inimestele kodanikukohuste ülimuslikkust) · ,,Tapetud Marat" leinav teos · ,,Sabiinitarid" (roomlaste ja sabiinide lepitamise stseen) · Napoleoni visuaalse kultuse rajaja ( elab kaasa tema tõusule- ,,Napoleon I ja Josephine kroonimine...", sõjalistele võitudele, kangusele) · Maalis ka portreesid JEAN AUGUSTE DOMINIQUE INGRES · Klassitsistlike ideaalide eestvõitleja, uute voolude vastane · Püüdis saada ,,kaasaegseks Raffaeliks" · Maalis suuri kompositsioone, portreesid, aktimaale · Töödes otsekohene tõetruudus ühinenud üldistava joonekäsitlusega · ,,Suur supleja"
Pt 43 TROOPILINE AAFRIKA Troopiline Aafrika uusajal 1. Peamiselt just portugallaste meresõitudele olid Aafrika mandri piirjooned juba enam-vähem tuttavad 2. Eurooplased külastasid algul ainult rannikuäärseid alasid, sest sisealaga halb kliima, läbitungimatud dzunglid ja sõjakad hõimud tundusid neile hirmuäratavad. 3. Aafrika on tohutult rikas nii looduse- kui ka inimressursside poolest. 4. (NEG MÕJU AAFRIKALE)Orjakaubandus kogus järjest rohkem hoogu ja see tõi kaasa a. Elujõulisema rahvastiku kadu b. Kohalike tavade ja traditsioonide hävimine c. Sotsiaalse struktuuri lõhkumine d. Orjakaubandusega seotud sõjad + kultuuriväärtuste hävitamine 5. POSITIIVSEID MUUTUSI a. Hariduse ja meditsiini areng 6. Oluliseim euroopa kultuuri element, mis Aafrikat mõjutas oli KRISTLUS 7. Esimesed tõsisemad katsed aafriklaste ri...
Tema ateljees õppis terve rida andekaid kunstnikke. Kõige kuulsamaks tema õpilaste seast sai JEAN AUGUSTE DOMINIQUE INGRES [an o`güst dominik ängr] (1780-1867). Ingres jäi elu lõpuni klassitsistlike ideede eest võitlejaks ja kõigi uute voolude veendunud vastaseks. Ta oli suur kunstnik, kes elas väga raskelt üle seda, et tema teosed leidsid toetust ainult kõige konservatiivsema ja kunstivõõrama publiku poolt. Ta püüdis saada iga hinna eest "kaasaegseks Raffaeliks", mõistmata suuri ühiskondlikke muutusi, mis olid toimunud. Tema suured kompositsioonid, mida ta ise kõige tähtsamaks pidas, esindasid juba valmimise hetkel kunsti eilset päeva. Tema loomingu paremikku kuuluvad Prantsuse keisririigi ja restauratsiooniajastu daamide portreed ja naisfiguurid. Klassitsismi mõju Euroopa maades oli ebaühtlane. Prantsusmaal, Venemaal ja Itaalias oli ta peaaegu ainuvalitsev. Hispaania selle aja kuulsaim kunstnik FRANCISCO GOYA (1746-
Peamiseks aineks oli mütoloogiline maal, aga ka veidi usulist ja ajaloolist. Perioodi lõpul ka maastikumaal. Bacchanaal. Arkaadia karjased. Tema on heroilise maastikumaali looja(põhirõhk maastikul, mida ilustavad eepostest või antiikajast pärit motiivid) heroiline maastik on ideaalmaastik. Ideaalmaastik on maastiku pilt, kus põhirõhk on kompositsiooni täiuslikkusel. · Claude Lorrain(1600-1682)- Teda on kutsutud maastikaamli Raffaeliks. Tegevus on ainult maastikule täienduseks, põhirõhk on ikkagi maastikul. Sageli olid taustaks mäed. Tema oli keskpäevase valguse maalija. Teda peetakse kõige suuremaks meistriks valguse kujutamisel. On teinud sadamavaateid. Aknes ja Kalatea. Hommik. Keskpäev. Õhtu. Öö. · 17. sajandi teisel poolel tuli kunstiellu muutus. Louis XIV ajastu. 1648. aastal loodi kuninglik maalikunsti ja skulptuuriakadeemia. Peamiselt viljeldi esindusportreemaali
stafaažiga. Seetõttu nimet. sellist maastikku ka heroliseks maastikuks. ● Poussini teostel domineerivad soojad toonid, maastikuline foon on sügav, terve käsitluslaad on läbinisti maaliline. Nicolas Poussin. Herakles ja Cacos Nicolas Poussin. Maastik Polyphemosega Nicolas Poussin. Maastik Orpheuse ja Eurydikega Nicolas Poussin. Maastik kahe nümfiga ● Claude Lorrain (1600-1682) ehk Gellée ● Lorraini peetakse suurimaks peisažistiks, nn. maastikumaali Raffaeliks. ● Lorrain arendas edasi maastikumaali stiili ja lõi uue kompositsiooniskeemi. Pildi külgedel asuvad tumedate, kulissitaoliste massidena puud, varemed vms., keskel aga avaneb vaade kaugusesse. Hakkab esimesena kujutama päikest – lähtub valguse ja armosfääri meeleoludest. Julgeb päikest kujutada ka tema keskpäevases heleduses. ● Tema varasemates töödes valitsesid rasked pruunid toonid; keskperioodi tööd on maalitud soojades kuldtoonides, hilisema aja maalidele (u. a
,,Horatiuste vanne", leiti, et see on väga patriootlik maal. Tema töödes on näha prantsusmaa poliitilist arengut. Temast sai Napoleoni visuaalse kultuse rajaja. Ta elas kaasa tema tõusule, sõjalistele võitudele ja langusele. Peale Napoleoni langust lahkus David Prantsusmaalt. Jean Auguste Dominique Ingres jäi surmani kindlaks klassitsistlikele ideaalidele ning võitles teiste kunstivoolude vastu. Ta tahtis saada kaasaegseks Raffaeliks. Ta ei mõistnud ühiskondlikke muutusi kunstis ja ei läinud nendega kaasa. Ta pidas oma karjääri kõige paremateks saavutusteks suuri ajaloolisi maale, mida peetakse praegu mitte midagi ütlevateks. Aktimaale ja portreid peetakse tähelepanuväärseteks ning viitavad sellele, et ta oli geniaalne joonistaja. Romantism 18.saj lõpul tõusis huvi rahvaluule vastu, eriti sotimaal ja saksamaal. Keskaegse rahvaluule juures hinnati tundeküllust ja fantiaasiat
Peamiseks aineks oli mütoloogiline maal, aga ka veidi usulist ja ajaloolist. Perioodi lõpul ka maastikumaal. Bacchanaal. Arkaadia karjased. Tema on heroilise maastikumaali looja(põhirõhk maastikul, mida ilustavad eepostest või antiikajast pärit motiivid) heroiline maastik on ideaalmaastik. Ideaalmaastik on maastiku pilt, kus põhirõhk on kompositsiooni täiuslikkusel. · Claude Lorrain(1600-1682)- Teda on kutsutud maastikaamli Raffaeliks. Tegevus on ainult maastikule täienduseks, põhirõhk on ikkagi maastikul. Sageli olid taustaks mäed. Tema oli keskpäevase valguse maalija. Teda peetakse kõige suuremaks meistriks valguse kujutamisel. On teinud sadamavaateid. Aknes ja Kalatea. Hommik. Keskpäev. Õhtu. Öö. · 17. sajandi teisel poolel tuli kunstiellu muutus. Louis XIV ajastu. 1648. aastal loodi kuninglik maalikunsti ja skulptuuriakadeemia. Peamiselt viljeldi esindusportreemaali
1790. oli ta innukas jakobiin ja mälestas Marat' tapmist siiralt leinava teosega. Edasi saab Davidist Napoleoni visuaalse kultuse rajaja. Ta elab kaasa tema tõusule (hiiglaslik ,,Napoleon I ja Josephine'i kroonimine..."), sõjalistele võitudele kui ka langusele. Suurepärased oma lihtsuses ja selguses on Davidi maalitud portreed. Kuni surmani jäi Ingres klassitsistlike ideaalide eestvõitlejaks ja kõigi uute voolude veendunud vastaseks. Ingres püüdis saada ,,kaasaegseks Raffaeliks", mõistmata aga suuri ühiskondlikke ja kunstilisi muudatusi, mis olid toimunud. Ingres'i suured kompositsioonid, mida ta pidas kõige tähtsamaks oma loomingus, huvitavad tänapäeval väheseid. Tema portreed, mitmed aktimaalid ja eriti virtuooslikud joonistused annavad aga tunnistust Ingres'i geniaalsusest. Neis on otsekohene tõetruudus ühinenud rafineeritud ja üldistava joonekäsitlusega. 18. Romantism. Turner, Delacroix, Goya, Gericault
annaabi.ee 
