the passionate and stormy relationship which consumed and ultimately destroyed him. While Oscar had eyes only for Bosie, he embraced the promiscuous world that excited his lover, enjoying the company of rent boys. In following the capricious and amoral Bosie, Oscar neglected his wife and children, and suffered great guilt. And then the dragon awoke. Bosie's father, the violent, eccentric, cantankerous Marquess of Queensberry, became aware that Bosie, whose "unmanly" and careless behaviour he despised, was cavorting around London with its greatest playwright, Oscar Wilde. In 1895, days after the triumphant first night of "The Importance Of Being Earnest", Queensberry stormed into Wilde's club, The Albemarle, and finding him absent left a card with the porter, addressed "To Oscar Wilde posing Somdomite". Bosie, who hated his father, persuaded Oscar to sue the Marquess for libel
“moodne enesekaitse kunst” : A modern art of Defence. Teine Inglise härrasmees - Jack Broughton oli esimeste poksimääruste autoriks, mis avaldati 17. augustil 1743.a. ;olles ühtlasi poksiringi ja -kinnaste leiutajaks. Tõsi, võistlustel võeti kindad kasutusele märksa hiljem – 19. sajandil, kuid treeningutel kasutati neid käte kaitseks. Broughton kasutas lööke solaari (solarplexus) piirkonda, pidades seda kohta eriti löögitundlikuks. Šotimaa aristokraat John Sholto Douglas Queensberry VIII Markii ja Londoni amatöörklubi poksija John GrahamChambers avaldasid määrused, mis sisaldasid 12 reeglit. 1867. avaldas ta oma “Queensberry määruste” nime all tuntuks saanud reeglid. 1. Raundi pikkuseks määrati 3 minutit 2. Vaheaeg raundide vahel kestis 1 minut 3. Poksikindad olid kohustuslikud. Pikkade vaidluste lõpuks leiti nüüdsetele kinnastele sarnased, 6-8 untsi raskused kindad. 4. Keelatud oli maadlemine ja vastase peksmine vastu ringiposte 5
tragöödia "Salome". Järgmisel aastal tõlkis lord Alfred teose inglise keelde. Näidend keelati ära ja seda ei tohtinud Inglismaal kuni 1931. aastani mängida. Suure menu saavutas Wilde vaimukate ja frivoolsete salongikomöödiatega, nagu "Leedi Windemere'i lehvik" (1893) ja "Kui tähtis on olla tõsine" (1895). Sõbra pealekäimisel kaebas kirjanik kohtusse tema isa markii Queensberry, kes oli Wilde'i avalikult homoseksualismis süüdistanud. 1895. aastal mõisteti kirjanik kaheks aastaks vangi, ta langes seltskonna põlu alla ja sattus rahalistesse raskustesse. Constance laskis Hollandis oma perekonnanime ära muuta ja läks carcere et vinculis koos lastega Šveitsi elama. Kirjutises " " (1949) selgitas Wilde oma kohtuprotsessi tõelisi tagamaid
õnn ja unistus. Kirjanikus tõestus tema enda öeldud ütlus: mitte midagi teha olevat raskeim töö. Tema liiga hea elu ja liigne edu olid teinud temale kahju vaimselt ja kehaliselt. Nüüd paistis Wilde pondununa, näost oli taganenud endine elu, ta hiilas veel materiaalsest hüvest. Ka tema kõne polnud meeldiv ning söögilauas polnud temaga enam lõbus. · Wilde-i languse põhjuseks sai tema sõprus Queensberry markii noorema poja lord Alfred Douglasega. Tutvusid nad 1891.aastal ning nende vahekord muutus intiimsemaks. Lordi isale nende suhe ei meeldinud ja püüdis neid lahutada, tungides 1894.aastal Wilde-i korterisse ja teda ähvardades. · Wilde kohta hakkasid liikuma kuulujutud, et ta kõndivat ümberriietatuna kõige mustemates urgastes ning ta lasi nendel kuulujuttudel kasvada. Sellele aitas kaasa valitsemishimulise ja tujuka lordi mõjuvõim tema üle, kelle jaoks ta pidi sõprust
Näidendid: ,,Lady Windermere's"(1892), ,,A Woman of no Importance" (1893), nendest alates algas Wilde hiilgeaeg, mis kestis 3 aastat. Wilde tunnistas näidendite nõrkust, kuid need tegid ometi inimestele nalja. Teoseid kirjutas ta vaid raha ja kuulsuse pärast. Wilde elu sisuks oli veel mõnutsemine ja maitsmine, sest selles peitus tema jaoks kogu õnn ja unistus. Kirjanikus tõestus tema enda öeldud ütlus: mitte midagi teha olevat raskeim töö. Wilde-i languse põhjuseks sai tema sõprus Queensberry markii noorema poja lord Alfred Douglasega. Tutvusid nad 1891.aastal ning nende vahekord muutus intiimsemaks. Lordi isale nende suhe ei meeldinud ja püüdis neid lahutada, tungides 1894.aastal Wilde-i korterisse ja teda ähvardades. Kui 1895. aastal Alziiri läks, arvasid kõik, et ta oli põgenenud ning hakkasid teda järsku halvustama. Hoolimata oma sõprade hoiatusest saabus ta 1895. aasta veebruaris oma näidendi ,,The Importance of Being Earnest" esietendusele Londonisse
ja 1894 «The Importance of Being Earnest», ja «An Ideal Husband» (1895). «Salome» (1893) kirjutas pr keeles, «A Florentine Tragedy» ja «La Sainte Courtisane, or the Woman Covered with Jewels» (mõlemad lõpetamata) ning suurem luuletöö «The Sphinx» (1894). Tema kaks viimast enne langust ilmunud raamatut, «Phrases and Philosophics for the Use of the Young» ja «Oscariana». Languse otseseks põhjuseks sai sõprus Queensberry markii noorema poja lord Alfred Douglasega. Tutvumine nende vahel sündis juba 1891 ja nende vahekord muutus aina lähemaks ja intiimsemaks. Isale ei meeldinud poja vahekord W'iga, ta püüdis neid teineteisest eemaldada, kuid ilma tagajärjeta. Kordkorralt muutus markii ikka pealekäivamaks, süüdistades W'i oma poja demoraliseerimises. 1894 tungis ta W'i korterisse ja nõudis veel kord
ja 1894 - «The Importance of Being Earnest», ja «An Ideal Husband» (1895). «Salome» (1893) kirjutas pr keeles, «A Florentine Tragedy» ja «La Sainte Courtisane, or the Woman Covered with Jewels» (mõlemad lõpetamata) ning suurem luuletöö «The Sphinx» (1894). Tema kaks viimast enne langust ilmunud raamatut, «Phrases and Philosophics for the Use of the Young» ja «Oscariana». Languse otseseks põhjuseks sai sõprus Queensberry markii noorema poja lord Alfred Douglasega. Tutvumine nende vahel sündis juba 1891 ja nende vahekord muutus aina lähemaks ja intiimsemaks. Isale ei meeldinud poja vahekord W'iga, ta püüdis neid teineteisest eemaldada, kuid ilma tagajärjeta. Kord-korralt muutus markii ikka pealekäivamaks, süüdistades W'i oma poja demoraliseerimises. 1894 tungis ta W'i korterisse ja nõudis veel kord jõhkralt, et see tema poja rahule jätaks, ähvardades
annaabi.ee 
