Kuningas lootis, et Necker päästab riigi finantskriisist. 11. juulil tegi kuningas oma väga halva otsuse: ta saatis erru Neckeri. Seda poleks ühegi hinna eest tohtinud teha, sest rahvas pidas Neckeri Generaalstaatide kokkukutsumise algatajaks, seega parlamentaarse revolutsiooni juhtfiguuriks. 1789 aasta suveks liikus Prantsusmaa kiiresti revolutsiooni poole. Sellel saastal oli Prantsusmaal ka raske toidupuudus ja populaarne vimm kuningas Louis XVI suunas muutus raevuks. Bastille' vallutamine 12.juulil 1879 algasid nii Pariisis kui ka mitmel pool mujal rahvarahutused. 13.juulil ründasid juba esimesed inimesed Bastille'd aga 14.juulil ründas Bastille' revolutsiooniline rahvahulk, kes olid peamiselt Saint-Antonie eeslinna elanikud. Seda peeti despootia sümboliks, ehkki reaalselt oli vangla juba ammu oma tähtsuse kaotanud ning seal hoiti selle vallutmise ajal vaid seitset vangi, kes vabastati. Ka
vajadustele. Ta ei suuda ilma teise inimese toeta teha ühtegi otsust. Üksi olles on ta abitu ja valdab ebamugavustunne. Samuti on tal paaniline hirm hülgamise ees, veendumus, et ei suuda ise toime tulla ja teeb kõik selleks, et teda maha ei jäetaks. Nartsislik isiksusetüüp: äärmiselt tähtsust täis. Liialdab oma saavutustega, nõuab imetlust, eesõigusi ja erikohtlemist. Kriitikat ei talu. Häbi ja alandus lähevad sageli sellisel juhul üle raevuks ja kadeduseks. Teised inimesed on tema jaoks kui vahendid, paneb meelsasti teise tema heaks tegutsema. Empaatiavõime puudub neil. Tema probleemid on tähtsad, usub, et neid suudab mõista aind eriline inimene. Näeb asju aind oma vaatevinklist. Paasiv-agressiivne isiksusetüüp: sageli teiste vastu lahkuseta ja kuri aga peab oluliseks häid suhteid ja kena olemist, siis ta ei ilmuta kunagi rahulolematust. Seetõttu ta hoopis viivitab,
Samuti kadestavad nad tihti teisi inimesi nende edukuse või postitsiooni pärast. (Lönnqvist & Slik 2006) Allik, Realo ja Konstabel iseloomustavad nartsisstliku isiksusetüüpi kui äärmiselt tähtsust täis inimest, kes liialdab oma annete, saavutustega, nõuab imetlust, eesõigust ja erikohtlemist. Tema meelt hõivavad kaunid fantaasiad erakordsest edust, kuulsusest, ilust ja armastusest. Kriitikat ta ei talu, häbi ja alandus lähevad sellisel juhul sagedasti üle raevuks ja kadeduseks. Teised inimesed on tema jaoks vaid kui vahendid, meelsasti paneb ta teisi oma kasuks tegutsema ning on veendunud, et see peaks neile väga meeldima ja suureks auks olema. Tema enda probleemid on väga tähtsad ja unikaalsed, ta usub, et neid suudab mõista ainult mõni väga eriline inimene, aga et teistelgi võiks mingeid probleeme või vajadusi olla, jätab teda külmaks. Ta ei suuda aru saada ega tähele panna, mis teine inimene tunneb
Vägivaldselt käituv mees on naisest äärmiselt sõltuv. Naine on talle vajaduste rahuldamise objekt, keda ta inimesena ei austa. On tavaline, et mees ei suuda võtta endale vastutust oma tunnete ja tegude eest. Ta välistab oma vägivaldsuse, süüdistades olukorda, stressi, naise käitumist, halba päeva, alkoholi või muid temast väljapoole jäävaid asjaolusid. Sõltuvus naisest on mehele hirmutav. Sellepärast muundab ta sõltuvuse ja naise kaotuse kartuse raevuks naise vastu. Ühe vahendina püüab mees panna naist uskuma, et naine sõltub temast ega tuleks ilma temata toime. Üldiselt on kõik vägivalda kannatanud naised teinud kõik nende olukordade vältimiseks. Vägivald ei lõpe enne, kui mees võtab oma tegude eest vastutuse ja lõpetab selle tekke põhjuste otsimise naisest. Vägivaldsus ning võimu ja kontrollitahe on nagu sõltuvused, millest pääsuks tuleb mehel palju vaeva näha
,,Viisnurgas". Peagi aga koondus Underi tähelepanu Lermontovile, kelle vabadusejanuline, jõulise rütmiga luule oli teda köitnud juba noorpõlves. Underi kõrgkvaliteedilises tõlkes ilmus 1941. aastal Lermontovi ,,Valik luuletusi", millega tähistati suure poeedi 100. surma- aastapäeva. Marie Underi viimane kodumaal ilmunud luuleraamat ,,Mureliku suuga" (1942) ilmus juba okupatsiooniaegse sõjategelikkuse süngel taustal, sisaldades värsse 1935-1942. ,,Veriseimaks raevuks" nimetab luuletaja seda aega 1943. aastal G. Suitsule pühendatud värssides. Underi 60. sünnipäev samal aastal möödus pidulikkuseta, luuletaja oli tõmbunud koduseinet vahele ega andnud ühtki intervjuud. Mureliku suuga öeldud luulesõnades domineerivad tardumise, vägivalla ja hävingu motiivid. Luulekogu keskmeks on inimliku kannatuse suur teema. Kaheksaastmelises värsitsüklis ,,Leina aegu" kuulatleb luuletaja oma sisehääli ema surma järgses kaotusevalus
inimesena. Teised on tema jaoks alluvad ja imetlejad. Ta usub, et on teistest parem ja väärib erilist suhtumist, seetõttu ta ka kasutab teisi ära, manipuleerib ning eirab reegleid. (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007). Meelsasti paneb ta teisi oma kasuks tegutsema ja ta on veendunud, et see peaks neile väga meeldima ja suureks auks olema. Kuna ta ei kannata kriitikat, lähevad häbi ja alandus sellisel juhul sagedasti üle raevuks ja kadeduseks. (Allik etc 2003: 125). Enamus selle isiksushäirega diagnoositutest on mehed (Clinical Reference Systems 22.04.2007). Nartsislik isiksushäire on inimesel, kellel on vähemalt viis järgmistest omadustest (Clinical Reference Systems 22.04.2007): - ta usub, et ta on parem kui teised inimesed ning käitub vastavalt; - järjepidevalt fantaseerib edust, võimust ja ilust; - usub, et ta on eriline ja teda saab mõista vaid mõni teine eriline inimene;
isik tunnetab, piiramatu iga indiviidi puhul oleneb see tema sisetunde keerukusest ja peenusest. Komplekssed emotsioonid Mida laiaulatuslikumalt me emotsioone vaatleme, seda enam jagame neid meie primaatidest eellastega ning võib olla, et isegi enam primitiivemate olenditega meie varasemate esivanemate liinis. Pajud emotsioonid võivad olla mõningateks versioonideks sellest, mida me nimetame raevuks, hirmuks, vastikustundeks ja rõõmuks. Meie eellased võitlesid vastastega (raev), põgenesidhädaohu eest (hirm), sülitasid välja riknenud toitu (vastikustunne) ja ühinesid kaaslastega (rõõm). Kuid seejuures on mõned emotsioonid, mis on iseäralikud üksnes inimloomusele, kuna nende tekkimiseks on vajalik mingi sümboolse mõtlemise tase, mis piirab loomade ja primaatide jõudmist inimsoo tasemele. Näideteks
Tulemus: naine ei julge enam väljendada oma tegelikke soove ja mees ei saa aru, mis naist vaevab. Niisiis võib kokkuvõtvalt öelda: lisaks sellele, mida teie tajute vägivaldsena, tuleb vägivallana mõista kõike seda, mida ohver tunnetab vägivallana. Probleem, mis võib tunduda kõrvalseisjale tähtsusetu, võib olla selle kogejale ülimalt tõsine. Sõltuvus naisest on mehele hirmutav. Sellepärast muundab ta sõltuvuse ja naise kartuse raevuks naise vastu. Ühe vahendina püüab mees panna naist uskuma, et naine sõltub temast ega tuleks ilma temata toime. Üldiselt on kõik vägivalda kannatanud naised teinud kõik nende olukordade vältimiseks. Vägivald ei lõppe enne, kui mees võtab oma tegude eest vastutuse ja lõpetab selle tekke põhjuste otsimist naisest. Vägivaldsus ning võimu- ja kontrollitahe on nagu sõltuvused, millest pääsemiseks tuleb mehel palju vaeva näha. Parim viis meest aidata on panna ta vastutama
annaabi.ee 
