kui raha oli seotud kullaga, ei olnud rahahulga mõõtmine keeruline, sest raha oli ringluses enam-vähem samapalju kui riigis oli kulda. Kuna aga ringluses olev kullahulk ei allunud riigikontrollile, siis on võimatu rääkida ka selle aja toimivast rahapoliitikast ja rahapakkumisest. Põhjuseks on uute kullakaevanduste tekkimine ja kulla täiendav juurdevool riiki. Kui kaupraha asendub paberrahaga, millele peagi lisanduvad rahaalternatiivid, siis muutub asi rahamõõtmine komplitseeritumaks. Põhjuseks on see et mitmeid rahaalternatiive on võimalik väga kiiresti rahaks vahetada, see aga muudab piiri raha ja rahaasendajate vahel suhteliselt olematuks. Pärisrahast eristab alternatiivraha peamiselt see, et teda ei saa kasutada üldise maksevahendina
Rahapakkumine kitsamas tähenduses koosneb ringluses olevast sularahast ja majandusagentide nõudmiseni pangaarvetest. M1 = SULARAHA RINGLUSES + NÕUDEHOIUSED Raha pakkumine laiemas tähenduses lisanduvad neile veel pankades paiknevad tähtajalised ja säästuhoiused. M2 = M1 +residentide tähtajalised, säästu jm hoiused Tänapäeval ei ole sularaha aga alati kõige otstarbekam tehingute rahastamiseks ja seetõttu moodustab sularaha rahapakkumisest väikese osa. Rahanõudlus: on määratletud majanduses toimuvate tehingute hulga ja suurusega. Nõudluse põhjused: 1. Raha vajavad majapidamised ja ettevõtted tehingute sooritamiseks. 47 2. Raha säästufunktsioon - inimesed soovivad oma raha kasutada finantsaktivatena. Raha pakkumise ja nõudmise seisukohalt on oluline protsendimäär, mida saadakse raha hoiustamise eest.
annaabi.ee 
