Arv näitab lihtsalt raamlaagrit paigal hoidvate poltide arvu. 396 CID '69 Chevelle'i mootori plokk, nüüdseks .060" over Pildi eest tänu / photo courtesy of Joel Pildil oleva ploki raamlaagrid on kinnitatud kahe poldiga, seega on tegemist 2bolt blockiga, mis eriti suurte pöörete pideval kasutamisel on vähem vastupidav kui 4bolt. 4bolt raamlaagri kinnitusest on olemas veel üks variant, nn. 'splayed 4bolt', kus välimised poldid on sisemistega võrreldes nurga all. See on tavalisest 4bolt süsteemist veelgi kindlam. Ploki tugevust mõjutab ka lihtsalt metalli hulk, mis nimetatud piirkonnas tugevduseks on. Siinkohal on eelis nn. longskirt plokil, nagu Chevy uus LS1 ja Mopari 440 ja Hemi plokid. Selline lahendus võimaldab raamlaagrites kasutada ka ristpolte (crossbolted mains), mis tagab
I-I 63,05 mm 63,10 mm 0,05 mm II-II 63,10 mm 63,35 mm 0,25 mm Ovaalsus 0,05 mm 0,25 mm - 5. Pikilõige A-A B-B Koonilisus I-I 62,95 mm 63,05 mm 0,10 mm II-II 63,05 mm 63,00 mm 0,05 mm Ovaalsus 0,10 mm 0,05 mm - 7)Kepsulaagri paksus 1,6 mm 8) Raamlaagri paksus on 2,2 mm 9) Tõõ järjekord on 1-3-4-2 I. Silinder Sisselaske takt II. Silinder Surve takt III. Silinder Tõõ takt IV. Silinder Väljalaske takst 10) Päris rahuldavas korras . Midagi head ei ole aga midagi kapitaalselt hullu kah ei ole. 11) Rahuldav seisukorras. 12) Kinnitus momendid. 1) Raamlaager 50-55 Nm 2) Kepsulaager 50-55 Nm 3) Hooratas 100 Nm
Saale sees oleva soone kaudu. 7.3 Kui suur on raamsaale lubatud suurim lõtk? Raamsaale lubatud suurim lõtk on 0,07mm. 7.4 Miks kasutatakse mootori koostamisel momentvõtit? Selleks, et keerata poldid kinni maksimaalse lubatud momendiga, mis jääb poldi venivuspiirkonda, et poldid töötaksid võimalikult ühtemoodi kõikides töötingimustes. 7.5 Kuhu on sel mootoril paigutatud pikilõtku saale (saaled)? Pikilõtku saaled on sellel mootoril paigaldatud keskmise raamlaagri puka külge (äärtesse). 7.6 Mis tüüpi õlipumbaga on tegu? Selle mootori puhul on tegemist sisehambumusega hammasrataspumbaga. 7.7 Miks on raamipukkidel ja kepsukaeltel peal märgistus? Selleks, et neid mitte valesti monteerida, kuna iga element on erineva kulumisastmega. 7.8 Kuidas välditakse selles mootoris saalede liikumist kas mootoriploki suhtes või kepsu suhtes? Kepsusaaledel on selle vältimiseks lukustustapp; Raamsaaledel, aga hoopis fikseeritakse saaled
tõukurid nukkvõll sisselaskeaknad (2 taktiline mootor) väljalaskeaknad ( 2 taktiline mootor) IV SPM teenindavad süsteemid õlitussüsteem kütusesüsteem jahutussüsteem käivitus / reverseerimis – süsteem ülelaadimissüsteem ALUSRAAM 1-tihend; 2-väntvõlli raamlaager;3-kinnitus äärik; 1-äärik tugipuki kinnituseks; 4-alusraami risti vahesein; a-raamlaagri pesa; 2-pikki sein 3-kinnitus б-äärik tugipuki kinnituseks kronstein; a-õlikanal; б- vahe- sein; в-raamlaagripesa; г- ühendusribi; д-kontrollluuk Ta on mootori alumine osa ja ta moodustab karteri alumise poole, ning ta põhi on ühele poolele kaldu, et õli saaks valguda ühtekohta kokku. Alusraam kinnitatakse pikkade äärikutega vundamendi külge
V: väntvõllil õlikanalid, kust õli läheb ka saalede vahele. 7. Miks kasutatakse mootori koostamisel momentvõtit (dünamomeetrilist võtit)? V: Mootori teatud detailid peavad olema piisavalt kõvasti kinni ja nii, et tihend või muud detailid seal vahel katki ei läheks. Momentvõti näitab ära millise jõuga antud hetkel polti/mutrit kinni keeratakse. 8. Miks ja kuidas on märgistatud raamlaagrikaaned, kepsukaaned? V: Raamlaagri kaaned on ära märgistatud numbritega, mis näitavad selle saale täpsusklassi ja mõõte. Need on ära märgistatud selle pärast, et ei tekiks detailide vahetamisel liigseid pinge ega lõtke. 9. Kuidas hoitakse ära saalede pöördumine pesas? V: liua lukustuskeele abil. 14 OTTOMOOTORI JUHTIMINE
Üldjuhul pole probleeme silindriseinte vastupidavusega gaaside põlemisele ja survele. Küll aga on probleemiks ploki alumise osa tugevus, kus gaaside surve kepsude ja väntvõlli abil pöördliikumiseks muudetakse. Probleemne on just väntvõlli kinnitus ning ploki tugevus kinnituspiirkonnas. Väntvõlli hoiavad kohal raamlaagrid (main caps, mains), mille kohta või kuulda kasutatavat termineid 2-bolt ja 4-bolt. Arv näitab lihtsalt raamlaagrit paigal hoidvate poltide arvu. 4-bolt raamlaagri kinnitusest on olemas veel üks variant, nn. 'splayed 4-bolt', kus välimised poldid on sisemistega võrreldes nurga all. See on tavalisest 4-bolt süsteemist veelgi kindlam. Ploki tugevust mõjutab ka lihtsalt metalli hulk, mis nimetatud piirkonnas tugevduseks on. Siinkohal on eelis nn. long-skirt plokil, nagu Chevy uus LS1 ja Mopari 440 ja Hemi plokid. Selline lahendus võimaldab raamlaagrites kasutada ka ristpolte (cross-bolted mains), mis tagab raamlaagrite tugevaima kinnituse
(360 kraadi) jooksul.Sel põhjusel arendavad kahetaktilised mootorid muude parameetrite samasusel ligi kaks korda suuremat võimsust. Eristatakse veel ülelaadismisega ja ülelaadimisetta mootoreid. Kas on madala või kõrg komprimeerismis rõhuga. Kolvikäigu järgi, et kas on normaal- või pikakäigulised. 9.Väntvõlli kande-e. Raamlaagrid - raamlaagrite alumiste poolte pesad on kas valatud, või keevitatud alusraami ristvaheseintesse. Ülemised pooled aga paiknevad malmist valatud raamlaagri kaantes, mis kinnitatakse alumiste laagripoolte kohale tikkpoltide abil. Laagripooled on üldreeglina valmistatud terasest,harvemini malmist ja ka pronksist. Laagri tööpinnad on kaetud õhukese antifriktsiooni sulami kihiga, milleks reeglina on babliit, seatina-pronks,fosfor-pronks jne, sulamikihi paksus tänapäeva laagrites ulatub 0,5-1,5mm. Laagripoolte ühenduspindade juurde tehakse võrdlemisi laiad ja madalad süvendid, et suunata õli ühtlasemalt lagri tööpinnale. Õli
anduriga, mis õli normaalsel etteandmisel süütab punase lisse. Kui õlirõhk mingi rikke tõttu langeb alla 1,7 kgf/cm 2, signaallambi. Selleks et õlitus ei sõltuks üksnes mootori siis sulguvad peamagistraaliga ühendatud avariianduri 22 pööretest, vaid ka koormusest, on õlipumba doseerseadis kontaktid ja esilaternal süttib roheline signaallamp. ühendatud trossi kaudu gaasikäepidemega. Peamagistraalist juhitakse õli esimese raamlaagri keres Selline seguõlitus vähendab õlikulu, heitgaaside suitse- paiknevasse ringkanalisse 16 ja sealt mööda väntvõllisse mist ja mürgisust. Vähem tähtis pole ka käsitsemislihtsus, puuritud kanalit tsentrifuugi 20, kus toimub õli peen- kuna paaki kallatakse (nagu neljataktiliste mootorite puhastus. puhulgi) puhas bensiin. Tsentrifuugi alumiiniumisulamist kere ja kaas on Neljataktiliste mootorite õlitus
Olenevalt mootori silindrite arvust, silindrite tööjärjekorrast, vändakaelu ebaühtlaselt ellipsisse. Inertsjõud tekivad VKM-i osade liikumise kiirendusest (P j = m× a)) tööreziimist jne. koormavad vertikaaljõud väntvõlli pöörlemisel ka ja on kiirendusega vastupidise märgiga. Sõltuvalt liikumise raamlaagri alumisi ja ülemisi pooli püüdes väntvõlli vahelduva jõuga Teine liikumapaneva jõu kepsuteljesuunalise (P k) jõu komponent on iseloomust jagunevad väntmehhanismi liikuvad osad liitliikumisega, suruda vastu laagri saalesid. alati rakendatud vändakaela tsentrist väntmehhanismi edasi-tagasi liikuvateks ja pöörlevateks massideks. pöörlemistrajektoori puutuja suunas ja on risti vända raadiusega. Liitliikumisega massiks on keps
annaabi.ee 
