rursus tagasi; uuesti, jälle, taas; teisest küljest, seevastu libertinus, i m. vabakslastu tres, tria - kolm genus, neris n. sugu; järglane; laad, liik; klass, seisus; päritolu civis, is m.f. kodanik; kaaskodanik; alam civis Romanus Rooma kodanik1 Latinus, i m. latiin, Latiumi elanik2 dediticii, orum m. Rooma ülemvõimule alistunud rahvad3 numerus, i m. arv, hulk; tähtsus, positsioon 48. Sequitur de iure personarum alia divisio. Nam quaedam personae sui iuris sunt, quaedam alieno iuri sunt subiectae. Isikute õigusel on ka teine jaotus. Nimelt kellegi jaoks on inimesed iseseisvad ning teised on mitteiseseisvad ehk teise võimu subjektid. sequor, secutus sum, sequi järgnema; jälgima, järgima ius personarum isikute õigus alius, a, ud teine, muu divisio, onis f. jaotus jaotamine, jagamine persona, ae f. isik, isiksus; osa, roll; seisund personae sui iuris iseseisvad isikud 1
55. omnis, e iga, kogu, kõik, terve 56. orn, v, tum, re kaunistama, ehtima 57. opus, operis n töö, tegevus 58. pars, partis f osa, jagu (gen pl -ium) 59. parvus, a, um (comp. minor, minus; superl. minimus, a, um) väike 60. pater, tris m isa 61. pauper, eris (adj) (abl sg -e; gen pl -um) vaene 62. per+acc läbi, kaudu 63. portus, s m sadam 64. pugn, v, tum, re võitlema 65. pulcher, chra, chrum ilus 66. qudam, quaedam, quoddam keegi, mingi, mõni 67. quis, quid kes, mis 68. rati, nis f mõistus; mõtlemine; arukus, tarkus 69. rgn, v, tum, re valitsema 70. rs, re f asi, ese; asjaolu; olukord; riik 71. rx, rgis m kuningas 72. sapins, entis (adj) tark, arukas 73. sentus, s m senat 74. snsus, s m meel, tunne; mõte, tähendus 75. senti, sns, snsum, re tundma, tajuma; mõtlema, arvama 76. similis, e sarnane, taoline 77
klassi" üliõpilastega kui tema enda seisusele vastavate õpilastega. Newton taotles Cambridges juura kraadi. Cambridge instruktsioonides domineeris Aristotelese filosoofial. Kolmandal aastal lubati õpingutest teatavast vaba valikut. Newton õppis selliseid filosoofe nagu Descartes, Gassendi, Hobbes ja Boyle. Ta õppis Kepleri optikat ja tundis huvi Koperniku ja Galileo vastu. Ta salvestas oma mõtted raamatusse, millele pani nimeks "Quaestiones Quaedam Philosophicae" (Teatud Filosoofilised Küsimused). 3 See, kuidas Newton tutvus oma aja kõige arenenumate matemaatiliste tekstidega, pole päris selge. De Moivre järgi algas tema huvi matemaatika vastu 1663 aasta sügisel. Ta oli laadalt astroloogia alase raamatu ostnud, kuid ei suutnud mõista selles sisalduvat matemaatikat. Püües lugeda raamatut trigonomeetriast leidis ta, et tal puuduvad vajalikud teadmised geomeetriast
Pronoomenid asesõnad Numeraalid arvsõnad 1) Substantiivne kasutus: Hic scribit see mees tema kirjutab siin Illa legit (too naine seal taga teeb) ta teeb Is accusat ta süüdistab Aliquis scribi keegi isik 2) Adjektiivne kasutus: Haec lex bona see praegune hea seadus Illud tempus too aeg; Abl. Illo tempore praegusel ajal; hoc tempore sel ajal Quaedam lex mingi seadus Arvsõnad Arvsõnad jagunevad: 1) Põhiarvsõnad: mitu? Kui palju? 2) Järgarvsõnad: mitmes? 3) Jaotusarvsõnad: mitmekaupa? 4) Määrsõnalised arvud: mitu korda? 18 88 duode kaks vähem 19 89 unde üks vähem Aasta 2014 MMXIV Duo milia quattuordeim 2014. anno bis millesium quartus decimus Annus, i m. Abl. Anno (Domini) (AD) bis millesima quarto decimo Rooma kalender Kuupäev: 1.10
Tänapäev: computer, calculate. 17. Iseloomustada ladina keele rolli rahvuskeelte kõrval keskajast kuni 20 sajandini. Keskajal lihtsustatud munkade ladina keel. Karl Suur ja karolingi ajastu: ladina keele standardiseeritud vorm, haritlaste ühiskeel. Uus luule silbilis-rõhulisel põhimõttel, organiseerivaks elemendiks riim (O Fortuna velut luna, Gaudeamus). Renessansi humanistid Francesco Petrarca (1304-1374) verborum dulcedo quaedam et sonoritas (Epistulae 15.1): renascentia litterarum -- keele ja kirjanduse taasünd. Lorenzo Valla: ladina keelt austavad kõik rahvad nagu jumalat, kes on taevast alla laskunud (1440.a. Elegantiarum libri). Relatiniseerimine, põhjamaade renessanss (16.-17. saj.) Erasmus 1528.a. dialoog Ciceronianus. Encomium moriae, Adagia, Colloquia familiaria. Tõlked rahvuskeeltesse ja nendest ladina keelde. Sebastian Brandt Narrenschiff 1494, `Stultifera navis' 1497; I
Algselt elas see perekond talus, mille majandamisest nad elatusid. Majajumaluste kummardamine ühendas neid ka usuliselt. Perekonnapeale kuulus praktiliselt täielik võim – potestas või siis manus, mis võis olla isegi elu ja surma üle. Manus ehk käsi oli Roomas sageli kuuluvuse sümboliks (näiteks võõrandamisel – mancipatio). Ka perekonnas tähistas käsi nii valitsevat kui ka kaitsvat kätt. G.1, 119. Est autem mancipatio, ut supra quoque diximus, imaginaria quaedam venditio: quod et ipsum ius proprium civium Romanorum est; eaque res ita agitur: adhibitis non minus quam quinque testibus civibus Romanis puberibus et praeterea alio eiusdem condicionis, qui libram aeneam teneat, qui appellatur libripens, is, qui mancipio accipit, rem tenens ita dicit: HUNC EGO HOMINUM EX IURE QUIRITIUM MEUM ESSE AIO ISQUE MIHI EMPTUS ESTO HOC AERE AENEAQUE LIBRA; deinde aere percutit libram idque aes dat ei, a quo mancipio accipit, quasi pretii loco.
s, nisi, n, suguluses olev; subst. propinquus, m num) keegi, mingi sugulane II qu kuidas, mil viisil; miks propior, ius (superl. proximus, a, um) adi. quia conct. seepärast et; kuna comp. sõnast propinquus lähedasem; qucumque, quaecumque, quodcumque kes lähem; sarnasem tahes, mis tahes; igaüks prpn, posu, positum, ere välja panema, qudam, quaedam, quiddam (subst.) ja ette seadma; esitama, avaldama, teada quoddam (adi.) keegi, mingi, mingisugune andma; lubama, tõotama; ette võtma, quidem adv. kindlasti, muidugi; küll, kavatsema vähemalt; n ... ~ koguni ...ei proprius, a, um oma(enda), isiklik, era-; quis, tis f vaikus, rahu; puhkus omane, iseloomulik; eriline, eri-; päris, quitus, a, um rahulik; puhkav
Kuidas Jumalat nimetatakse c. Jumala teotsemine 1. Jumalik teadmine 2. Jumalik tahe 3. Jumalik võim II KOLMAINSUSE ISIKUTE ERISTAMINE...III KREATUURIDE PROTSESSIOONIDAquino Thomas: Meeled tunnevad rõõmu asjadest, mis on seatud proportsiooni nagu midagi nendega suguluses (similibus) olevat; ka meel (sensus) on omamoodi mõistus (ratio) nagu iga kognitiivne võime (virtus cognoscitiva) (STh. I, 5, 4, 1) ehk ka meel on mingil viisil mõistuslik (nam est sensus ratio quaedam est).Arhitektuur kui artikuleeritud kõne. Samasugune kõikehõlmav liigendus ehitustes (Erwin Panofsky): iga üksikosa kordab tervikut ja on selle repliigiks.Aquino Thomas (12251274)Püha õpetust ei saa tõestada, kuid mõistus võib mõnda asja seal valgustada ja selgeks teha (manifestere). Võib tõestada Jumala olemasolu (existentia), kuid mitte olemust (essentia). Tõelised usuartiklid nagu kolmainsuse kolmeisikulisus, inkarnatsioon jne. ei ole kunagi mõistetavad. Usku tuleb
annaabi.ee 
