Kui mootor soeneb 70-80 kraadini siis termostaadi element paisub avades suure ringvoolu: Veepump radiaator termostaat mootoriplokk plokikaan veepump. Kui süsteemis jahutusvedeliku temperatuur langeb siis termostaat sulgeb vedeliku pääsu osaliselt radiaatorist. Radiaator Radiaatori ülesandeks on jahutada jahutusvedeliku st. Anda üleliigne soojus ümbritsevasse keskkonda, radiaatori elemente võib olla kas alumiinium või messingust(vask+tsink). Radiaatorikork ei pea olema radika küljes vaid ka paisupaagi küljes.Et süsteemis oleks surve(tõstab keemis temperatuuri), suletakse süsteem korgiga, millel on kaks klappi(surveklapp ja ülerõhuklapp). Ventilaator Ventilaator on alaliselt sisselülitatud, mis paikneb veepumba võlli küljes.2 tüüp: elektrimootori võllile istatud ventilaator ja elektrimootor lülitub sisse siis kui mootoris temperatuur tõuseb 90 kraadini, selleks on süsteemis bimetall andur.Andurik on
7.Soojus Soojus on ühelt süsteemilt teisele energia ülekandmise mikroskoopiline moodus. Siin kandub üle ainult siseenergia ning see jääb ka uues süsteemis mikroosakeste korpäratu liikumise energiaks. Üksnäide veel miks pannakse soojus radikad akna alla. Selle pärast ,et aknast tuleb külm õhk mis langeb alla aga radikas tekitab sooja mis tõuseb ülese. Tänu sellele omadusele tekidab radikas toas õhu ringluse ja tuba saab soojaks. Kui radikat poleks akna all siis oleks toas ainult radika ees soe ja mujal jahe. 8.Sulamine Sulamine on aine muutumise protsess, kus tahke aine muutub kuumutamisel vedelaks. Temperatuuri kus sulamine toimub nimetatakse sulamistemperatuuriks. Temperatuur kus toimub sulamine on üldiselt sama sellega kus toimub tahkumine. Aine sulatamiseks on vaja kulutada energiat ning aine tahkumisel eraldub energia vastavalt funktsioonile. Kõige lihtsam näide selle kohta on see et talveti jäätuvad jõed ära ja kui kevadel soojaks läheb hakkab jääü
4. Tühjendan kõik prügikastid 5. Kasutatud nõude ja pudelite välja viimine 6. Panen WC happelise ainega toimima. ( segistitele,kraanikausile,peeglitele toimeainete pihustamine ) 7. Vahetan voodipesu 8. Teen voodi ära 9. Loputan WC ( kaanikausid,peeglid ) 10. Pesen ja kuivatan aknad. 11. Pühin ja pesen põranda. 12. Võtan tolmu ( lauapealt , toolidelt , radika vahedest, teleka tagant ) 13. Pesen peeglid 14. Pesen WC põranda 15. Lõpus vaatan kõik kohad ilusti üle toas kui ka wc's. 16. Sulgen akna 17. Viin võtme administraatorile 7 Numbritubade hoolduse praktika 4. Ettevalmistus koolist praktiliseks tööks Enne praktikat oli meil koolis tunnid , kus õppisime tundma erinevaid töövahendeid ja nende
*raske HÜPOTERMIA (alajahtumine) lihasvärin (kehatemp. 35-33°C) teadvuse kadu (kehatemp. 30-26°C) nahk jahe ja kahvatu lihasjäikus (kehatemp. alla 33°C) hingamine ja südametegevus aeglustunud *hüpotermiat soodustavad tegurid: alkohoolne joove ravimite üledoseerimine traumad põletused kõrge iga, vastsündinud kaasnevad haigused *süda kardab külma verd, seega ei tohi oma tegevusega veresooni laiendada (ei tohi kannatanut kloppida, hõõruda, ahju või radika lähedale paigutada), lihtsalt kinni katta termotekiga ja lasta rahulikult lamada, vähimgi liigne liigutus võib olla eluohtlik, kannatanu peab ise üles soojenema (kahjutu 1°/min.) KÜLMUMINE (tundlikkus puudub) 1. aste kahvatu valge nahk torkiv valu esmaabi: sooja vette ei tohi hõõruda, kloppida, lumega hõõruda (lõhub nahka) 2. aste külili – arstiabi PÕLETUS *jahutada põlenud pind mehhaaniliselt (u. 20 min.)
9. Mis eesmärgil hoitakse jahutussüsteemi rõhk atmosfääri rõhust kõrgemal, tooge näiteid? Et jahutusvedeliku temperatuur võiks tõusta kõrgemale, ilma et see keema läheks. Sellest tingituna mootori temperatuuri tõusuga võib suureneda võimsus ja väheneda tarbekulu ja emisioonid. 10. Kui jahutusvedeliku paisupaagikorgile on paigaldatud alarõhuklapp, siis mis otstarve sel on ja mida peab seejuures sõidukiomanik arvestama? Vajalik ülerõhu tekkimise vastu. Vältimaks radika paisumist või lõdvikute kokkkutõmbumist. Lahtitegemisel aegsasti et näkku ei pritsiks auru. 11. Loetlege jahutussüsteemi peamised komponendid! Paisupaak, ventilaator, elektrimootor, termostaat, termolüliti, temp andur, veepump, jahutusvedelik 12. Milline parameetritest määrab kõige rohkem jahutussüsteemi võimekuse ja miks? Radiaator, süsteemi eesmärk on jahutada ja see mõjutab kõige otsemini süsteemi võimekust. Sisselaskesüsteem: 1
tema temperatuur langeb e korda (63 K võrra). 5. Takisti temperatuuri tegur R see on termotakisti takistuse suhteline muutus protsentides. Temperatuuri muutuse 1°K kohta temperatuuril 20°C. Transistor soojeneb skeemis kui radikas ei suuda ära jahutada transistorit on ohu vältimiseks, et trans läbi ei läheks on radika külge paigaldatud termistor mis aga asub skeemis Rpj jadaühenduses. Radika soojenemisel väheneb termistori takistus mille tõttu väheneb baasipinge ja kollektorivool. Kui aga panna R1 jadamisi posistor ja termistor
· niiskusest · temperatuurist · materjali tihedusest (poorsus) · keemiline koostis 36. Millest sõltub piirete soojusjuhtivus? Piirete soojusjuhtivus sõltub kasutatud materjalidest, nende kihtide paksustest ja soojuserijuhtivusest ning külmasilde olemasolust. 37. Mida tuleb arvestada piirde otstarbeka soojustuse määramisel? Lähtutakse: · hoone energiatõhususe miinimumnõuetest · ruumide soojuslikust mugavusest küte, ventilatsiooni seadmed (kas põranda, lae või radika küte) · hallituse ning kondensaadi vältimine külmasildadel, sisepindadel ja tarindites · ehitustehnilistest nõuetest (konstruktsioonide ja fassaadide kaitse) · majanduslikust otstarbekkusest (ehitaja ei ole seotud haldukuludega, järelvalve vajalikkus) 38. Mida me mõistame soojustakistuse all ja kuidas seda arvutatakse? Standardis EVS 908-1:2010 39. Õhkvahe mõisted ja nende soojustakistuse arvutamine?
• temperatuurist • materjali tihedusest (poorsus) • keemiline koostis 36. Millest sõltub piirete soojusjuhtivus? Piirete soojusjuhtivus sõltub kasutatud materjalidest, nende kihtide paksustest ja soojuserijuhtivusest ning külmasilde olemasolust. 37. Mida tuleb arvestada piirde otstarbeka soojustuse määramisel? Lähtutakse: • hoone energiatõhususe miinimumnõuetest • ruumide soojuslikust mugavusest – küte, ventilatsiooni seadmed (kas põranda, lae või radika küte) • hallituse ning kondensaadi vältimine külmasildadel, sisepindadel ja tarindites • ehitustehnilistest nõuetest (konstruktsioonide ja fassaadide kaitse) • majanduslikust otstarbekkusest (ehitaja ei ole seotud haldukuludega, järelvalve vajalikkus) 38. Mida me mõistame soojustakistuse all ja kuidas seda arvutatakse? Standardis EVS 908-1:2010 39. Õhkvahe mõisted ja nende soojustakistuse arvutamine?
Q F= k t Sõltub: ülekanduvast soojushulgast, soojusläbikandetegurist, keskmisest temperatuuride vahest kahe keskkonna vahel. 47. Millist seaduspärasust saab kasutada küttepinna seina temperatuuri orienteeruvaks määramiseks? Esitada ka 1 selgitav näide. 5 Küttepinna seina temperatuur on alati lähemal selle keskkonna temperatuurile kumma on suurem. Näiteks: radika pinna temperatuur on lähedasem radikas olevale vee temperatuurile kui õhu temperatuur. 48. Selgitada pärivooluliste ja vastuvooluliste soojusvahetite erinevust. Pärivoolulised soojusvahetid mõlemad keskkonnad voolavad küttepinna eri pooltel ühes suunas. Vastassuunalised soojusvahetid keskkonnad voolavad üksteisele vastu. 49. Miks eelistatakse praktikas vastuvoolulisi soojusvaheteid?
soojusenergia kadu ümbritsevasse keskkonda. 8. Millistest põhiteguritest sõltub soojusvaheti küttepinna suurus F? Soojusläbikandetegurist, soojushulgast, temperatuuride vahe toote ja agensi vahel. 9. Millist seaduspärasust saab kasutada küttepinna seina temperatuuri orienteeruvaks määramiseks? Esitada ka 1 selgitav näide. Küttepinna seina temperatuur on lähem selle keskkonna temperatuurile, kumma α on suurem. Näiteks radika pinna temperatuur on lähem radikas olevale vee temperatuurile, kui ruumi temperatuurile. 10. Selgitada pärivooluliste ja vastuvooluliste soojusvahetite erinevust? Pärivooluline on selline, kus mõlemad keskkonnad voolavad kõttepinna eri pooltel ühes suunas. Vastuvooluline on see kui keskkonnad voolavad üksteisele vastu, toode ja agens siis. 11. Miks eelistatakse praktikas vastuvoolulisi soojusvaheteid?
Enam levinumad Veeaur, Vesi ja Suitsugaasid.vike kulu , suure entalpia vrtuse tttu. Krge soojuslekande tegur. heks puuduseks on tema piiratud transporditavus ta hakkab kiiresti kondenseeruma. Kuumal veel kui soojuskandjal on kllalt suur konvektiivsus lekande tegur ja just sundkonvektsiooni korral ja teda saab juhtida kllalt kaugele eriti kaasajal kus kasutatakse eelisoleeritud torusid.Ja kttessteemides ei ole probleemi nende pinna temperatuuiga kuni 70(kraadi) radika pinna temp on natukene madalam. Suitsugaasid (igapevases elus ei ole nii palju , katelde sees ikka , tstusashju jms) temp ei sltu rhust nii nagu veeaurul oli see. saab krge temp. gaase saab kasutada atmosfrirhu heks suureks puuduseks on vike soojuslekande tegur.Klmutites rakendatakse madala temp soojuskandjaid neid nimetatakse klmutus agentsideks , nndanimetatud klmutusagentside keemistemp on alla 0(kraadi) . peale selle kasuattakse klmutustehnikaas veel klmakandjaid
annaabi.ee 
