OSTEOPOROOS Osteoporoos on haigus, mille puhul luu muutub järk-järgult hõredamaks ja rabedamaks. Normaalne ja osteoporootiline luu erinevad ehituselt suuresti. Luukude uueneb pidevalt. See pidev uuenemine on vajalik nii luude kasvuks kui selleks, et parandada väikesi koormuspragusid luudes. Kasvueas toimub luu ülesehitamine kiiremini kui resorptsioon, varasemas täiskasvanueas on mõlemad protsessid tasakaalus. Vanemas eas on resorptsioon kiirem kui uue koe ehitus, mistõttu luu muutub järk-järgult kergemaks, rabedamaks ja hapramaks
martsipan 2:1 (2 osa mandleid, 1 osa suhkut). Martsipaniga töötamisel on vaja silmas pidada: martsipani tuleb hoida jahedas, kuivas, õhukindlalt suletuna, valguse eest kaitstuna; enne kasutamist soojendatakse martsipan toatemperatuuirini (20-25kraadi); enne vormimist tuleb martsipan läbi sõtkuda; tööruumis ja -laual on nõutav absoluutne puhtus ja hügieen; mida suurem on mandlisisaldus martsipanis, seda plastilisem on mass. Mida rohkem suhkrut, seda rabedamaks muutub martsipan Toodete katmine martsipaniga Martsipani lahtirullimiseks pustatakse lauale tuhksuhkur ning rullitakse martsipan soovitud paksuseni. enne toote katmist võib martsipanile mustrirulliga teha peale mustri. Seejärel keeratakse martsipan ümber puurulli ning keritakse koogile lahti. Kaunistamine suhkrumassiga Suhkrumass on martsipaniga sarnane materjal kookide ja tortide katmiseks ning figuuride voolimiseks. Martsipanist erineb suhkrumass oma värvuse poolest ( suhkrumass
Liimimisel on ka puudusi. Liimid on suuremalt jaolt valmistatud orgaanilistest polümeeridest, neil on kõik nende head ja halvad omadused. Suurem osa oma liimiühendusi kaotab oma tugevuse kõrgemal temperatuuril, paljud liimühendused on tundlikud orgaaniliste lahustite, mõned vee suhtes. Nagu polümeersed materjalid ikka, vananevad ka liimühendused õhu ja valguse toimel ning iseenesesliku lagunemise tõttu nad muutuvad rabedamaks ja nõrgemaks. Kuid siiski on liimimine kahtlemata kõige ökonoomsem materjalide või detailide ühendaja. 2.1 Spetsiaalliimid Üheks kõige tuntumaks spetsiaalliimi liigiks on mittekõvastuvad liimid, mis säilitavad oma poolvedela oleku ja kleepuvuse pikema aja jooksul. Selliste liimide abil valmistatakse silte, kleeplinte, plaastreid, põllumajanduskahjurite liimpüüniseid, kärbsepabereid jms. Liimi põhipolümeer on samuti võrdlemisi madala molekulmassiga ja hästi plastiline.
Märjalt suures kuumuses töötlemine kahjustab villa, tugevus ja venivus vähenevad ning tõuseb karedus. Kui töötlemise temperatuur ei ületa 110 kraadi, siis villa omadused taastuvad jahtumisel. Villase riide triikimisel tuleb seega olla ettevaatlik. Vill värvub ainult happelises keskkonnas (moodustuvad püsivad soolataolised ühendid). Kontsentreeritud happed, eriti kuumalt aga lagundavad villa. Pikaajalise päikesevalguse mõjul muutub vill rabedamaks ja karedamaks, valge vill muutub kollakaks. Villa tehnoloogilised omadused Villa tehnoloogilised omadused on jämedus, säbarus, pikkus, tugevus, venivus, vanuvus. Villa jämedus määrab saadava lõnga väärtuse, valmistatava riide paksuse ja pehmuse. Säbarus võib olla: · lame · normaalne · kõrge Mida peenekiulisem on vill, seda säbaram ta on. Säbarusest oleneb villa elastsus, vanuvus ja riide poorsus. Villakarva pikkus määrab lõnga siledus ja tugevus
15. Nimetage 3 peamist puitaine keemilist koostisosa ja kirjeldage nende funktsioone rakuseinas. Hemitselluloos kõige ebastabiilsem, veeimavusomadustega, halvima termilise stabiilsusega. Polümerisatsioon ~175 °C. Temperatuuril üle 120 °C hakkab lagunema. Ligniin tselluloosist rohkem süsinikku, külmana on amorfne termoplastne, soojenedes pehme. Niiskusega muutub elastsemaks, kuivusega rabedamaks. Tselluloos puidu põhiühend, polümerisatsiooniaste 10 000. Ei lahustu vees, ei pehmene temperatuuri mõjul. 16. Kirjeldage tselluloosi struktuuri. Joonistage skeem. Makromolekul on paralleelsete kimpudena koondatud mitsellideks. võib koosneda kuni 10 000 glükoosimolekulist, lisaks esineb elementaarfibrille. Mitsell koosneb korrapäraselt pakkunud molekulide ahelatest, mikrofibrill koosneb tselluloosi molekulidest
Ligniin- on keerulise keemilise koostisega org. ühend, erinedes tselluloosist suurema süsiniku sisalduse poolest. Saadakse tselluloosi tootmisel samuti kõrvalprotuktina nagu hemitselluloosigi. On samuti tooraineks keemiatööstusele, kus kasutatakse seda plassmassi- ja kummitööstuses. Ligniini on männis, kuuses 28% aga kases 20%. On termoplastne aine, st on külmana kõva, kuid soojenedes pehmeneb.Samal moel muutub ta ka niiskusega elastsemaks ja kuivamisega rabedamaks. Nendel omadusel põhineb puidu plastiline paindumine. Vaigud- eritavad vaigukäigud. Vaigukäigud asetsevad puidus, vaigurakud koores (vedelad vaigud- suur eeterlike õlide sisaldus...tahked vaigud... kummivaigud) Parkaine e tanniin- Puu koore keemiline koostis on väga keeruline, nt tamme, kastani, tsuuga puit ja koor sisaldavad parkaineid (valge pulber, mida saadakse puukoorest- eriti noore puu koorest, lehdetest ja kasutatakse värvimis-, naha-, tinditööstuses, ravimite valmistamisel)
detailid karastatakse ja nitriiditakse, milleks on oluline Mo ja Al sisaldus terases, näiteks: 1) 32 Cr Al Mo 7-10, milles C=0,32%, Cr = 1,5-1,8% ( 7 : 4), Al= 0,8-1,2% (10 : 1), Mo = 0,2-0,4% 2) 33 Cr Mo V 12-9, (C = 0,33%, Cr = 2,8-3,3%, Mo=0,7-1%, V = 0,15 – 0,25%) Hea lõiketöödeldavusega terased EN 10087 (0,1-0,5%C) on masinaehitusterased, mis on lõikamisega paremini töödeldavad, sest nad on tehtud rabedamaks väävli-ja fosforisisalduse suurendamisega ja ka plii või teiste lisandite lisamisega. Kuna nad on rabedamad tavalisest kvaliteetkonstruktsiooniterasest, siis saab neid kasutada vaid mitte eriti vastutusrikaste, vähekoormatud väiksemate detailide valmistamiseks automaattreipinkidel. Väiksema süsiniku sisaldusega teraseid ei termotöödelda, näiteks: 1) 11 S Mn Pb 37, kus C=0,11%, S = 0,34-0,4% (37 : 100), Mn = 1-1,5%, Pb = 0,2-0,35%.
toatemperatuuril, kuumutamata, pole vaja ühendatavaid pindu mehaaniliselt töödelda või on töötlemine lihtne, peaaegu asendamatu suure pinnaga leht- ja tahvelmaterjalide ühendamisel, liimiühendus võib olla väga tugev, kõige ökonoomsem. Miinus- kõiki materjale ei saa ühtviisi hästi liimida, suurem osa liimühendusi kaotavad kõrgematel temp oma tugevuse, on tundlikud orgaaniliste lahustite või vee suhtes, vananevad õhu ja valguse toimel, muutuvad rabedamaks ja nõrgemaks iseenesliku lagunemise tõttu. Liim peab korralikult nakkuma liimitava pinnaga, nakkumise eeltingimuseks on märgumine. Korralikuks liimimiseks on iga materjali jaoks oma liim- universaalsed liimivad kõike halvasti. Pilet 7 Puidu keemiline koostis, mõju omadustele. Keemiline koostis Puidu kuivaine sisaldab 48-50% C, üle 6% H, üle 43% O2 ja kuni 1% mineraalaineid. Puidu 2 kõige tähtsamat komponenti on tselluloos (olenevalt puidust ~40%) ja ligniin (~30%)
materjale, saab enamasti toatemperatuuril, kuumutamata, pole vaja ühendatavaid pindu mehhaaniliselt töödelda või on töötlemine lihtne, peaaegu asendamatu suure pinnaga leht-ja tahvelmaterjalide ühendamisel, liimiühendus väga tugev, kõige ökonoomsem. Kuid kõiki materjale ei ole võimalik ühtviisi hästi liimida, suurem osa liimühendusi kaotab oma tugevuse kõrgemal temperatuuri, on tundlikud orgaaniliste lahustite, või ka vee suhtes, vananevad õhu ja valguse toimel, muutuvad rabedamaks ja nõrgemaks iseenesliku lagunemise tõttu. Pilet 8. Sulam saadakse kahe või mitme metalli kokkusulamisel. Erinevalt vedelatest lahustest, milles osakesed saavad võrdlemisi vabalt liikuda, saab tahkes lahuses ümberpaigutuv osake liikuda ainult väga aeglaselt ja vaevaliselt, trügides kristallivõres ühe sõlme kaupa edasi. Tahke lahus moodustub ühe aine aatomite või molekulide sisestumisel teise aine kristallivõresse. Metallide puhul nimetatakse seda sulamiks. Sulami teke toimub kas
annaabi.ee 
