põhjavesi, karstiojad, karstijärved. Eestis on palju siseveekogusid, kuna sademete hulk ületab aurumise kakas Siseveed on järved, tiigid, jõed, ojad, kanalid, kraavid, korda. Veebilanss on vee juurdetuleku ja veekao vahekord põhjavesi, karstiojad, karstijärved. Eestis on palju aasta lõikes. Eestis on üle 1200 järve, mis on üle 1 ha siseveekogusid, kuna sademete hulk ületab aurumise kakas suurusega ja u. 20000 rabalaugast. Järved moodustavad 5% korda. Veebilanss on vee juurdetuleku ja veekao vahekord Eesti pindalast. Järvede keskm. sügavus on alla 4. m. (max 38 aasta lõikes. Eestis on üle 1200 järve, mis on üle 1 ha m. Rõuge Suurjärv). Järvederikkaim on Kurtna, kus on 30 suurusega ja u. 20000 rabalaugast. Järved moodustavad 5% km² 40 järve. Järvenõgude liigid on: mandrijäätekkelised, Eesti pindalast. Järvede keskm. sügavus on alla 4. m. (max 38
Põhjavesi kogu maa-sisene voolav vaba vesi. Veebilanss Vee juurdetuleku ja vee ako vahekord aastas 10.1 Jõed Eesti olulisim veelahkmeks on Pandivere kõrgustik Jõe langus Jõe lähte ning suudme kõrguste vahe meetrites Jõe lang Jõe veetaseme keskmine langus meetrites 1 kilomeetri pikkuse lõigu kohta Pikiprofiil Languse jaotus erinevatel jõelõikudel 10.2 Järved Eestis on umbes 1200 järve (200 tehis) + 20 000 rabalaugast 5% Eesti pindalast on järved. Enamik Eesti järvi on mandrijäätekkelised. Orujärved (Viljandi) Mõhnade/ooside vahelised järved (Kurtna) Voortevahelised järved( saadjärv) Järved künkliku reljeefiga aladel( pühajärv). 10.3 Põhjavesi Pinnasevesi Kõige ülemine, enamasti surveta põhjavee kiht Joonis Vihma sajab, vesi läbib VETT LÄBILASKVA kihi ning jääb vett kandvasse kihti, mis asetseb vettpidava kihi peal. Vesi ei ole VETTPIDAVA kihi sees vaid selle peal!!
Siin asub viie kilomeetri pikkune ning kahe kilomeetri laiune suur soostik. Praegu on Rabivere maastikukaitseala pindala veidi üle 2100 hektari. Kaitsealal asub kaks suurt sood Rabivere ja Kõnnu ehk Seli raba. Nende vahel asuvad väiksesed madalsoo- ja siirdesoolaigud. Kaitsealast põhja pool asub turbakaevandus, mis mõjutab selle läheduses olevate alade veereziimi. Kaitseala põhjaosas asuv Rabivere raba on rohkete veesilmadega. Siin asub rohkem kui 200 puhtaveelist rabalaugast. Raba on ümbritsevast maastikust kuni kolm meetrit kõrgem. Selle keskosas asub kuni kaheksa meetri paksune turbakiht. Kaitseala lõunapoolset osa kutsutakse Seli või Kõnnu rabaks. See on vastupidiselt kaitseala põhjaosale laugaste poolest vaene. Siin asub aga kaitseala suurim veesilm peaaegu ümara kujuga Kõnnu järv. Rabivere rabas ja seda ümbritsevates metsades kasvavad mitmed looduskaitsealused taimed. Neist on kõige haruldasem Eesti soojumikas
Peipsi järv Eestis on ligi 1200 üle ühehektarilise pindalaga järve ja lisaks veel umbes 20 000 väikest rabalaugast. Järved võtavad enda alla ligi kahekümnendiku vabariigi pindalast. Ja nende kõigi hulgast valisime meie Peipsi järve, mille pindalaks on 3555 km², millest 44% kuulub Eesti Vabariigile ja 56% Vene Föderatsioonile. Ta on pindala poolest Euroopa neljas järv ja suurim piiriveekogu. Eesti ajaloos ja kultuuriloos on Peipsi järv väga tähtsat osa etendanud. Järv on andnud rahvale toidust, olnud ühendustee, kujunenud idapiiriks, olnud korduvalt rindejooneks ja ägedate lahingute tallermaaks
tektoonika, kliima, veereziim, taimkarte, inimtegevus. JÕGEDE VEEVARUSTUS Eesti jõed saavad oma vee: 1) sademetest 2) lumesulamisveest 3) põhjaveest Kõigil jõgedel esineb kevadine suurveeperiood ja suvine madalvesi. Tavaliselt kujuneb ka sügisene suurvesi ja talvine madalama veeseisuga period. Kevadise suurveega tõuseb jõgede vooluhulk tuntavalt. JÄRVED Eestis ligikaudu 1200 järve, pindalaga >1ha. 20 000 rabalaugast. Järved hõlmavad 5% kogu riigi pindalast. Järvederikkaim paik on Kirde-Eestis Kuhtna mõhnastik. Tihedal on järvi ka Kagu- Eesti kõrgustikel, Kõrvemaa põhjaosas ning Saaremaa loodeosas. Enamik Eesti järvi on mandrijäätekkelised. Rannikualadel on maatõusu tagajärjel endistest merelahtedest tekkinud rannajärvi, mida sageli nimetatakse meredeks või lahtedeks (Harku järv, Mullutu-Suurlaht, Sutlepa meri). Rabades on arvukalt rabajärvi
Eesti väikejärved Sissejuhatus Eestis on umbes 1200 järve. 1975. aastal 1119 järve- 964 looduslikku ja 155 tehisjärve (I. Kase andmeil). Hilisemate täpsustuste kohaselt on looduslike järvede arv peaaegu tuhat, tehisjärvi umbes kakssada. Lisaks on Eestis veel ligikaudu 20 000 rabalaugast. Kuna järved on aja jooksul kadunud nii maaparanduse, kinnikasvamise kui ka tammide purunemise tõttu, siis nende arv pole püsiv. Uued järved saavad tekkida mere taandumisel, liiva-, savi-, pae-, turba- ja põlevkivikarjääride, samuti veehoidlate rajamisel. Järved on enamasti mandrijäätekkelised, nende hulka kuuluvad künkliku moreentasandiku liigestunud kaldjoontega saarterohked järved, piklikud voorejärved,
Amazonas. Eesti pikim jõgi Võhandu, Euroopas Volga, maailmas Niilus. Bentaali osad vooluvetes: kärestik e. lotaal; võrendik (veevoolu uuristatud sügav koht) e. lentaal; kaldaserv e. ripaal; keskosa e. mediaal. Käär e. meander. Järved nõo tekke järgi: a)tektoonilised (maakooretekkelised) b)karstilised (põhjaveetekkelised) c)jäätekkelised järved(Eestis enamik) d)rabalaukad 1304 üle 1 ha suurust jõge Eestis, 20 000 rabalaugast. Peipsi pindala 3509 km2. Üle 1 km2 on 45 järve. Kaspia maailmas suurim, Euroopas Laadoga. Sügavaim Rõuge Suurjärv 38 m, maailmas sügavam Baikal. 13 järve on meil sügavamad kui 25 m, 80% on alla 4m. Kihistunud järve pelagiaal: a)Epilimnion e. segunev kiht (kihistunud veekogu kõige pealmine kiht) b)Metalimnion e. hüppekiht e. termokliin (hapniku puhul oksükliin) c)Hüpolimnion e. segunemata kiht Bentaali jaotus järvedes: litoraal (kuni 1m), sublitoraal, profundaal.
Eestis on karbonaatsetel puistangutel paiknevaid tehisrendsiinasid. 136. Siseveed ja põhjavesi. Suurjärved. Väikejärved Siseveed on järved, tiigid, jõed, ojad, kanalid, kraavid, põhjavesi, karstiojad, karstijärved. Eestis on palju siseveekogusid, kuna sademete hulk ületab aurumise kakas korda. Veebilanss on vee juurdetuleku ja veekao vahekord aasta lõikes. Eestis on üle 1200 järve, mis on üle 1 ha suurusega ja u. 20000 rabalaugast. Järved moodustavad 5% Eesti pindalast. Järvede keskm. sügavus on alla 4. m. (max 38 m. Rõuge Suurjärv). Järvederikkaim on Kurtna, kus on 30 km² 40 järve. Järvenõgude liigid on: mandrijäätekkelised, rannajärved (endised merelahed), rabajärved, lammijärved (Soodid), karstijärved (Pandiveres), meteoriidikraatrid ja tehisjärved. Jõed toituvad sademetest, lumesulamisveest ja põhjaveest. Suurvesi esineb kevadel (äravool 43%) ja sügisel (24%),
annaabi.ee 
