HESSE Sündis saksamaal misjonäri perekonnas. Isa oli baltisakslane,isapoolne vanaisa oli lõetanud tartu ülikooli ja töötanud paides arstina. Kodus sai sügavalt religioosse kasvatuse. Koolis ei õppinud hesse kaua,sest ta ei suutnud kohaneda koolide liigse autoritaarsusega. Põgenes koolist ja õppis omalkäel. Kasutades vanaisa rikkalikku raamatukogu ja ametialaseid ta oli raamatukaupmehe õpilane, hiljem raamatu kaupmees. Esimese eduka teosega saavutatud majanduslikkus sõltumatus lubas hessel jääda vabakutseliseks kirjanikuks ning suurema osa oma elust veetis ta üsna eraklikult Sveitsis. 1916 a suri hesse isa, naine tuli närvivapustuse tõttu vaimuhaiglasse paigaldada. Kõik need üleelamised viisid hesse sügavasse kriisi ja mõjutasid ka temaloomingut. 1946 a sai nobeli kirjanduspreemia. LOOMING: luuletused, stepihunt,klaaspärlimäng. BRECHT
HERMANN HESSE 1877- 1962 Nime poolest sakslane, misjonäri perest, juurtelt baltisakslane (mingi vanaisa oli TÜ lõpetanud ja oli Paides arst), aga tema ise läks Indiasse misjonäriks, ema oli ka pärit Indiast misjonäri perest. Vanemad olid pietistid- eriti vagad. Kasvatati rangelt. Oma loomult kuulekas, aga kui olid reeglid, siis ta tahtis neid eirata. Koolis käis ka mingis ranges, kust pani plehku. Õppis omal käel. Oli raamatukaupmehe õpilane ja tegeles natuke sellega, aga ta saavutas kirjanikuna kohe nooruses kuulsuse ja sissetuleku. Teine vanaisa oli talle eeskujuks (idamaine onkel), kes mõjutas teda palju: Ida huvi. Suuremosa elust elas vaikselt Sveitsis, võttis ka Sveitsi kodakondsuse ja otsis ennast- sisemine tasakaal oli probleem, reisis ka Indiasse- avardas silmaringi, aga hingeline vastuolu jäi. Ilmasõja puhkedes oli see pettumus, avaldas sõjavastaseid kirjutusi, millega tal tuli
HERMANN HESSE Elulugu Sündis 1877.a Calwi linnas Württembergis Saksamaal misjonäri perekonnas. Isa oli baltisakslane, isapoolne vanaisa oli lõpetanud TÜ. Kodus sai religioosse kasvatuse(vanemad olid pietistid), see põhjustas Hesses hingelist segadust. Kodust sai kaasa huvi idamaade vastu, tegeles idamaise filosoofiaga. Koolis ei õppinud kaua, õppis omal käel, kasutades vanaisa raamatukogu ja oma ameti eeliseid. Ta oli raamatukaupmehe õpilane, hiljem raamatukaupmees ja arhivaar Baselis. Saavutas 1.teosega majandusliku sõltumatuse, elas Sveitsis Bodensee ääres, hiljem Montagnolas. 1911.a. reis Indiasse. Abielu oli õnnetu. Avaldas sõjavastase artikli, mis tõi kaasa kriitikatulva- ta kuulutati isamaareeturiks. 1916 suri isa, poeg haige ja naine vaimuhaiglasse. ...see kõik viis Hesse sügavasse kriisi, mõjutas tema loomingut. Pinnale aitas tõsta psühhoanalüüs. 1946 Nobeli kirjanduspreemia. 1962 suri leukeemiasse.
mitmekülgsete teadmistega mees, kelle haritusest ja sallivusest Hessegi osa sai. Hiljem on Hesse kirjutanud, et idamaise fiolosoofiaga tegelemine on tema jaoks justkui koju naasemine. Koolis ei õppinud Hesse kaua, kuna ta ei suutnud kohaneda koolide liigse autoritaarsusega. Ta põgenes sealt ja jätkas enese harimist omal käel, kasutas vanaisa rikkalikku raamatukogu ja oma ameti eeliseid ta oli raamatukaupmehe õpilane, hiljem raamatukaupmees ja arhivaar Baselis. Esimese eduka teosega saavutatud majanduslik sõltumatus lubas Hessel jääda vabakutselikseks kirjanikuks ning suurema osa oma elust veetis ta üpris eraklikult Sveitsis Bodenesee ääres ja hiljem Montagnolas. 1911. aastal sooritatud India reis ei andnud Hessele loodetud hingelist rahu, ehkki avardas tema maailma. Hesse kujunemises olid olulised Esimese maailmasõja aastad, sellesse aega jäi mitu kriisi.
Hupeli lähedane sõber oli Rutikvere mõisnik Otto Friedrich von Pistohlkors, kellega tal oli tihe kirjavahetus. O. F. v. Pistohlkors oli Hupeli topogrrafia ja ajakirja kaastööline. Kuid koos Hupeli kirjandusliku kuulsuse tõusuga halveneb kiiresti tema vahekord Gadebuschiga, kes oli juba avaldanud mahategevad arvustused Hupeli esikteoste kohta Greifswaldi ajakirjas. Gadebusch oli Hupeli menukuse peale kade. Head suhted oli Hupelil kirjastaja ja raamatukaupmehe Johann Friedrich Hartknochiga. Too kirjastas algusest peale Hupeli teoseid ja varustas teda ning lugemisseltsi raamatutega. Teaduslik tegevus pastoriameti kõrval Oma uurimustöö ja teostega püüdis Hupel lastetut abielu mõnevõrra kompenseerida. Kõigile varasematele teostele on omane huvi seksuaalse või seksuaaleetilise temaatika vastu. Ta tundis huvi balti temaatika vastu. Uuris Liivi-ja Eestimaad ning Venemaad. Andis välja ajakirja. Tal oli
kaevamisega, mis oli ajutine: maa oli nii läbi külmunud, et kangidega tuli purustada jääd ja puusärk kuni kevadise sulani lumega katta. 24 Puskini luule 1818 ,,Eluvanker" ,,Tsaadajevile" 1824 1819 ,,Jazõkovile" ,,Küla" ,,Raamatukaupmehe kõnelus poeediga" ,,Uuestisünd" ,,Merele" ,,Läkitus Vürst Gortsakovile" ,,Satiiri muusa, appi astu" 1820 1825 ,,Ju päeva viimne valgus suri" ,,Kuulsuse ihaldus" ,,Ju õhtus aeglaselt kaob kerge pilveviir" ,,A. P. Kernile" ,,Bakhantlik laul" 1821 ,,19
Kodus autoritaarne kasvukeskkond. Eluviis Hesse jaoks rakse- hingeline segadus. Hilisemas elus ja loomingus väljendub vastuastumist rangetele nõudmistele. Ema ja isa tegid misjonäritööd Indias. Sealt ka kokkupuude idamaadega. Emapoolne vanaisa orientalistiliste huvidega, tekkis hea läbisaamine ja tegeles eelkõige India kultuuriga. Koolitee jäi pooleli, ei kohanenud omaaegse range koolisüsteemiga. Selle asemel luges, uuris ja sai vanaisalt näpunäiteid. Esimene amet oli raamatukaupmehe õpilane, hiljem ise ja ka arhivaar. Hakkab kirjutama, saab vabakutselise elu elada ning kolib Šveitsi. Pigem eraklik eluviis. 20ndate alguses saab Šveitsi kodanik. Enne 1MS käis Indias eneseotsingurännakul. Hindelist rahu ei leidnud. 1MS patsifist. Avaldas artikli, sattus kriitika alla patriotismi puudumise tõttu. Esmalt suri isa, siis olid naisel 54
pooleli (ka koolid olid ranged). Jätkas oma harimist omal käel. Kuna teda huvitasid raamatud, kirjandus, siis luges vanaisa raamatukogu. Seal oli palju materjale ka Idamaade kohta, sest tema isa oli olnud Indias misjonäriks, ema Indias sündinud ja emapoolne vanaisa Idamaade huvidega, tundis hästi india kultuuri. Oli ka polüglott. Pigem salliv inimene, nii et erines isast. Temast kujunes Hessele suur autoriteet. Lisaks enesetäiendamisele proovib hakata ametit õppima: õpib raamatukaupmehe õpilaseks ja arhivaariks. Pälvib tuntuse ja materiaalse kindlustuse. Saab seega pühenduda täielikult kirjandusele. Suurema osa elust elas eraklikult Sveitsis. Püüdis endas ja maailmas selgusele jõuda, see aga ei läinud kergesti. Teeb reisi Indiasse, aga see ei pakkunud hingelist rahulolu, samas sai uusi kogemusi. I MS on talle patsifistina vastumeelt, avaldab oma arvamust sõja teemal ja pälvib, nagu HH-gi kriitikat enda aadressil. Kuulutati isamaareeturiks
annaabi.ee 
