Proosa ja luule: -Romaan ehk jutustava proosa suuvorm. Iseloomustav: probleemide rohkus, suur tegelaste hulk, mitmekülgsus elu kujutamisel. )Kantsoon-Lembelaul, ülistab rüütlite armastust. Ilmalik laul. 2)Sonett-Levinuim luulevorm keskajal. 3)Ballaad- Luuleteos, mis on lüroeepilise sisuga. 4)Madrigal- Tõsine Itaalia laul, mille sisuks on armastus või loodus. Keskaega ja tänapäev. Seosed: -Kasutame senini keskaegseid leiutusi, nt. Trükipress, püssirohi, Ameerika avastamine. Rüütlilüürika: -Maise elu jumaldamine. Daamikultus. Rüütlikirjandusega laieneb ilmalik teema. Leiti endale südamedaam, kellele taheti ennast tõestada. Haridus keskajal: -Koolis ainult noormehed. Ladina keelne. Kloostrikoolid, eesmärgiga koolitada neid vaimulikeks. Ikkagist 7 vabakunsti. Ülikoolid: Bologna(1088), Oxford(1190), Cambridge(1281). Kangelaslood: -Lugu Igori sõjaretkest: Pikk ja eepiline poeem. Vana-Vene kangelaslaul. Tundmatu autor, 12.saj lõpul kirjutatud
Tuntuimateks eeposteks on ,,Rolandi laul'',,Laul minu Cidist'',,Nibelungide laul'' ja ,, Lugu Igori Sõjaretkest'' Omaette kirjandus suunana võib vaadelda rüütlikirjandust ehk kurtuaasset kirjandust. See tekkis selletõttu, et 12 sajandil muutus aadlitiitel päritavaks ning rüütlid said rikkaks. Nad elasid oma kommete järgi, ehitasid erinevaid mõisi, losse, häärbereid. Kuna lihtsajoonelised kangelaslaulud ei olnud piisavad, et rahuldada rüütlite esteetilisi soove, kasvas välja rüütlilüürika. Põhiteema oli armastus. Tähelepanu pöörati vormilisele viimistlusele, mis omakorda pani aluse uutele värsimõõtudele, riimi ja stroofistruktuuridele. Luulezanreid oli erinevaid. Sekstiinile on iseloomulik mänglev, virtuoosne sõnastus ja värsiehitus. Armastusteemalist 3-7 salmist ja refräänist koosnevat teost nimetatakse kantsooniks. Poliitilise või ühiskondliku teemaga luuletus on sirventees. Neid erinevaid liike oli väga palju, ning need rikastasid igati keskaja kirjandust.
senjöörile eksides reeglite vastu ja selle olukorra parandamiseks tunnistati üks senjöör teisest paremaks ja teine vanne tühistati. Feodaalide sõjad mõjutasid kõgu ühiskonda, kuna nõrgendasid omavahelisi suhteid ja pinged riigis suurenesid. Suurfeodaalide liiga suur võim nõrgendas kuninga oma ja nii muutus riigi valitsemine ebastabiilsemaks. Rüütlikirjandus hakkas ühiskonnas levima ja muutus väga populaarseks juba 12.ndal sajandil. Esimesteks rüütlilüürika edendajateks olid trubaduurid Lõuna-Prantsusmaal. Saksamaal nimetati lüürikuid minnesingeriteks. Eriti populaarseteks said rüütliromaanid, kus keskseks tegelaseks oli kuningas Artur ja tema ümarlaua rüütlid. Rüütliromaan rõhus just eriti rüütlieetikale, tuues välja nende parimad omadused: aususe, heldekäelisuse, vahvuse ja neidude päästmise. Rüütliromaanid on avaldanud mõju ka 21.sajandile kus seniselt kuulub "Kolm musketäri" üheks osaks
negatiivsele aspektile(inimene kui patustaja); kristlus halvustas keha kui ,,hinge põlastusväärset katet'' Piibel ja Eesti. alus eesti kirjakeelele; huvi lugemise vastu; 1739. a esimene trükk Proosa. Luule. paarisriimid; probleemide rohkus; palju tegelasi; ballaad, madrigal, sonett Keskaeg ja tänapäev – seosed. keskaja leiutised: prillid, kangasteljes, aurumasin; Ameerika avastamine Rüütlilüürika. südamedaam; maise elu jumaldamine; laienes ilmalik teema Haridus keskajal. rajati ülikoole(nt Oxford, Cambridge); haridus edenes; koolides vaid poisid; ladinakeelne õpe; enamasti eesmärgiks koolitada vaimulikke- kloostrikoolid; Kangelaslood. peegeldavad Euroopa rahvaste varajast keskaegset lugu; ,,Rolandi laul''(Prantsuse eepos, tõsise ja karmi sisuga); ,,Beowulf''(Germaani sangarieepos) RENESSANSS Aeg, peamised esindusriigid
5. Rüütlikirjanduse tekkimise põhjused – 12sajandil muutus kõige mõjukamaks seisuseks süütelkond. Rüütlikultuuri keskmesse tõsteti naine, enam ei võetud teda kui „patu allikat“ vaid erilise hingeseisundi e peene armastuse põhjustaja, keda hakati ülistama värssides ja proosas. 6. Rüütliluule, žanrid, trubaduurid – Lüürika loojateks olid vaimulikud, aadlikud, käsitöölised ning naised, nad kõik olid rändpoeedid e trubaduurid, kes esinesid rüütlite õukondades. Rüütlilüürika on keeruline, nõudlik kunst, milles taotleti suurt meisterlikkust : lihviti stiili ja kasutati keerulaid riimistiile. Žanrid – kantsoon, sirventees, tensoon, pastoreel, alba, romanss, ballaad ja serenaad. 7. Rüütliromaan – teemad, ainestik; Tristani ja Isolde lugu – ainestikuks olid armastus ja sõda. Peategelane pidi valima, kas teenib oma isandat v südamedaami. Tristan ja Isolde – Norra kaupmehed röövisid orvuks jäänud kuningapoja Tristani,
RÜÜTLIKIRJANDUS ehk KURTUAASNE (pr cour -õukond) KIRJANDUS (pr k courtois - peenekombeline, viisakas) 12. sajandil muutus aadlitiitel päritavaks. Rüütlid rikastusid, ehitasid uhkeid losse, neil kujunes välja oma elulaad ja kombed. Ideaalne rüütel pidi olema truu oma läänihärrale, võitlema kiriku eest ning paganate vastu, kaitsma nõrku, naisi ja orbe. Ta pidi olema vapper, õiglane ning helde. Tekkisid rikkad rüütlilossid, kus seltskond veetis kommetekohast peent jõudeelu. Algsest Maarja-kultusest kasvas rüütliseisuse ilmalikumaks muutudes daamikultus ja rüütel arenes robustsest sõjamehest seltskondlikuks, peenekombeliseks kavaleriks. Lihtsakoelised kangelaslaulud ei suutnud enam rahuldada maitset ja kajastada maailmavaadet. Rüütlikirjandus ei sisalda ainult kangelaslikkust, vaid ka eetilist ideaali. Tekkis kirjandus tänapäevases mõttes - kirjandus kui sõnakunst. Lüürikat lauldi muusika saatel, eepikat loeti. RÜÜTLILÜÜRIKA Algab Lõuna-Pr...
Luulet iseloomustab mängelv virtuoossus. Ning maneerlikkus. Kurtuaasse luule sõnastuskultuur osutub hilisema luule kujunduslikus osas viljakaks ka veel siis kui rüütlikirjandus on oma aja ära elanud. Mõneti väljendab rüütlikirjandus ka püsivalt kehtivaid üldinimlikke eetilisi seisukohti. Kõige tugevamini on rüütlikirjandus esindatud Prantsusmaal. Varaseimaks kurtuaasse kirjanduse hälliks on Provance Kagu-Prantsusmaal, kus tekib oma liigis ületamatu provanssalikeelne rüütlilüürika. Naabrus antiiksete pärimustega Itaaliaga ja araabia kultuuriga Hispaaniaga soodustavad priviligeeritud seisuse haritust. Rüütlite elulaadi kirjanduslikuks väljendajaks on lüürika, mida viljelevad kutselised luuletajas trubaduurid. Trubaduuride luules on valdavaks lembeteema. Provance'ist levib see naabermaadesse. Põhja- Prantsusmaal areneb luule ja eepika. Selle loojaid ning ettekandjaid nim truväärideks. Nende luule on demokraatlikum, sest esineb ka teiste seisuste laule
loodud, meenutab Lääne- Euroopa eeposi, ülistatakse rüütliau ja patriotismi. 12- 13 saj Rüütlikirjandus ilmalik, enamasti Rüütlilüürika sündis rahvaluulest lähtuv, kuid aadliseisusele Lõuna-Prantsusmaal. Selle mõeldud kirjandussuund. Omane on loojaid ja esitajaid nimetati armastuseteema ja daamikultus, rüütlielu ja - trubaduurideks. vooruste idealiseerimine. 12. saj. keskpaiku arenes
Koidikul äratab ta armastajad, kellel on raske teineteisest lahkuda. (paberil) · SEREENA - õhtulaul, millest on välja kujunenud SERENAAD. · PASTORAAL (rahvaluule ja rüütliluule ühtesulamine) - karjaselaul, tegelased on rüütel ja karjaseneiu. Rüütel püüab tütarlast võrgutada, tubli neiu aga kihutab rüütli minema. · ROMANSS - käsitleb nagu pastoraalgi armuseiklust, aga naispartneriks on daam. (lugemik Rüütlilüürika algab Lõuna-Prantsusmaal provanssaalikeelse lüürikana, mille loojat ja esitajat nimetati trubaduuriks (teada u 500, kuulsaid u 40). Trubaduur oli kutseline luuletaja, kes oli nii sõnade kui viisi autor, sest lüürikat esitati muusika saatel. Varasema anonüümse rahvalauliku asemele astus loov isiksus omapärase maailmanägemise ja luulemaneeriga. Luule ja luuletamine muutus auväärseks tegevusalaks. Valdav oli LEMBETEEMA, kusjuures
annaabi.ee 
