Need tingimused võivad eripankadel olla erinevad. S.t osa raha on veel ringlusest välja võetud. Rahapakkumist mõõdab keskpank kahe näitaja alusel . CU currency- sularaha R- reservid, peavad olema rahaga tagatud. D- deposiidid, hoiused KR- kohustuslik reserv, TR- täiendav reserv M0= CU + R ( KR+TR) = M1= CU + D m= M1/M0 Mis piirab raha loomist? Laenunõudlus- võib tähendada seda, et puuduvad laenukõlbulikud, vastuvõetavad projektid. Rahaloomise protsess on pidurdatud. Raha leke- raha läheb sellest keskkonnast välja, kus rahaloomine toimub. Toimub ainult deposiitide vastuvõtmisel ja välja laenamisel. ( nt kindlustus, importkaupade ostmine) Panga väiksus- palju välja laenavad on seotud omakapitaligha: Väikeses pangas on omakapital suht madal ja seetõttu on piiratud nende välja laenamine. Keskpanga poliitika- kui nt määrab laenuintresimäärad kõrgeks, siis keegi raha ei taha laenata ja rahaloomine väheneb
väärtuse võrdlust ja hindamist; ajatatud makse standard Rahanõuete sotsiaalne konstrueeritus Rahalised nõuded on tavadel põhinevad, sotsiaalselt kokkuleppelised ja sõltuvad “isetäituvatest” ja kollektiivsetest ootustest Raha ja usaldus Väljaanda kui väärtuse tagaja: raha kui võlasuhte väljendus; raha väärtus põhineb mitmetasandilisel usaldussuhtel (finantssüsteem) Rahakasutuse sotsiaalsed dimensioonid ja nende olulisus Rahaloomise ja rahale ligipääsu võimaldamise protsess kui võimuallikas ja kihistumise looja Kultuuriliste erinevuste kinnistamine rahale omistavate tähenduste kaudu, identiteedid ja kuuluvus Raha sümbooliline väärtus tarbimisühiskonnas: seos staatuse kujunemisega, võimuga Mentaalne arvepidamine, raha mentaalne märgistamine, eelarvestamine, erinevateks kasutusvõimalusteks, vastavate tähenduste sotsiaalne konstrueeritus Swedberg, R
,,erirahadega", millega seostuvad erinevad tähendused ja kasutusmustrid; Sotsio-kultuuriliste protsesside pinnalt tekivad *mittekattuvad ja eristunud vahetussfäärid, *piirangud rahakasutusele ja -ringlusele; *piiride dünaamilisus; Raha võib olla ka unikaalne (isegi sakraalne) objekt; RAHA SOTSIAALSEID TÄHENDUSI Eristuvad vahetussfäärid ja väärtusskaalad (nt ,,hindamatud" kaubad, kaubastumisprotsessi mõiste); Rahaloomise ja rahale ligipääsu võimaldamise protsess kui võimuallikas ja kihistumise (taas)looja (nt valuutakursid, krediidireitingud, pankade laenupoliitika) Kultuuriliste erinevuste kinnistamine rahale omistatavate tähenduste kaudu (nt soorollid, pühaliku/igapäevase/räpase tähendus, identiteedid ja kuuluvus); Raha kui sümbol: staatus, võim, sotsiaalsed suhted; Mentaalne arvepidamine (mental accounting ), rahamärgistamise sotsiaalsus
sotsiaalsed struktuurid "Universaalraha" asemel on ka modernses ühiskonnas tegemist "erirahadega"(nt heategevuseks annetatu, eluaegsed säästud, lotovõit, igakuine töötasu, stipendium, sotsiaalabi), millega seostuvad erinevad tähendused ja sotsiaalselt aktsepteeritud kasutusmustrid Raha võib olla ka unikaalne (nt meenemündid, millel võub olla väärtus nii rahalises mõttes, kui kollektsionäärile) Raha sotsiaalne tähendus Rahaloomise ja rahale ligipääsu võimaldamise protsess kui võimuallikas ja kihistumise looja (nt valuutakursid, pankade laenupoliitika milliseid gruppe käsitletakse suurema/väiksema riskiastmega) Kultuuriliste erinevuste kinnistamine rahale omistatavate tähenduste kaudu (nt soorollid, pühaliku/igapäevase/räpase tähendus nt raha teenimise allikate põhjal, identiteedid ja kuuluvus nt rahvuslikul tasandil)
6) Rahanõuete sotsiaalne konstrueeritus o Sotsiaalne konstrueeritus: rahalised nõuded on: - tavadel põhinevad, sotsiaalselt kokkuleppelised; - sõltuvad isetäituvatest ja kollektiivsetest ootustest. 7) Raha ja usaldus o Raha usaldus: väljaandja kui väärtuse tagaja: raha kui võlasuhte väljendus; raha väärtus põhineb mitmetasandilisel usaldussuhtel (finantssüsteem). 8) Rahakasutuse sotsiaalsed dimensioonid ja nende olulisus o Rahaloomise ja rahale ligipääsuvõimaldamise protsess kui võimuallikas ja kihistumise looja. o Kultuuriliste erinevuste kinnistamine rahale omistatavate tähenduste kaudu, identiteedid ja kuuluvus. o Raha sümboliline väärtus tarbimisühiskonnas: seos staatuse kujunemisega, võimuga. o Mentaalne arvepidamine, raha mentaalne märgistamine, eelarvestamine, vastavate tähenduste sotsiaalne konstrueeritus.
Eristuvad vahetussfäärid ja väärtusskaalad (nt „hindamatud“ kaubad, kaubastumisprotsessi mõiste); mõiste); Rahaloomise ja rahale ligipääsu võimaldamise protsess kui võimuallikas ja kihistumise Rahaloomise ja rahale ligipääsu võimaldamise protsess kui võimuallikas ja kihistumise (taas)looja (nt valuutakursid, krediidireitingud, pankade laenupoliitika) (taas)looja (nt valuutakursid, krediidireitingud, pankade laenupoliitika) Kultuuriliste erinevuste kinnistamine rahale omistatavate tähenduste kaudu (nt soorollid,
M2 = M1 + säästuhoiused. Veelgi laiem rahamõõt on M3, mis võrdub M2 + tähtajalised hoiused. Einevates riikides võib M3 koosseis olla veelgi laiendatud ja selle hulka arvatakse nt. investeerimisfondides avatud arveid. Kuna rahaasutuste vahel toimib pidev konkurents püütakse pakkuda erinevaid uusi tooteid, mis omakorda võib mõjutada ka rahapakkumise struktuuri. Iga keskpank peab arvestama konkreetseid majanduspoliitilisi tingimusi. Rahaloomise protsess (töös) Selle protsessiga nad tegelevad varjatud emissjoniga. Kommertspangad suunavad ringlusesse täiendavat raha, kuigi emissioni ainuõigus on keskpangal. Nad emiteerivad arvestulikku raha mitte sularaha. Kekspank on kehtestanud kohustusliku reservi määra, mis näitab kui suure osa kaastatud rahalistest vahenditest peab kommertspank reaalselt keskpangas hoidma. Kommertspank ei saa kogu kaasatud resurssi laenuna välja laenata. Kuna kohustulik reserv on protsendimäär kaasatud
annaabi.ee 
