Eve Annuk Eve Annuk on vaatluse alla võtnud unustuste hõlma vajunud Lilli Suburgi teose ,,Minu saatusega võitluskäik'', mida ta käsitleb kui feministlikku autobiograafiat. Autor peab vajalikuks mõista Suburgi elufilosoofiat ja tegevust tema kogemuste kaudu. Põhjus, mis ajendas teda võitlema naiste poliitiliste ja ühiskondlike huvide eest, seisneb tema läbielamistel, mis raamistab nimetatud autobiograafiat tervikuna, olles selle ideeliseks ja narratiivseks keskmeks. Annuk usub, et autobiograafilisus oli Suburgi jaoks kui tõe kuulutamine, seetõttu leidub seda kõikjal tema kirjutistes, ka ilukirjanduslikus loomingus. Terve artikkel põhineb suures osas autorist lähtuval meetodil, kuna ilma Suburgi raske minevikuta poleks tema loomingut nagu meie seda teame, sündinudki. Tema feministliku võitluse aluseks on
Kahvatulilla võib ühel hetkel näida kahvatusinisena, järgmisel hetkel aga tunduda hallikas. Niisiis on kahvatulilla ideaalne ruumis, kus loomulik valgus mängib sellega läbi terve päeva. Siiski ei pea seda kaunist tooni ilmtingimata kasutama üksnes seintel lillad lauad, keraamika, mööblitekstiil ja linikutikandid on väga efektsed. Kahvatulilla on kaunis pigem koos valge värviga kui tumeda puidutooniga, mis justkui neelab delikaatsed varjundid ja tapab kogu värvimängu. Valge raamistab ja tõstab lillat esile, lubades sel särada kogu oma ilus. Kahvatulilla täienduseks sobib pigem õhuline klaas kui raskepärane keraamika, pigem ühevärviline kangas kui mustriline. Ruumikujunduses viib puhas lilla või valdavalt lilla värviskeem jõuliste joonte ja autoritaarse disainini, tekitades äärmiselt dramaatilisi interjööre. Lastele lilla värv enamasti meeldib, samuti armastavad seda kunstnikud. Lillade mööbliesemete ja detailide
võivad tekkida elunditevahelised liited. Õhu ja vedeliku kogunemisel peritoneumiõõs avardub. Siseelundite asetuse alusel võib peritoneumiõõne jagada 3 korruseks. I ülemine korrus, mis vastab epigastriumile. Paikneb diafragmakupli all ja ulatub ristikäärsoole kinnistini. Siin asuvad magu, duodeenumi ülaosa, maks, pankreas, põrn, neerud koos neerupealsetega. II vahelmine korrus lõpeb all vaagnajuurdekõigu tasapinnaga. Siin paiknevad peensoole lingud, mida raamistab käärsool. Sooled on eest kaetud suurrasvikuga. III alumine korrus paikneb väikevaagna õõnes ja need on kõhukelme madalamad kohad, kuhu võib koguneda veri verejooksu või mäda põletiku korral. http://www.highlands.edu/academics/divisions/smpe/biology/th/2121/images/abdregions.jpg MAGU ventriculus (gaster) Magu on J-kujuline seedetrakti laienenud osa, mis paikneb kõhuõõnes diafragmakupli all.
ning sellel liikumine on tõepoolest pigem desorienteeriv kui selgelt subjekti positsioneeriv ja suunav. Isegi väljaku servale lisatud klaasist vabadusrist ei tööta piisava auktoriaalse raamina subjekti terviklikkuse päästmisel, kogu ehitusprotsessi saatnud veider segu küünilisusest ja sentimentalismist kajastub hästi ka risti materjali, vormi ja ehitusviisi vastuolus ning takistab seda tõhusalt oma publikut moodustamast. Hoopis teistlaadi subjekti raamistab aga Rakvere peaväljak. 2004. aastal valminud platsile (büroo Kosmos arhitektid) on munakividest moodustatud erinevad kumerad ja nõgusad pinnad, süvend purskkaevule ja väikesed künkakesed ronimiseks. Munakivist ringide kohal troonivad valgete betoonist varte otsas suured kollased kellukakujulised valgustid. Tegu oleks justkui hiiglasliku ja oma materjalikasutuselt
seoses elundite muutumisega. Siseelundite asetuse alusel jagame peritoneumiõõne kolmeks korruseks: 1. ülemine korrus - vastab EPIGASTRIUMILE - diafragmakupli all, ulatub ristikäärsoole kinnistini - magu, duodeenumi ülaosa, maks, pankreas, põrn, neerud koos neerupealsetega 2. vahemine korrusMESOGASTRIUM - lõpeb all vaagnajuurdekäigu tasapinnaga - peensoole lingud, tühisool JEJUNUM, mida raamistab käärsool - sooled on eest kaetud suurrasvikuga. 3. alumine korrus HYPOGASTRIUM - väikevaagna õõnes - kõhukelme madalamad osad, kuhu võib koguneda veri verejooksul või mäda põletiku korral - niudesool ILEUM, jämesool, kusepõis, emakas, MAGU VENTRICULUS, GASTER - Kõhuõõnes diafragma all, seedetrakti kotjalt laienenud osa, seedekanali ülaosa reservuaar ja toidu
olemasolevatessearusaamadesse kunstist vaid muutis kogu senist kunsti. Uus nägemine 1938. aastal nimetas Lazlo Moholy-Nagy fotograafiat uueks nägemiseks, sest pilt, mis avaneb läbi kaamera, erineb tõelisusest . Tänu kaamerale sündis uuriv vaade, sest silma läätse täiendati tehnilise läätsega. See omakorda tekitab pildi vaatajas pildistaja juuresoleku tunde. Vaataja vaatab fotol seda, mida keegi teine on näinud ja kodeerib nähtut. Selline reflektiivne vaade raamistab objekti. Kuna fotot saab igaüks ise käes hoida, siis on vaataja pildile lähemal kui kunagi varem. Foto koode on raske avastada just seetõttu, et vaatajale tundub nagu tema pilk ühtiks kaamera pildiga. Selle taga on aga tõdemus, mille kohaselt ,,usume kui näeme". Kaamera poolt pakutu paneb inimesed unustama, et see ei ole nende loomulik nägemine. Fotod võimaldavad inimestel uurida ja tõlgendada olnut uuel viisil . fotode vaatamisel on võimalus uuesti ja uuesti
Organiseerib vahetud kogemust ja taju Aitab kategoriseerida maailma Loob inimest ümbritseva reaalsus Kuidas sel juhul saab mõni inimene (antropoloog) sellest „väljuda“? Reaalsus vs taju - Nelson: reaalsust kogeb meel tajude vahendusel Objektiivne loodus? - Eeldused: - On olemas objektiivne reaalsus enne tunnetust ja see on kõigile sama - Selle „hälli“ on inimkond kultuuri omandades selja taha jätnud - Meie taju raamistab kultuuriline filter - Niisugune vaade on objektiivne, õige ja võimaldabki vaaltemist ja võrdlemist Tim Ingold - Lähtumine elatud kogemusest: tajuerinevused tulevad sellest, mitte „kultuuri filtrist“ Nägemine vs vaatamine Aktiivne Pasiivne Sisseminev Pealispindne Sängitatud maailma Vaademaailma
juurde – sakslased, venelased, lätlased. Muistendite jutustamisel on raam. Faehlmann toob välja raskused, mida muistendite uurijat segavad, uurimist takistavad: nimelt eestlane ei taha sakslasele oma muinaslugusid jutustada (st oma paremast minevikust ei räägita selle hävitajaga), Muistendites osutatakse ka Kalevipoja kujule põgusalt. Kalevipoeg on eestlaste jumalikku päritolu kuningas. Faehlmann jutustab ühel ettekandel ümber Kalevipoja narratiivi. Selles ettekandes raamistab ta põhilised süžeekäigud ja toob esmakordselt täiuslikult esile terve tsükli Kalevipojaga seonduvaid lugusid ja sündmusi. Kogu ettekande materjali kasutatakse hiljem eepose loomisel. Faehlmann on eepose eeltööde juures olnud oluline isik – ettevalmistav persoon. 11. „Kalevipoeg” rahvusmütoloogilise teosena ja tegelasena Friedrich Reinhold Kreutzwaldi rahvuseepos „Kalevipoeg“ on rahvusliku identiteedi loomisel olulisemgi kui Faehlmanni muistendid
annaabi.ee 
