Kohustuslik reserv (liikmesriigi keskpankade kontodel kohustuslikud reservid) - kujutavad endast krediidiasutuste kohustust hoida keskpangas teatud osa oma klientidelt vastu võetud hoiustest. Kohustusliku reservi nõude peamine ülesanne on olla keskpanga jaoks hoob, mille abil on võimalik kontrollida baasraha pakkumist. Rahaagregaadid – rahamassi näitaja. Valik sõltub suuresti rahapoliitika eesmärgist. Neli peamist rahaagregaati: • rahaagregaat M0 ehk rahabaas ehk baasraha – sularaharingluses oleva sularaha ja pankade kohustuslike ja täiendavate reservide summa; • rahaagregaat M1 – hõlmab ainult kõige likviidsema vara, s.o osa M0 (sularaha) + nõudmiseni hoiused; • rahaagregaat M2 – rahaagregaat M1 + säästuhoiused, tähtajalised tavahoiused ja väga likviidsed arveldustehingutes kasutatavad väärtpaberid (nt vekslid, laenusertifikaadid jne);
Õige Selle esituse hinded 2/2. Question 4 Punktid: 1 Raha pakkumine on Vali üks või enam vastust. seda väiksem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr rahaagregaadi M1 väärtus seda suurem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr Raha pakkumisena käsitletakse rahaagregaati M1 (sularaha ringluses + nõudehoiused pankades). Mida kõrgem on keskpanga poolt seatud kohustusliku reservi määr, seda suuremat osa hoiustest peavad komm Õige Selle esituse hinded 1/1. 5 Punktid: 2 Raha pakkumine väheneb, kui Vali üks või enam vastust. rahabaas väheneb kommertspangad kehtestavad täiendava reservimäära (lisaks kohustusliku
Õige Selle esituse hinded 2/2. Question 4 Punktid: 1 Raha pakkumine on Vali üks või enam vastust. seda väiksem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr rahaagregaadi M1 väärtus seda suurem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr Raha pakkumisena käsitletakse rahaagregaati M1 (sularaha ringluses + nõudehoiused pankades). Mida kõrgem on keskpanga poolt seatud kohustusliku reservi määr, seda suuremat osa hoiustest peavad komm Õige Selle esituse hinded 1/1. 5 Punktid: 2 Raha pakkumine väheneb, kui Vali üks või enam vastust. rahabaas väheneb kommertspangad kehtestavad täiendava reservimäära (lisaks kohustusliku
M0 ehk baasraha · Ringlusse lastud sularaha (sularaha majanduses ja rahaloomeasutuste kassajääk) + ringlusse lastud kontoraha M1 ehk kitsam rahaagregaat · Sularaha majanduses + residentide nõudmiseni hoiused M2 ehk laiem rahaagregaat · M1 + residentide tähtajalised-, säästu- ja muud hoiused · Rahapakkumine (MS) Edaspidi mõistame rahapakkumise MS all kitsamat rahaagregaati M1 (sularaha ringluses + nõudmiseni hoiused) · Kuidas rahapakkumine kujuneb? Rahapakkumist majanduses kontrollib keskpank. · Keskpank · Reguleerib otseselt ringluses oleva raha hulka majanduses · Kontrollib kaudselt pangakontodel hoiustatava raha hulka Rahanõudluse kujunemine. Risk, likviidsus, intressimäär. · Kolm tegurit, mis raha nõudlust mõjutavad: · Oodatav tootlus
kogumise vahend) (tänapäeval ei ole see eriti õige) (laugem joon) Klassikaline koolkond: rahal ei ole asendajaid rahanõudlus on stabiilne ja mitteeslastne (raha kui vahetusvahend) (rahanõudlust kujutame suhteliselt järsu joonega) Rahapakkumine (-agregaadid) M0 = rahabaas (sularaha majanduses + keskpanga kohustused) M1 = M0 + nõudmiseni hoiused M2 = M1 + tähtajalised-, säästu- ja muud hoiused Iga järgmise tasandi rahaagregaat sisaldab eelmise rahaagregaati. Ühe vähem likviidsemas vormis esinev raha. Raha R (raha) või M (money) intress M0 M1 M2 valuuta Valuutakomitee süsteem · Valitsuse ja Keskpanga mõju väiksem · Kommertspankade laenutegevuse mõju rahapakkumisele (M1) suurem Baasraha pakkumist (M0) mõjutab · Muutused valuutareservides (välismajandustegevus) · Reservvaluuta kurss teiste valuutade suhtes Rahapoliitika instrumendid
3. arveldusraha Raha omadused: · aktsepteeritavus · homogeensus · jaotatavus · äratuntavus · kaasakantavus · piiratus · säilivus Raha funktsioonid: · maksevahend · väärtuse mõõt · akumulatsioonivahend 2.Rahasüsteemi ajalugu. Kullastandard. Bretton Woods. Raha pakkumine ringluses olev raha. Raha agregaadid: · M1 hõlmab käibel olevat sularaha ja üleööhoiuseid. M1 = sularaha + nõudmiseni hoiused · M2 hõlmab rahaagregaati M1 ning kuni kaheaastase kokkulepitud tähtaega hoiuseid ja kuni kolmekuulise etteteatamistähtajaga hoiuseid M2= M1 + säästuhoiused · M3a moodustavad agregaat M2, tagasiostulepingud, rahaturufondide aktsiad ja osakud ning kuni kaheaastase tähtajaga võlakirjad M3 =M2 + tähtajalised hoiused Erinevates riikides agregaadid võivad erineda. 1.Rahvusvahelised rahasüsteemid Turu maht nõudis odavama raha kasutuselevõttu. Odavam raha vajas lisagarantiisid
23. Raha on üldtunnustatud makse- ja vahetusvahend, raha on unikaalne, raha on akumulatsioonivahend, vahetusvahend ja väärtuse mõõt = kõik eelpoolnimetatud on õiged 24. Bartervahetus nõuab vajaduste kahepoolset kokkulangemist 25. Dekreetraha on raha tüüp, millel puudub sisemine väärtus 26. Rahapakkumine suureneb, kui KP ostab avaturu operatsioonide käigus bonde 27. Kõik alljärgnevad komponendid kuuluvad rahaagregaati M1 välja arvatud säästuhoiused 28. Fisheri võrrandi kohaselt on nominaalne intressimäär reaalse intressimäära ning inflatsioonimäära summa 29. Vastavalt Fisheri efektile põhjustab kõrgem inflatsioon nominaalse intressimäära suurenemise 30. Kui inflatsioon langeb 6-lt protsendilt 4-le protsendile, ceteris paribus, siis vastavalt Fisheri efektile nominaalne langeb 2 protsendipunkti ja reaalne intressimäär ei muutu 31
Harjutus 1. Raha on: üldtunnustatud makse- ja vahetusvahend, raha on unikaalne, raha on akumulatsioonivahend, vahetusvahend ja väärtuse mõõt 2. Bartervahetus nõuab: vajaduste kahepoolset kokkulangemist 3. Dekreetraha: on raha tüüp, millel puudub sisemine väärtus 4. Rahapakkumine suureneb, kui: kui KP ostab avaturu operatsioonide käigus bonde 5. Kõik alljärgnevad komponendid kuuluvad rahaagregaati M1 välja arvatud: säästuhoiused 6. Krediitkaardid: võivad mõjutada rahanõudlust 7. Raha potentsiaalne ehk lihtne multiplikaator m võrdub: M I B 8. Raha tehinguringluskiirus (ülekannete käibekiirus) on defineeritav kui: keskmine hind P korrutatud tehingute hulk T jagatud raha hulk M 9. Kui reaalraha kogus (reaalne rahamass) on k·Y, kus k on konstant, siis raha tuluringluskiirus V võrdub: 1 / k 10. Kui kordaja k on suur, siis raha tuluringluskiirus V on ……….
krooni, on panga nõudehoiuste DD suurus: 750 < DD < 1500 miljonit krooni 85. Raha on: üldtunnustatud makse- ja vahetusvahend, raha on unikaalne, raha on akumulatsioonivahend, vahetusvahend ja väärtuse mõõt 86.Bartervahetus nõuab vajaduste kahepoolset kokkulangemist 87. Dekreetraha on raha tüüp, millel puudub sisemine väärtus 88. Rahapakkumine suureneb, kui: kui KP ostab avaturu operatsioonide käigus bonde 89. Kõik alljärgnevad komponendid kuuluvad rahaagregaati M1 välja arvatud säästuhoiused 90.Krediitkaardid: võivad mõjutada rahanõudlust 91. Raha potentsiaalne ehk lihtne multiplikaator m võrdub: (1 I rr) 100 92.Tegelik ehk laiendatud rahamultiplikaator m a võrdub: M I B 93. Raha tehinguringluskiirus (ülekannete käibekiirus) on defineeritav kui: keskmine hind P korrutatud tehingute hulk T jagatud raha hulk M 94. Kui reaalraha kogus (reaalne rahamass) on k·Y, kus k on konstant, siis raha tuluringluskiirus V võrdub: 1 / k 95
annaabi.ee 
