kahjurputukad, umbrohud ja kaitsma loomi haiguste eest. 2. Usuti ,et neiu võivat jaaniöö paiku ilusaks saada, selleks pidi ta minema hiieallikale ja seal oma nägu pesema. Enne pesemist tuli aga näkile allikasse hõbedat visata. Peale pesemist muutus neiu nägu ilusaks ja lisaks jäi kauaks ajaks nooreks. Allikale tohtis minna aga ainult üksi selle tõestuseks: läinud kord kaks neidu kahekesi ühel tekkisid tedretähnid teisel rõugearmid. 3. Usuti jaaniussidesse arvati, et need on vaeslapse pisarad mis rohtu veerenud ja seal hiilgavateks ussideks muutunud. Jaaniussi kojuviijale tuli õnn, ussi tallajale või tapjale õnnetus. Inimesed otsisid jaaniusse, kes neid kõige rohkem leidis sai varsti mehele või naisele. 4. Jaaniööl korjati 9 liiki ravimtaimi millest keedeti keedis, mis oli raviks mitmete haiguste vastu. Lisaks anti neid ravimeid kariloomadele ja suitsetati mesipuid võõraste mesilaste vastu.
1. Varajane elu Stalin (Joonis 1), sünnijärgse nimega Jossif Vissarionovitš Džugašvili, sündis 21.detsembril 1879 aastal (teistel andmetel 18.12.1878) Goris, Gruusias, rahvuselt oli ta gruusialane. Isa Vissarion oli kingsepp ja ema teenis raha preestri juures majapidamistöid tehes. Perekond Džugašvili oli väga vaene ning nad elasid väikeses puidust ning savi ja õlgede segust ehitatud maja. (Vikipeedia, 2015) Stalin oli väikest kasvu ja kõhetu. Tema nägu katsid rõugearmid, kuna väiksena oli ta põdenud rõugete haigust, millest ta vaevalt eluga pääses. Seetõttu oli tal ka hüüdnimi ´´Armiline´´. Samuti olevat ta lapsepõlves vigastanud oma kätt, mistõttu oli tal vasak käsi natuke kõverdatud asendis. (History, 2015) Stalin õppis Kreeka-katoliku seminaris, mis asus Goris. Ta oli hea õpilane, täpne, hoolas ning soovis alati esitada oma töid korras vihikutes. Õpetajad kirjeldasid teda kui last, kes omas mõju oma kaasõpilaste üle
Referaat Jossif Stalin Stalini elulgu Sündis vaeses perekonnas Gori linnakeses Tbilisi lähedal Gruusias 21. detsembril 1879, kuid Edvard Radzinski (vene näitekirjanik) andmetel sündis Stalin tegelikult 6. detsembril 1878. Radzinski leidis Gori katedraali arhiivist ankeedi, mille Stalin on ise omakäeliselt täitis ning seal on tema sünnikuupäevaks kirjas 6. detsember 1878. Stalin oli väikest kasvu ja kõhetu. Tema nägu katsid rõugearmid. Rõugete haigust põdes ta raskelt ning pääses sellest haigusest vaevalt eluga. Tema hüüdnimi oli ´´Armiline´´ Arvututel piltidel on Stalinit kujutatud piibuga, mida ta hoiabkergelt kõverdatud vasakus käes. See piip pidi varjama tema käe vigastust. Tema enda sõnul olevat talle lapsepõlves otsa sõitnud hobukaarik, kuna aga raha arstile maksmiseks ei olnud, siis läks käe vigastatud koht mädanema ja käsi ja kõveraks. Stalin õppis Kreeka-katoliku seminaris, mis asus Goris
seepärast, et ta on tahtenõrk, s.t. eluline, reaaliline. 1887. a. lõpust kuni järgmise aasta maini toimetas Vilde mitteametlikult ,,Postimeest" (ilmus esimese eesti ajalehena 3x nädalas), mis oli üks kõige vastutusrikkamaid töid tema elus. 1888. aasta lõpuni elas Vilde Tartus. Valmis jutustus ,,Rõugearmid". 1889. aasta alguses (2526) oli Vilde mõned kuud Linnateatris näitlejaõpilaseks, kuid edutult. Maisjuunis asus Vilde Karjaülas, kus valmis ,,Mustad leegid" (kriitika jõukama kihi eetiliste väärtuste pihta, muidu kerge pönevusromaan, sihipärase ideelise suunitluseta) Suhteliselt realistlik Siis töötas ta poolteist kuud Tallinnas ,,Revalsche Zeitungis". Juuli lõpul sõitis Riiga. Riias viibis Vilde enam kui
Peterburg pakkus noorele kirjanikule rohkesti vaatamisväärsusi, kuid töökohta ta seal ei leidnud ning paari nädala pärast oli Vilde sunnitud Karjakülla tagasi pöörduma. (Mihkla, K. Eduard Vilde elu ja looming. 1972) Vahepealsed aastad pühendas Vilde erinevale loometööle. 1889. aastal sai Vildel Tallinnast jälle isu täis ja ta põrutas Kuressaare kaudu Riiga. Vilde saabus Riiga läbimärjana, taskus ainul 3 rubla. Tema ainsaks lootuseks oli novell ,,Rõugearmid". Järgmisel päeval läks ta ajalehetoimetusse, kus tema raamat vastu võeti ja tehti ettemaks - 25 rubla. Sellega sai Vilde jälle elujärjele. (Mihkla, K. Eduard Vilde elu ja looming. 1972) Riias elas Vilde boheemlaslikult. Ta sai küll igakuist palka, kuid ometigi olid tal olukordi mil ta oli rahahädas. Sellest hoolimata oli ta ilukirjanduslikul alal päris viljakas. Riias sai Vilde tuttavaks neiu Antonie Gronauga, kes töötas modistina ema moeäris. Ta oli
mitmekesistamist. Tagantjärele pidas Vilde ajalehe omandamise kavatsust hulljulgeks ettevõtteks, mille nurjumist ta ei kahetsenud. Kui Eduard Vildet lõpuks ,,Postimehe" toimetajaks ei kinnitatud, jäi ta sama ajalehe reapalgaliseks kaastööliseks. (Sõgel, Eesti kirjanduse ajalugu III köide, 179-180) Järgnevad aastad olid rahutuim ajajärk Vilde elus. 1888. aasta lõpuni elas ta Tartus, ajutiselt ka linna lähedal maal. Seal valmis tal jutustus ,,Rõugearmid". Järgmise aasta algul peatus kirjanik Tallinnas, kus ta oli paar kuud Linnateatris näitlejaõpilaseks, kuid edutult. Mais-juunis asjus Vilde Karjakülla, kus tal valmis novell ,,Mustad leegid". Siis töötas ta Tallinnas ,,Revalsche Zeitungi" toimetuses. Peagi tüdines Vilde sellest kohast ning juuli lõpus sõitis ta ära Riiga, kugu ta jäi pidama enam kui aastaks. Ta leidis tööpaiga ajalehe ,,Zeitung
• loodus: hani, angerjas, hirv, lõhe, oinas, härg, mets, hernes, hein • ühiskond: hõim, kaim, mõrsja, sõber • värvused: haljas ‘rohekas; toores’, hall, kollane, ruske • mütoloogia: põrgu, taevas(?) • arvsõnad: tuhat Germaani laenud (I–II at eKr – 13. saj; 269–397 tüve) • tihedad kontaktid, mõju eesti keelele suurem kui balti laenudel; peegeldavad muutusi elukorralduses • somaatiline: juuksed, kube, magu, nahk, rubid ‘rõugearmid’ • loodus: laine, kalju, rand, väin, muld, raba, turvas, agan, kaer, rohi, vits, humal, hüljes, kana, haigur, haugas, tursk • olme: mõrd, noot, käil, ader, sõel, põld, tuba, õu, ahi, rada, tänav, raud, kuld, tina, mõõk, kell (kirikukell), vibu, kott, ling, lukk, pael, padi, katel, leib, taigen, õlu, juust, roog, hame, kangas, lõng • ühiskond: vald, kuningas, varas, luba, riid, häbi, häda, raha, kaup, palk, rikas
Nt silma, hamba, kirurg, sisearst. Arvati, et ajukahjustused võivad esile kutsuda teisi haigusi. Arvati, et haiguse põhjus võib olla riknenud toit, parasiidid, ilma muutus, infektsioonid. Hiljem arvati, et kurjad vaimud. Arvati, et rohi peab olema vänge lõhnaga, siis aitab. Ravimeetodid higistamine, oksendamine, aadri laskmine, valuvaigistamine ravimtaimedega, vesiravi, massaaz. Eksisteerisid nakkushaigused ja katkutekitajad tõestuseks Ramses II rõugearmid. Säilinud sõjaväearstide märkmed haavadest, luumurdudest ja traumadest. Tunti amputatsiooni, kastreerimist. Arstide eetika Moraalireeglite vastu eksimine hull asi. Võeti kasutusele mõiste patsient noa all. Arstilt nõuti, et peab valima 3 lausest: 1) haigus, mille suudan välja ravida 2) haigus, mille võib-olla suudan välja ravida 3) haigus, mida ma ei suuda ravida. Arstid kogunenud templite juurde. Olid preestriseisuses
loodus: hani, angerjas, hirv, lõhe, oinas, härg, mets, hernes, hein ühiskond: hõim, kaim, mõrsja, sõber värvused: haljas ‘rohekas; toores’, hall, kollane, ruske mütoloogia: põrgu, taevas (?) arvsõnad: tuhat Germaani ja skandinaavia laenud(I–II at eKr – 13. saj; 221–377 tüve) tihedad kontaktid, mõju eesti keelele suurem kui balti laenudel; peegeldavad muutusi elukorralduses somaatiline: juuksed, kube, magu, nahk, rubid ‘rõugearmid’ loodus: laine, kalju, rand, väin, muld, raba, turvas, agan, kaer, rohi, vits, humal, hüljes, olme: mõrd, noot, käil, ader, sõel, põld, tuba, õu, ahi, rada, tänav, raud, kuld, tina, mõõk, ühiskond: vald, kuningas, varas, luba, riid, häbi, häda, raha, kaup, palk, rikas religioon: jõulud ‘kesktalvepühad’, haldjas sidesõnad, modaaladverbid(!): ent, ju Slaavi ja vanavene laenud (...–13. saj; 41–75 tüve) viimane rühm, milles tüvesid laenatud pms eesti
täht Vene ajaloo taevas". Luunjas puhates kirjutab Vilde novelli ,,Der rothe Muljk", mis garanteeribki talle koha saksa ajalehes. Ent siiski tema tööaeg oli selle lehe juures ainult 10 poolteist kuud. ,,Postimehes " ilmub valik lühijutte ,,Jumala tahe" ning humoresk ,,Kosilane Rakverest". ,,Der rothe Muljki" soe vastuvõtt tiivustas Vildet oma teisi töid tõlkima. Ta tõlkis oma novelli ,,Rõugearmid" pealkirja ,,Blatternarbeni" all ja saatis selle 1889. aasta suvel Riia ajalehe ,,Zeitung für Statd und Land" toimetusele. Vilde saab koha selle lehe tometuses ning kolib Riiga. Ta kirjutas lehele teateid ja artikkleid eesti kultuurielust, luges korrektuuri ning võttis kuulutusi vastu. Riiast algab ka tema pikaajaline tutvus noore läti kirjaniku Rudolf Baumaniga, kelle novelle ta hiljem eesti keelde tõlgib. Äkitselt aga siirdub noorkirjanik koos oma noore kaasaga 1890
annaabi.ee 
