Loomad Puudega kaetud rabaosad on loomarohked Imetajad o Põder, valgejänes, hunt, rebane, mäger, karu, metssiga, metskits Roomajad o Arusisalik, rästikud või vaskuss Kahepaikseid o Rohukonn, rabakonn, veekonn, juttselg-kärnkonna, ämblikud Kalad o Ahven, haug Linnud o Rabakana, põldrüüt, väikekoovitaja, hallõgija, rabapistrik, haruldane punakurk-kaur Veekogud Rabasid iseloomustavad rabaveekogud on rabajärved, jõed, ojad, laukad, älved, rabasaarte ja -servaalade ääres vooluribad Rabamaastikule eriomased veekogud on laukad ja älved o Älved on rohkemate taimedega o Laukad meenutavad väikesi järvekesi Eesti tuntumad rabad • Viru raba • Pääsküla raba • Männikjärve raba • Kakerdaja raba • Õismäe raba • Marimaetsa raba Lisad Viru raba õpperada Männikjärve raba Marimaetsa raba
http://agrt.emu.ee/pdf/2016_1_kolli.pdf VEESTIK Rabajärved Jõed Ojad Laukad Älved Rabasaarte ja -servaalade ääres vooluribad Rabajärv https://et.wikipedia.org/wiki/Raba#/media/File:Hommi kune_udu_Kakerdaja_rabas.jpg Koosluse püsima jäämiseks vajalikud tingimused: Sademed ületavad aurumise Hapnikuvaesus vees Turba pidev settimine alumistes turba kihtides Millistes tingimustes antud kooslus
Raba on keeruka vetevõrguga laam, mis koosneb 10 enamasti lagedast osalaamast. Need on Lääne-Eesti soodele iseloomuliku lameda platoo ja järskude nõlvadega ning paiguti on üksteisest eraldatud raskesti läbitavate märedega. Taimkattelt läheneb aga Kuresoo Ida-Eesti tüüpi rabadele, sest kohati on siin rohkesti puisraba ning puislaukraba. Vetevõrk moodustub sadadest laugastest ning lasundisisestest ja pinnale ulatuvatest veesoontest. Idaosas, rabasaarte lähedal leidub kesksuvel kuivi, kevadel vett ärajuhtivaid rabalehtreid. Ainulaadne on raba lõunaservas vastu Lemmjõge paiknev metsaga kaetud järsk rabanõlv e rabarinnak, kus raba pind kerkib 50-100 m lõigul 6-8 m võrra. Kuresoo põhjaosas paikneb soost kolmest küljest ümbritsetud varemalt asustatud mineraalmaasaar, mida nimetatakse saart läbiva ja rabavett äraviiva oja järgi Toonojaks. Kasutatud kirjandus : 1. http://www.matk.ee/tegevus/matkad/03/Kuresoo/index.htm 2
Põhjaku raba ning Kilingi soo), lisaks neile mitmeid väljapaistvaid pinnavorme, sealhulgas Mägede- ja Taganurga mõhnastikke, Külvandu luitestikke, Jäneda - Aegviidu ning Matsimäe -Voose oose ning paljusid väikevoore. Kõrvemaa Maastikukaitseala ülesandeks on säilitada looduslikult kauneid, maastikuliselt ja teaduslikult väärtuslikke jää-aja servakuhjatiste, vallseljakute, allikaliste jõgede ja järvede süsteeme, omapäraseid metsatüüpe, rabasid voorjate rabasaarte ja laugastega. Maastikukaitseala on põhiliselt tasandikuline, ulatudes üle merepinna 60-80 m. Kareda looduskaitseala Kaitseala asub Järva maakonnas Kareda vallas Kareda, Ämbra ja Öötla külas, Koigi vallas Kahala külas ja Paide vallas Suurpalu külas. Kareda looduskaitseala on võetud kaitse alla: EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud
rabas võivad veevarud väheneda suuremal alal. Selliseid soostumisel liivapinnasele tekkinud rabasid on Eestis kolmandik ja kõik need tuleks võtta kaitse alla! Meenikunno raba uurimist alustati Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituudis. Esialgu oli ajendiks freesturba tootmise laiendamine, millega võisid ohtu sattuda haruldased taimeliigid. Uurimistöödel lisandusid geoloogilised-hüdroloogilised probleemid, nagu Valgjärve veereziimi muutumine, rabasaarte rõngana paiknemine. Meenikunno rappa on rajatud ka õpperada. Õpperada rajati selleks, et iga inimene saaks tutvuda Eesti ürgsema maastiku - rabaga. Matkal tutvustatakse omapärast rabaloodust. Rada kulgeb mööda laudteed, mille pikkuseks on 2,4 km. Laudtee ääres asuvaid peatusi tähistavad numbritulbad, millel olevad numbrid vastavad õpperada tutvustavas voldikus olevatele numbritele. Raba ääres on puhkemaja ja vaatetorn, millest avaneb vaade lagerabale ja mitmele soosaar. 1.2
Harjumaa piiril asuv Kõrvemaa maastikukaitseala on moodustatud looduslike protsesside, maastiku ja elustiku mitmekesisuse, sealhulgas kaitsealuste liikide ning poollooduslike koosluste kaitsmiseks ja säilitamiseks. Ala eesmärgiks on säilitada looduslikult kauneid, maastikuliselt ja teaduslikult väärtuslikke jääaja servakuhjatiste, vallseljakute, allikaliste jõgede ja järvede süsteeme, omapäraseid metsatüüpe (uhtlammimets), rabasid voorjate rabasaarte ja laugastega. Kaitsealal pesitsevad mitmeid kaitsealuseid linnuliikide ning ka taimeriigist on leitud kasvamas 23 liiki käpalisi. Kõik kaitse all olevad objektid, linnu- ja loomaliigid on väärt säilitamist ning on omakorda suureks turismimagnetiks. Loodushuvilistele on rajatud ka palju matkaradasid. 4. HINNANG INIMMÕJULE Inimmõju on Kõrvemaal suure huvi ja külastatavuse tõttu vältimatu. Küll aga kannavad
kõrgemale. Meenikunno raba uurimist alustati Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituudis 1984. aastal. Esialgu oli ajendiks freesturba tootmise laiendamine. Leevi-Veriora maantee küljel on käinud Nõukogude ajal turba kaevandamine. Turbaga varustati ümbruskonna majandeid. Peagi see lõpetati, sest ohtu sattusid haruldased taimeliigid. Uurimistöid tehes lisandusid geoloogilised-hüdroloogilised probleemid, nagu Valgejärve veereziimi muutumine ja rabasaarte rõngana paiknemine (võimalik meteoriitne teke). 1.3. Valgejärv Nohipalu Valgejärv on oligotroofne järv Põlva maakonnas. Järv asub Veriora vallas Nohipalo külas.Taimestik on liigivaene, esineb jõgitakjat ja lahnarohtu. Kalastikust domineerib ahven, vähem leidub haugi. Nohipalu valgjärv (vt joonis 3) (absoluutne kõrgus 53,9 meetrit, pindala 6,3 hektarit, suurim sügavus 1957. a. 12,5 meetrit, 1972. a. 11,7 meetrit). Valgejärv on kogunud kuulsust kui ühe
hävitavad teiste elusolendite elupaigad. Suurim liikide kadu on seoses troopiliste vihmametsade raiumise või põletamisega. Metsad on hävimisohus ka mujal. Probleemiks ka see, et metsal ei lasta küpseda. Paljud liigid on seotud eluaseme kaudu vanade puudega, noortes metsades ei ole nende jaoks pesapuid (lendorav, mitmed kakulised, must-toonekurg, kotkad). Iidne mets mahalangenud tüvede ja metsakuivaga – rohkem ökonišše ja seega ka liike. Eestis on vähe alles jäänud lodumetsi, ka rabasaarte ürgmetsi on viimastel aastatel järjest maha võetud. Keskkonna kvaliteedi langus – keemiline saastamine, muutunud kliima. Pestitsiidide laialdane kasutamine, raskemetallide kontsentreerimine biosfääri inimtegevuse tulemusena. Ohustatud just toiduvõrgu tipptarbija nagu nt kotkad, pistrikud, kaladest toituvad veelinnud, hülged. Muutunud kliimatingimused mõjutavad sageli eelkõige vähearvukaid liike. Maastike killustumine
annaabi.ee 
