2. Õlitusprotsessis on kahte liiki õlitusi: · piirõlitumine, so õlitus, kus pinnad hakkavad nihkuma enne, kui õli nende vahele satub; · kelmeline õlitus, so õlitus, kus õlipumba poolt tekitatakse õlikile liikuvate detailide vahele. 3. Õlitussüsteem liigitub sõltuvalt õli pealevoolu tingimustest laagritele: · jadatüüpi õlitussüsteem (nt õli juhtimine väntvõlli kanalite kaudu); · paralleeltüüpi õlitussüsteem (nt õli juhtimine peakanalist raamlaagritele). 4. Õlitussüsteemid liigituvad täiendavalt veel: · märgkarteriga, · kuivkarteriga. Õlitussüsteem 5. Klassikaline õlitussüsteem koosneb: · õlipump koos õlivõtja sõelaga; · õlifilter; · peakanal ja harukanalid; · õlijahutusradiaator. Õlitussüsteem 6. Konstantrõhuga õlipumbad jagunevad: · silinderhammasrataspump; · gerootorpump.
Et kergendada raamlaagrite tööd, selleks valitakse silindrite töö järiekord selline, et kõrvuti asetsevates silindritas ei toimuks plahvatusi järiestikuliselt (väikesa sillindri arvudega mootoritel ei ole võimalik seda saavutada) Seega kui plahvatused toimuvad järiestikku asetsevates silindrites siis nende silindrite vaheline raamlaager töötab kõrgendatud koormustingimustes ja seetõttu selline raamlaager kulub kiiremini, ning väntvõll ei toetu enam sirgelt raamlaagritele, vaid tekib väntvõlli läbipaine. Mõningad silindrite tööjäriekorra näited 4 silindriline SPM 1 – 3 – 4 – 2 6 silindriline SPM 1 – 5 – 3 – 6 – 2 – 4 HOORATAS Ülesanne on ühtlustada SPM pöörlemist, ning 1 ja 2 silindrilistes mootorites aitab hooratas mootori tööle kaasa, kuna ta aitab ületada neid takte mill mootoris ei toimu töötsükleid st töötsükli ajal akumuleerib hooratas enesesse liikumis energiat
kuullaager. Kepsulaagrite määrimiseks on kepsupesades avad ja pilud, kuhu satub küttesegus olev õli. Väntvõll koosneb kahest põsest, mille vahele on pressliitega kinnitatud vändakael, mis ühendab väntvõlli kepsu alumise peaga. Väntvõlli põsed on väntmehhanismile vastukaaluks, nad ühtlustavad tsentrifugaaljõudu ja sellega laagrite kulumist. Põskedesse on pressitud võllikaelad, millega väntvõll toetub karteri külgseintes asuvatele raamlaagritele. Raamlaagrid on kas kuul- või rull-laagrid. Õli ja gaasi läbipääsu tõkestamiseks on raamlaagrid tihendatud kaelustihenditega. Karterist väljaulatuva ühe võllikaela otsas on hooratas ventilaatoriga ja teises otsas sidur. Sidur ja hooratas on võllikaelte otste külge kinnitatud keermesliidetega. Magneetosüütega mootorsaagidel on hoorattapoolsel väntvõllikaelal ekstsentrik või väljalõige magneeto käitamiseks. Karter on mootori alus, mis ühendab kõiki mootori sõlmi ja detaile
4) LF2- Automaat filter 5) LOC- Õlijahuti 6) TCV- Termostaat Peamasina elektriline eelõlituspump või ripp õlipump (peamasina tööajal) imeb õli tsirkulatsiooni tankist ja pumpab seda automaat filtrisse, edasi õli läheb termoregulatorisse. Termoregulaator juhib õli jahutisse või jahutist mööda. Pärast jahutid õli läheb duplex filtrisse. Pärast duplex filtrit õli juhitakse jaotus torusse, mis asub karteris. Edasi õliläheb läbi hüdro- tungraudade väntvõlli raamlaagritele. Raamlaagritest õli pääseb väntvõllisse ja sealt mööda õlikanaleid vändalaagrile. Vändalaagrist läbi kepsu silmlaagrisse ja sealt kolvi jahutus kambrisse. Õli juhitakse läbi abi torustiku sellistesse õlituskohtadesse nägu nukvõlli laagritesse, kütuse kõrgsurvepumpa, nookuri laagritesse ja klappi mehanismile, hooratta laagritesse ja pihusti jahutamiseks. 2.3.2.2 Õlirõhu ja temperatuuri reguleerimine
Mootoriplokk on jõuallika suurim ja keerukam detail, mis valatakse üldjuhul ühes tükis ja hoiab mootorit koos.Mootoriplokk valmistatakse hallmalmist, alumiiniumi- või magneesiumisulamist liiv- või muldvormvalu teel. Mootoriploki kaudu kantakse kerele üle ka kõik mootori tööst esile kutsutud tasakaalustamata jõud. Küttesegu põlemisel gaaside poolt esilekutsutud jõud kanduvad väntvõllile ja sealt edasi mootoriploki raamlaagritele. Raam- ja kepsulaagripesade ülemised pooled on mootoriplokki töödeldud, alumised pooled kinnitatakse nende külge poltidega.Mootoriploki kaudu kantakse kerele üle ka kõik mootori tööst esile kutsutud tasakaalustamata jõud. Mootoriplokk koosneb üldjuhul järgmistest sõlmedest: a) mootoriplokk; b) plokikaaned; c) karter; d) karterikaas/õlivann Mootoriplokk võib olla valmistatud monoliitsena, st tervikplokina või on
jõud on väiksem inertsjõust), vahetab liikumapanev jõud oma märki ja maksimaalse rõhu korrutisega : Vända mass taandatakse vändakaela teljele massiks mv , mille kolm korda ühe kolvikäigu jooksul. Seega kolvi liikumise alguse ja max Pg = pz ×F , kus tsentrifugaaljõud võrdub tema tasakaalustamata osa tegeliku lõpufaasis väntvõll surutakse raamlaagritele ja üks kord laagritest pz - on tsükli maksimaalne rõhk ja tsentrifugaaljõuga. Vastukaalu olemasolu korral on vända ülespoole, mis on ebasoovitav. F - kolvipõhja pindala. tasakaalustamata osa väiksem või puudub üldse. Ühe silindri tangensiaaljõudude (T) diagramm kujutab endast
11, rema pikkuse poolest. Sellised laagrid taluvad märksa suu- b). Viimasega on omakorda ühendatud keps. Võllikaelad remaid koormusi. 31 on pressitud hoorataste keskavadesse ja nendega toetub Kahesilindrilistel neljataktilistel mootoritel aga kinnita- väntvõll karteri külgseintes asuvatele raamlaagritele. takse hooratas käigukastipoolsele võlliotsale (väljaspool Väntvõlli tasakaalustamiseks on hoorataste vändakaela karterit). poolselt küljelt osa metalli eemaldatud. . Karter on kogu mootori alus. Ühe- ja kahesilindrilistel Kahesilindrilistel kahetaktilistel mootoritel JDK-3D2 ja kahetaktilistel mootoritel koosneb karter kahest poolmest,
annaabi.ee 
