"(:)enne sõda ja kõike seda" (2012) "Visa hing Kilingi-Nõmmelt. Legendi sünd" (2013; koos Aarne Anmanniga) "(:)inimsööja taksojuht, valuraamatu III köide" (2013) "(:)õpetaja ütles" (2013) LUULET ISELOOMUSTAB Ülipeen huumor Kvaliteetne iroonia Kohati ropp Raskesti mõistetavus Õõnestab tavamõtlemise stereotüüpe Mäng dokumentaalsuse ja fiktsiooni piiril Luuleteksti algupärasuse nõude eitamine Kasutab erinevaid võtteid radikaalsemal moel kui eesti luules siiani kombeks „PÄIKE, MIDA SA ÕHTUL TEED“ Majanduse ja poliitikaga seonduva kritiseerimine Mure eestlaste tuleviku pärast Lihtsameelsete üle nalja tegemine KRIITIKA Kriitikute arvates on Sildniku parimad teosed juba tehtud ning tema sisemine kriitik on hambutuks muutunud Tema kohta öeldakse: “Ta uhab lampi, pimesi ükskõikset luulet, millel pole mingisugust mõtet.” KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia
vallavolikogu määrusega 10.10.2005 nr.4" (2004) "Vägistatud jäämägi" (2006) "Torti ja aborti" (2007) "Sumo" (2007) 08.12.12 Luulet iseloomustab Ülipeen huumor Kvaliteetne iroonia Kohati ropp Raskesti mõistetavus Õõnestab tavamõtlemise stereotüüpe Mäng dokumentaalsuse ja fiktsiooni piiril Luuleteksti algupärasuse nõude eitamine Kasutab erinevaid võtteid radikaalsemal moel kui eesti luules siiani kombeks 08.12.12 Teemad Kritiseerib ühiskonnaprobleeme: Eesti elu Poliitika Haridus lollus ühiskonnas Meedia Sponsurlus Lihtinimese elu 08.12.12 Luule võrdlus Varasem luule: Jõuline ja ropp, lööv, hävitav Hiljem on Kivisildnik: järelemõtlik, melanhoolne, filosoofiline, arutlev ja kohati lausa
potentsiaalseteks - tegelikeks õigusteks saavad nad alles siis, kui inimesest saab tõeline inimene. Siiski aga omab vastsündinud laps nii vähe moraalseks isiksuseks vajalikke tunnuseid, mistõttu ei saa tema eluõigus põhineda mõttel, et ta on moraalne inimene. See näib hoopis tulenevat potentsiaalist, et temast kujuneb elu jooksul moraalne inimene, mistõttu on ka potentsiaalsel moraalsel inimesel õigus elule. Moraalselt valeks saab abordi lugeda ka radikaalsemal juhul, võrdsustades selle mõrvaga. Aktsepteerides aborti, muudetaks vastuvõetavaks ka tapmine. Seeläbi väheneks inimeste austus elu vastu. Abordi mõrvaga võrdsustamiseks on peamine meetod situatsiooni inimsuse mõiste rakendamine. Oma põhiolemuselt on loode nagu laps või täiskasvanu. Inimestena on kõigil kolmel võrdne moraalne väärtus. Ja kuna lapse või täiskasvanu elu lõpetamist peetakse valeks, muutub vääraks ka lootelt elu võtmine.
Eesmärgiks oli ruumi korrastamine, kujundi minimaliseerimine ja kunsti vabastamine üleliigsetest sümbolismist ning liigsetest detailidest. On alati eelistatud lihtsaid geomeetrilisi vorme. Taotleti kunstiteose totaalsusut ja tervilikkust. Minimalismi mõiste võttis 1966 kasutusele kunstikriitik Barbara Rose Robert Morrise teoste kirjeldamiseks. Minimaalkunsti esindajad on Donald Judd, Robert Morris, Dan Flavin, Carl Andre, Tony Smith ja Anthony Caro. Juddi ja Morrise mõtted kordavad radikaalsemal kujul jist maalilisejärgse abstraktsionismi teooriaid, mille järgi kunst tuleb puhastada kõigest kunstivälisest. ,,...kõige täiuslikum on puhas taju tegelikkuse ühest omadusest, kuid seda on raske saavutada, sest ikka tajume rohkem kui ühte omadust (nt. kui värvi, siis ka pinda jne.). Seepärast peab kunst olema võimalikult lihtsavormiline... Heal teosel pole mingit sisemist struktuuri ega osadevahelisi suhteid. Ainutähtis on terviklik, totaalne mulje,
Battcock'i järgi oli minimalismil allikaid mitmetes erinevates vooludes mõned popkunstnikud (A .Warhol, C. Oldenburg), mõned maalilisejärgsed abstraktsionistid, kinetistid ja näitusel ,,Primaarsed struktuurid" (New York, 1966) esinenud kunstnikud: T. Smith, D. Judd, R. Morris, D. Flavin jt. Just viimaste kohta ongi minimaalkunsti mõiste kunstiajaloos kinnistunud. Minimalismi peamised autorid olid DONALD JUDD (s. 1928) ja ROBERT MORRIS (s. 1931). Nende mõtted kordavad radikaalsemal kujul just maalilisejärgse abstraktsionismi teooriaid, mille järgi kunst tuleb puhastada kõigest kunstivälisest. ,,...kõige täiuslikum on puhas taju tegelikkuse ühest omadusest, kuid seda on raske saavutada, sest ikka tajume rohkem kui ühte omadust (nt. kui värvi, siis ka pinda jne.). Seepärast peab kunst olema võimalikult lihtsavormiline... Heal teosel pole mingit sisemist struktuuri ega osadevahelisi suhteid. Ainutähtis on terviklik, totaalne mulje, milles pole mingit
Battcock'i järgi oli minimalismil allikaid mitmetes erinevates vooludes mõned popkunstnikud (A .Warhol, C. Oldenburg), mõned maalilisejärgsed abstraktsionistid, kinetistid ja näitusel ,,Primaarsed struktuurid" (New York, 1966) esinenud kunstnikud: T. Smith, D. Judd, R. Morris, D. Flavin jt. Just viimaste kohta ongi minimaalkunsti mõiste kunstiajaloos kinnistunud. Minimalismi peamised autorid olid DONALD JUDD (s. 1928) ja ROBERT MORRIS (s. 1931). Nende mõtted kordavad radikaalsemal kujul just maalilisejärgse abstraktsionismi teooriaid, mille järgi kunst tuleb puhastada kõigest kunstivälisest. ,,...kõige täiuslikum on puhas taju tegelikkuse ühest omadusest, kuid seda on raske saavutada, sest ikka tajume rohkem kui ühte omadust (nt. kui värvi, siis ka pinda jne.). Seepärast peab kunst olema võimalikult lihtsavormiline... Heal teosel pole mingit sisemist struktuuri ega osadevahelisi suhteid
Battcock’i järgi oli minimalismil allikaid mitmetes erinevates vooludes – mõned popkunstnikud (A .Warhol, C. Oldenburg), mõned maalilisejärgsed abstraktsionistid, kinetistid ja näitusel „Primaarsed struktuurid“ (New York, 1966) esinenud kunstnikud: T. Smith, D. Judd, R. Morris, D. Flavin jt. Just viimaste kohta ongi minimaalkunsti mõiste kunstiajaloos kinnistunud. Minimalismi peamised autorid olid DONALD JUDD (s. 1928) ja ROBERT MORRIS (s. 1931). Nende mõtted kordavad radikaalsemal kujul just maalilisejärgse abstraktsionismi teooriaid, mille järgi kunst tuleb puhastada kõigest kunstivälisest. „...kõige täiuslikum on puhas taju tegelikkuse ühest omadusest, kuid seda on raske saavutada, sest ikka tajume rohkem kui ühte omadust (nt. kui värvi, siis ka pinda jne.). Seepärast peab kunst olema võimalikult lihtsavormiline... Heal teosel pole mingit sisemist struktuuri ega osadevahelisi suhteid
Battcock'i järgi oli minimalismil allikaid mitmetes erinevates vooludes mõned popkunstnikud (A .Warhol, C. Oldenburg), mõned maalilisejärgsed abstraktsionistid, kinetistid ja näitusel ,,Primaarsed struktuurid" (New York, 1966) esinenud kunstnikud: T. Smith, D. Judd, R. Morris, D. Flavin jt. Just viimaste kohta ongi minimaalkunsti mõiste kunstiajaloos kinnistunud. Minimalismi peamised autorid olid DONALD JUDD (s. 1928) ja ROBERT MORRIS (s. 1931). Nende mõtted kordavad radikaalsemal kujul just maalilisejärgse abstraktsionismi teooriaid, mille järgi kunst tuleb puhastada kõigest kunstivälisest. ,,...kõige täiuslikum on puhas taju tegelikkuse ühest omadusest, kuid seda on raske saavutada, sest ikka tajume rohkem kui ühte omadust (nt. kui värvi, siis ka pinda jne.). Seepärast peab kunst olema võimalikult lihtsavormiline... Heal teosel pole mingit sisemist struktuuri ega osadevahelisi suhteid. Ainutähtis on terviklik, totaalne mulje,
Battcock'i järgi oli minimalismil allikaid mitmetes erinevates vooludes mõned popkunstnikud (A .Warhol, C. Oldenburg), mõned maalilisejärgsed abstraktsionistid, kinetistid ja näitusel ,,Primaarsed struktuurid" (New York, 1966) esinenud kunstnikud: T. Smith, D. Judd, R. Morris, D. Flavin jt. Just viimaste kohta ongi minimaalkunsti mõiste kunstiajaloos kinnistunud. Minimalismi peamised autorid olid DONALD JUDD (s. 1928) ja ROBERT MORRIS (s. 1931). Nende mõtted kordavad radikaalsemal kujul just maalilisejärgse abstraktsionismi teooriaid, mille järgi kunst tuleb puhastada kõigest kunstivälisest. ,,...kõige täiuslikum on puhas taju tegelikkuse ühest omadusest, kuid seda on raske saavutada, sest ikka tajume rohkem kui ühte omadust (nt. kui värvi, siis ka pinda jne.). Seepärast peab kunst olema võimalikult lihtsavormiline... Heal teosel pole mingit sisemist struktuuri ega osadevahelisi suhteid
annaabi.ee 
