LUNDI TOOMKIRIK Rootsis ning RIBE ja VIBORGI toomkirikud Tannis. Romaani stiili PROFAANARHIDEKTUURI põnevaima osa moodustavad LINNUSED.10.saj lõpul valmiselusuurune PUUSKULPTUUR RISTILÖÖDUD KRISTUSEST. 11.saj alguses valmisid HILDESHEIMI toomkiriku pronksuksed. 11.saj keskel hakati paljudes Euroopa osades looma ARHIDEKTUURIGA SEOTUD SKULTUURI. Enamasti oli tegemist RELIJEEFIDEGA. Sageli kaunistas romaani kirikuid ka ORNAMENTIKA. Arvukalt loodi SEINAMAALE. Endiselt õitses MINIATUURMAAL. Raamatumaalides valitses JOONELE TUGINEV(lineaar)ja PINNALINE LAAD. Romaani TEKSTIILKUNSTIST on säilinud suurepärane piltvaip, mis on võrreldav samaaegse maalikunstiga-BAYEUX' vaip. Romaani KULLASSEPAKUNSTI oluliseks ülesandeks jäi relikviaaride valmistamine.
kujutusi.Ei näe reljeefidel realistlikke vaid tinglikke ja sümboolseid kujutusi vastavalt temaatikale.Pühakuid kujutati mõne vastava esemega. Romaani kirikuid kaunistas ka ornamentika.See on abstaktne ja skemaatiline,esinevad geomeetrilised motiivid ja ümber kujundatud ja stiliseeritud taime-loomakujutised.Kiriku seintele/võlvidele maaliti erksavärvilisi piiblistseene.Figuurid tasapinnalised,moonutatud,mõjuvad maalingud tundeküllaste ilmekate jutustustena. Miniatuurmaal raamatumaalides valitses lineaarne ja pinnaline laad.kasutati ornamentikat,kadusid katsed kujutada ruumi.Uuslistel teemadel pildid fantaasiaküllased ja väljendusrikkad.Ei kujutata liikumist,figuurid tardunud . Kullassepakunst-ülesandeks rekviaaride valmistamine.
Boninsegna jt mõjul mitu piiblistseene. Eriti rikkalik tahvelmaalikoolkonda, mis oli keskaja kunstnike mõjutasid ka fantaasia kurjade jõudude Prantsusmaa, Inglismaa ja kujutamisel. Kirikutes võib Madalmaade maalikunsti. kohata ka maalitud ornamente. Raamatumaalides valitses üldjoontes dekoratiivne, lineaarne ja pinnaline laad ning kasutati rohkelt ka ornamentikat. Usulistel teemadel kujutatud piltides on rohkem rõhutatud askeesi ja kannatusi.
Maalide temaatika oli religioosne. Näod, poosid olid ilmekad, kuid moonutatud. Freskot iseloomustab haarav jutustamisoskus ja dramaatika. Maalid on küllaltki looduslähedased, maastikuline. Iseloomulik oli intiimne ja lüüriline kallak. -seinamaal:sageli kirikutes, pinnaline ja lineaarne laad, liikuvad ja väljendusrikkad figuurid. Peamised teemad olid imedega, ka piiblilugude otsesed illustratsioonid, kirikutes võis kohata ka maalitud ornamentikat. -miniatuurmaal: raamatumaalides, dekoratiivsus oli peamine; pinnaline laad ja rohke ornamentika kasutamine, rõhutatud kannatustele. *Graafika Üks kujutava kunsti kolmest põhiliigist kõrvu maali ja skulptuuriga. Graafika peamised väljendusvahendid on jooned ja must-valges või värvilised pinnad. Graafikateose alusmaterjal on paber, seega sai graafika tekkida pärast paberi leiutamist. Hiinas hakati graafikat viljendama 2.sajandil. Koreas ja Jaapanis 6. - 8. sajandil ning Euroopas alates 14. sajandist.
üldmuljet. Siiski polnud vitraazakende peaülesanne mitte kirikute kaunistamine, vaid neid oli võimalik lugeda nagu religioosseid jutustusi, nagu Romaanidel seinamaalinguid. Hilisgootika päevil püüti värve muuta loodulähedasemaks ja kujutisi detailirohkemaks, kuid sellised taotlused olid vastuolus klaasimaali eripäraga. Sealt algaski klaasimaali langus, mis kestis küllalt pikka aega. Romaanide kunstis õitses aga ka miniatuurmaal. Vanematele koolkondadele lisandusid juurde uued. Raamatumaalides valitses üldjoontes dekoratiivne, lineaarne ja pinnaline laad ning kasutati rohkelt ka ornamentikat. Usulistel teemadel kujutatud piltides on rohkem rõhutatud askeesi ja kannatusi kui varasematel aegadel. Gooti kunstis hakkas levima aga tahvelmaal, just hilisgootia päevil. Tahvelmaal võimaldas edasi anda elu mitmekesisust ja peeni nüansse. 14.-15. sajandil kasutati tahvelmaale peamiselt altarite juures. Üheks levinumaks selleaegseks altaritüübiks olid
Eriti rikkalik oli Proportsioonid olid väga ebaloomulikud, tavaliselt kujutati keskaja kunstnike fantaasia kurjade jõudude kujutamisel. inimfiguuri väikese peaga ja ülearu pikkade jalgadega. Sageli Kirikutes võib kohata ka maalitud ornamente. kasutati kujude äratuntavaks tegemiseks tingmärke. Nii Endiselt õitses miniatuurmaal. Vanematele koolkondadele kujutati Peetrust võtmega, Püha Barbarat torniga, kust ta lisandusid juurde uued. Raamatumaalides valitses üldjoontes ristiusu legendi järgi olevat alla heidetud, Püha Jüri aga dekoratiivne, lineaarne ja pinnaline laad ning kasutati rohkelt mõõgaga lohet tapmas. ka ornamentikat. Usulistel teemadel kujutatud piltides on rohkem rõhutatud askeesi ja kannatusi kui varasematel Hoolimata religioonist elasid romaani kunstis edasi ka aegadel. rahvalikud jooned
See on abstraktne ja skemaatiline, selles esinevad geomeetrilised motiivid ning tundmatuseni ümber kujundatud ja stiliseeritud taime- ja loomakujutised, mis aga mõjuvad vägagi meeldivalt. Arvukalt loodi seinamaale. Kirikute seintele ja võlvidele maaliti erksavärvilisi piiblistseene, kuid neid on vähe säilinud. Kuigi figuurid on tasapinnalise ja moonutatud, mõjuvad maalingud tundeküllaste ilmekate jutustustena. Endiselt õitses miniatuurmaal. Raamatumaalides valitses joonele tuginev (lineaarne) ja pinnaline laad. Rohkelt kasutati ornamentikat, nt. pühakupiltide raamistikuna. Jälle kadusid katsed kujutada ruumi. Usulistel teemadel loodud pildid on väga fantaasiaküllased ja väljendusrikkad. Riietuse voldid on keha vormidest sõltumatud ja muutuvad osaks ornamendist. Liikumist ei kujutata, figuurid tardunud nagu bütsantsi ikoonidel. Romaani tekstiilikunst - säilinud suurepärane piltvaip, võrreldav samaaegse maalikunstiga - Bayeux´ vaip
Maalikunst oli suunitluselt analoogne skulptuuriga. Ka siin ei leia me ümbritseva elu kujutamist. Peamiselt tehti seinamaale ja miniatuurmaale. Maalikunsti peamisteks teemadeks on mitmesugused imed - pääsemised surmast, haigustest või kurjast vaimust, aga kujutati ka piiblistseene. Eriti rikkalik oli keskaja kunstnike fantaasia kurjade jõudude kujutamisel. Kirikutes võib kohata ka maalitud ornamente. Endiselt õitses miniatuurmaal. Vanematele koolkondadele lisandusid juurde uued. Raamatumaalides valitses üldjoontes dekoratiivne, lineaarne ja pinnaline laad ning kasutati rohkelt ka ornamentikat. Usulistel teemadel kujutatud piltides on rohkem rõhutatud askeesi ja kannatusi kui varasematel aegadel. VITRAAZ: · Klaasist aknad · Moodustati pildid, kus piirjoonteks olid tumedad tinaraami GOOTIKA 2 16 sajand Gootika tekkimise aeg langes kokku feodalismi valitsemisajaga
kunstile. Sageli kaunistas kirikuid ka ornamentika. See on abstraktne ja skemaatiline, geomeetrilised vormid nind ümber kujundatud ja stiliseeritud taime ja loomakujutise, mis mõjuvad siiski meeldivalt. 22.Romaani kujutav kunst. Arvukalt loodi romaani stiilis seinamaale, kirikute seintele ja võlvidele maaliti erksaid piiblistseene, kuid neid on vähe säilinud. Figuurid on tasapinnalised ja moonutatud, mõjuvad siiski tundeküllase jutustusena. Endiselt õitses ka miniatuurmaal. Raamatumaalides valitses joonele tuginev ja pinnaline laad. Rohkelt oli ornamentikat, nt pühakupiltide raamistikuna. Kadusid katsed kujutada ruumi. Usulised pildid on fantaasiarohked ja väljendusrikkad. Riietuse voldid on keha vormidest sõltumatud ja muutuvad osaks ornamendist, liikumist ei kujutata ja figuurid on tardunud nagu bütsantsi ikoonidel. Romaani tekstiilikunstist on säilinud suurepärane piltvaip, mis on võrreldab samaaegse maalikunstiga Bayeux' vaip, mis
annaabi.ee 
