algelised organismid valima , kas kohaneda uue keskkonnaga, taanduda hapnikuvabasse keskkonda või hukkuda. Paljud algelised organismid ei suutnud kohaneda ja surid välja (esimene suur väljasuremine). 10. Mis on endosümbioos ja milline on selle tähtsus päristuumsete rakkude evolutsioonis. Endosümbioos – vastastikku kasulik kooseluvorm, kus üks organism elab teise kehas või rakus. Rakuhingamiseks mitokondrid ja fotosünteesiks vajalikud kloroplastid. 11. Selgita radiaalsümmeetria mõistet ja too näide radiaalsümmeetrilisest organismist. Radiaalsümmeetria – kiireline sümmeetria, organismi võib jagada sümmeetrilisteks osadeks. Nt meritäht 12. Selgita bilateraalsümmeetria mõistet ja too näide bilateraalsümmeetrilisest organismist. Bilateraalsümmeetria – kiireline sümmeetria, organismi on võimalik jagada sarnase ehitusega sektoriteks. Nt putukas. 13. Selgita, milline oli permi lõpu suure väljasuremistelaine mõju roomajate evolutsioonile.
esivanem. Nt. elevandi ja nüüdseks välja surnud mammuti anatoomia on suhteliselt sarnane ning neil on ühine esivanem. 4.) Mõisted: homoloogilised elundid eri liikide elundid, millel on sarnane ehitus. Kuid võib olla erinev funktsioon. analoogilised elundid eri liikide elundid, mis täidavad sama ülesannet, kuid on erineva päritoluga. mandunud elundid ehk vestiigiumid oma esialgse ülesande kaotanud elundid, mis teistel sarnase ehitusega liikidel võivad olla välja surnud. radiaalsümmeetria kiireline sümmeetria, organismist on võimalik läbi suunata kujutlev kesktelg, millest lähtuvad kiired jagavad organismi sarnase ehitusega sektoriteks. bilateraalsümmeetria kahekülgne sümmeetria, organismi kehaehitus on võimalik kaheks jaotada vaid ühe sümmeetriatasandiga, mille tagajärel saab kahte osa vaadelda üksteise peegel pildina. 5.) Ürgsupi hüpotees: Maa pinda mõjutasid tugev ultraviolettkiirgus, äike ja meteoriidid. Väga
104. Subdivisio Protostomia (Esmassuused) tähtsamad hõimkonnad: Ph. PLATYHELMINTHES (PLATODES) LAMEUSSID * Ph. ROTIFERA KERILOOMAD * Ph. NEMATHELMINTHES ÜMARUSSID * Ph. NEMATOMORPHA JÕHVUSSID * Ph. ANNELIDA RÕNGUSSID * Ph. MOLLUSCA LIMUSED * Ph. ARTHROPODA LÜLIJALGSED 105. Esmassuustel esineb närvisüsteem a) selgmise paigutusega ; b) kõhtmise paigutusega -õige 106. Lameussidele on iseloomulik a) radiaalsümmeetria ; b) sfääriline sümmetria ; c) bilateraalsümmeetria -ÕIGE 107. Lameusside keha katab nahklihasmõik a) õige ÕIGE b) vale . 108. Lameussidel esineb avar kehaõõs, kus paiknevad siseelundid a) õige ; b) vale -ÕIGE 109. Lameussidel vereringesüsteem a) asetseb selgmiselt -ÕIGE b) asetseb kõhtmiselt ; c) puudub . 110. Lameusside sool algab suuga anterioorses otsas ja lõpeb pärakuga posterioorses otsas a) õige ; b) vale -ÕIGE 111
104. Subdivisio Protostomia (Esmassuused) tähtsamad hõimkonnad: Ph. PLATYHELMINTHES (PLATODES) LAMEUSSID * Ph. ROTIFERA KERILOOMAD * Ph. NEMATHELMINTHES ÜMARUSSID * Ph. NEMATOMORPHA JÕHVUSSID * Ph. ANNELIDA RÕNGUSSID * Ph. MOLLUSCA LIMUSED * Ph. ARTHROPODA LÜLIJALGSED 105. Esmassuustel esineb närvisüsteem a) selgmise paigutusega ; b) kõhtmise paigutusega -õige 106. Lameussidele on iseloomulik a) radiaalsümmeetria ; b) sfääriline sümmetria ; c) bilateraalsümmeetria -ÕIGE 107. Lameusside keha katab nahklihasmõik a) õige ÕIGE b) vale . 108. Lameussidel esineb avar kehaõõs, kus paiknevad siseelundid a) õige ; b) vale -ÕIGE 109. Lameussidel vereringesüsteem a) asetseb selgmiselt -ÕIGE b) asetseb kõhtmiselt ; c) puudub . 110. Lameusside sool algab suuga anterioorses otsas ja lõpeb pärakuga posterioorses otsas a) õige ; b) vale -ÕIGE 111
lõimetishoole- vanem hoolitseb oma järglaste eest- ogalik, linnud, putukad lõpused- vees hingamise organ- kalad, vähid, karbid, kahepaiksetel (pisikesena üldiselt) filtreerimine- toidu hankimine vett sõeludes käsnad, karbid avatud vereringe- vahepeal voolab veri ka veresoontest väljaspool- teod, putukad bilateraalsümmeetria- keha saab nn pooleks teha nii, et jääb vasak ja parem pool, rohkem arenenud organismidel- imetajad, inimene radiaalsümmeetria- ükskõik kust pooleks teha pooled on kattuvad- esineb vähem arenenud organismidel 31.Okasnahksete iseloomustus. o Hõimkonnas: meritähed, madutähed, merisiilikud, meripurd, meriliiliad o Vormilt mitmekesised (tähe-, lilleõie-, koti-, kera-, või südamekujulise kehaga) o Selgrootud- neid toetab eriline lubitoes o Hiljusesüsteem- vedelikuga täidetud õhukeseseinalistest kanalitest koosnev veesoonestik)
bilateraalsümmeetrilised, suguküpsed isendid aga radiaalsümmeetrilised. Peaaegu kõikide kahekülgsete keha on arenenud kolmest lootelehest: endo-, meso- ja ektodermist. Kiirelised ehk kahekihilised (Radiata; kasutatud ka nimetust Radialia; eesti keeles on kasutatud ka nimetusi kiirloomad ja radiaalsümmeetrilised loomad) on radiaalsümmeetrilised loomad päriskhulkraksete alamriigist. Üldjuhul loetakse siia kaks hõimkonda: ainuõõssed ja kammloomad. 16. Radiaalsümmeetria e kiireline sümmeetria tähendab, et loomast on võimalik läbi suunata üks kujuteldav kesktelg ja kõik tasapinnalised lõiked piki seda kesktelge jagavad looma peegelpildilisteks poolteks. Radiaalsüm loomadel puudub pea või ettepoole suunatud kehaehituse orientatsioon ja reeglina elavad nad vees v kinnitunult kuskile (lihtsamad organismid). Bilateraalsümmeetria ehk kahekülgne sümmeetria tähendab, et loomast on
26. Õite tähtsus. õis on õistaimede elund suguliseks paljunemiseks. Paljasseemnetaimedel on analoogiliseks elundikd käbi (isas-, emas-). Peale tolmlemisele järgnevat viljastumist arenevad mõlemal juhul seemed, mis paiknevad viljas või käbis. 27. Õite ehitus - osad ja nende varieerumine. 1) Primitiivne – palju õieosi, arv ebakindel, vabad, spiraalne, tupp + kroonleht + tolmukas + emakas, kahesuguline, sigimik ülemine- tomat, apelsin, hernekaun, radiaalsümmeetria; 2) Progressiivne – vähe õieosi, arv kindle, kokkukasvanud, tsükliline, mõned õieosad redutseerunud, ühesuguline, sigim alumine- õunapuu, sõstar, kõrvitskurk, bilateraalsümmeetria. Kahesuguline e hermafrodiitne õis – õies nii tolmukad kui emakad. Ühesuguline õis – õies ainult tolmukad või emakad; jaotuvad: - ühekojaline e monoöötiline taim – isas- ja emasõied asuvad ühel ja samal isendil (kask, lepp, tamm, sarapuu, kuusk, mänd).
46. Õite tähtsus. Õis on õistaimede elund suguliseks paljunemiseks. Paljasseemnetaimedel on analoogiliseks elundiks käbi (isas-, emas-). Peale tolmlemisele järgnevat viljastumist arenevad mõlemal juhul seemned, mis paiknevad viljas või käbis. 47. Õite ehitus - osad ja nende varieerumine. 1) Primitiivne palju õieosi, arv ebakindel, vabad, spiraalne, tupp + kroonleht + tolmukas + emakas, kahesuguline, sigimik ülemine- tomat, apelsin, hernekaun, radiaalsümmeetria; 2) Progressiivne vähe õieosi, arv kindel, kokkukasvanud, tsükliline, mõned õieosad redutseerunud, ühesuguline, sigim alumine- õunapuu, sõstar, kõrvitskurk, bilateraalsümmeetria. Kahesuguline e. hermafrodiitne õis õies nii tolmukad kui emakad. Ühesuguline õis õies ainult tolmukad või emakad; jaotuvad: 1) Ühekojaline e. monoöötsiline taim isas- ja emasõed asuvad ühel ja samal isendil (kask, lepp, tamm, sarapuu, kuusk mänd). 2) Kahekojaline e
1& 2 võivad olla eristumata-sel juhul lihtne õiekate (tuppe või kroont ei ole) 46. Õis on õistaimede elund suguliseks paljunemiseks. Paljasseemnetaimedel on analoogiliseks elundiks käbi (isas-, emas-). Peale tolmlemisele järgnevat viljastumist arenevad mõlemal juhul seemned, mis paiknevad viljas või käbis. 47. Õite ehitus: 1) Primitiivne palju õieosi, arv ebakindel, vabad, spiraalne, tupp + kroonleht + tolmukas + emakas, kahesuguline, sigimik ülemine- tomat, apelsin, hernekaun, radiaalsümmeetria; 2) Progressiivne vähe õiesi, arv kindel, kokkukasvanud, tsükliline, mõned õieosad redutseerunud, ühesuguline, sigim alumine- õunapuu, sõstar, kõrvitskurk, bilateraalsümmeetria. Kahesuguline e. hermafrodiitne õis õies nii tolmukad kui emakad. Ühesuguline õis õies ainult tolmukad või emakad; jaotuvad: 1) Ühekojaline e. monoöötsiline taim isas- ja emasõed asuvad ühel ja samal isendil (kask, lepp, tamm, sarapuu, kuusk mänd). 2) Kahekojaline e
evolutsioon/kladogenees). Muutused kolmes jaos: üldised (elu teke, eeltuumsete kujunemine, päristuumsete kujunemine, sugude eristumine, hulkraksuse kujunemine, erinevate ainevahtustüüpide kujunemine (auto-, hetero- ja miksotroofsuse kujunemine). Taimedes (kudede eristumine, taimede väljumine veest maismaale, sisemise transportsüsteemi kujunemine (soontaimed), eostega paljunemine, kaheliviljastumine õistaimedel, mis tagab seemnete ja vilja kujunemise). Loomariigis (radiaalsümmeetria asendumine kahekülgse sümmeetriaga, närvisüsteemi muutus (diffuussest saab tänguline närvisüsteem, keelikloomade kujunemine, kehasisene viljasutmine, püsisoojasus, emakasisene areng ja sünnitamine). Kohastumuslikud muutused uuest organisatsioonitüübist lähtuvalt (idioadaptatsioon, horisontaalne evolutsioon, anagenees). Erinevate imetajate organismirühmade kujunemine (veekeskkonnas elavad vaalad ja hülged), pinnases elavad (mutid, hiired), õhkkeskkonnas (nahkhiired,
annaabi.ee 
