ehitusmaterjalid, nagu paekivi, kruus, liiv ja savi, aga kaa turvas, ravimuda ja mineraalvesi. Vanimate kivimitega seondub kambriumi ladestu savikivi, mida valmistatakse telliste valmistamiseks. Meie peamised fosvoriidivarud peituvad ordoviitsiumi ajastu vanimais kivimeis, liivakivides. Kasutati fosforväetisena. Leidub Toolse ja Rakvere maardlas. Harju ja Viru lavamaal ning Pandivere kõrgustikul avanevad ordoviitsiumi lubjakivid on rikkad kukersiidi e. põlevikivi poolest. Kaevandatakse Kirde-Eestis juba 1916. a-st alates, ent kiltsavi kui samuti põlevikivi pole suudetud veel kasutusele võtta. Leidub õhukeste vahekihtidena lubjakivides. Rikkalikumad kohad asuvad Viru lavamaa põhjaosas Kukruse ja Jõhvi vahemikus. Kvarternaaris kuhjunud mineraalsetest on maavaradena enam kasutatavad kruus, liiv ja viirsavi. Suurimad karjäärid on Kirde-Eestis Pannjärvel. Olulisem vaavara on turvas. Turvast ammutatakse kihthaaval koorimise teel
Millised on keskonnasõbralikud energiaallikad? Preagusel ajal kasutatakse keskonna sõbralike energiaallikaid vähe , räägitakse palju rohelisest energiast aga enamus ei mõtle sellepeale. Keskonnasõbralikud energiaalligad on üldiselt puhtad ja saastavad loodust minimaalselt. Inimesed peaksid mõtlema kuidas saada muudmoodi elektrit. Kasutatakse palju naftat , põlevikivi ja turvas jne , mis paiskavad palju CO2-e õhku Inimesed peaksid rohkem päikse patareisid ja päikse paneele kasutama, mis püüavad päikese energiat. Paneele kasutatakse kas vee soojendamiseks või tehakse energiast elektrit.Päikse paneele kasutatakse veel üpris vähe. Kasutatakse ka tuule energiat ja vee energiat, tuulegeneraatori generaatori ringi vedamiseks on vaja tuult, vee energia kasutamisel tehakse tamm ja läbi voolav
looduse ilu piltidelt vaadata, milline nägi välja kord puhas ja rikkumata loodus. Loodust peab austama kui üht tervikut. Kui üks osa loodusest rikkuda ehk tasakaalust välja viia, siis hävib tihtipeale kogu keskkond. Loodus toimib kui terviklik mehhanism. Looduse kaitsmisel on ka oma piirid. Kui kõnelda sellest, et loodusest ei tohi võtta ega jätta, kuid kogu meie elu kasutab loodusressursse. Meil ei oleks elektrit, kui me põlevikivi ei kaevandaks ega kütaks. Siinkohal ei saa rääkida looduse kaitsmisest, sest kui me seda tuliselt üksnes kaitseks ja hoiaks, jääks inimkonna areng seisma ja hakkaks taandarenema. Me peame kasutama kõike, mida loodus annab, ratsionaalselt ja heaperemeheliklt. Ja ega inimene ei riku loodust saastades üksnes enda kaunist keskkonda. Loodust tuleb kaitsta kasvõi näiteks sellegipärast, et kui loopida prügi juhuslikku kohta maha, siis võivad selle sisse süüa loomad
või lämmastiku aatomiga. 2) Hinnata molekuli struktuuri ja vesiniksideme esinemise põhjal aine suhtelist lahustuvust ja keemistemperatuuri. Vesinikside tõstab aine sulamis- ja keemistemp., kuna sideme lõhkumiseks kulub lisaenergiat. Mida pikem on aine süsinikahel, seda halvemini aine vees lahustub. 3) Fenoolide ja halogenoalkaanidega seotud keskkonnaprobleemid Eestis. Eesti põlevikivi tööstuse reostus on seotud just fenoolide sattumisega keskkonda. Halogenoalkaan freoon on keemiliselt väga püsiv ning õhku paisatuna on ta kaua aega muutumatu. Freoonid lõhuvad osoonikihti. 4) Alkoholide füsioloogiline toime ja käitumine organismis, alkoholijoobega seotud keemilised protsessid. Inimese kehas oksüdeeritakse etanool etanaaliks, see omakorda äädikhappeks ning lõpuks CO 2 ja H2O. Tavaliselt
miljardit a vana, kerged kivimid,25-80km), ookeaniline(settekivimite, basaltne kiht, 200miljonit a vana, tihedad ja rasked kivimid, 3-10km) 5. Kivimi, mineraalide kogumikud(1 või mitu mineraali) jaotus tekke järgi (näiteid eritüüpi kivimitest)- 1)magma ehk tardkivimid (tekivad magma tungimisel maakoore lõhedesse ja tardub, basalt, graniit) 2)settekivimid (tekkinug setete kuhjumisel ja kivistumisel, lubjakivi, doomiit, põlevikivi) 3)moondekivimid e metamorpsed (tekivad kõigi võimalike kivimite ümber kristalliseerumisel, gneiss, marmor) 6. Kivimite ringe (TV-s selle kohta hea ül.16 lk.19) 7. Wegeneri mandrite triivi hüpotees mida kujutab, väitis et kontinendid, mis on tänapäeval atlandi ookeaniga eraldatud olid kunagi üksteisega liitunud tead vähemalt kolme näidet, mida Wegener esitas oma hüpoteesi kinnituseks.-
osa aga peegeldub maapinnale tagasi. Sellist nähtust nimetatakse kasvuhoonefektiks. Mis on Eesti olulisim keskkonnaprobleem? o Eesti ökoloogilised kitsaskohad ongi enamjaolt seotud põlevkivi kaevandamise ja põletamisega. o Keskkonna saaste vähendamiseks tuleb piirata nii põlevkivi kaevandamist kui ka sellel põhinevat elektritootmist. o Põlevikivi kaevandamisega muudetakse palju maad kasutuskõlbmatuks. Liikide hävimine ja looduskaitse Hävimisohus on eelkõige madala arvukuse ja väikese areaaliga liigid. Ohustatud on ka suured kiskjad, kes vajavad ulatuslikke jahiterritooriume. Kuidas inimtegevus ohustab liike? o Nüüdisaja ohuteguriks on inimtegevus. o Kliima üldine soojenemine, suurte maa-alade kõrbestumine ja erosioon, ulatuslikud metsaraied ja looduskoosluste asendumine tehismaastikega.
Kõrvemaa on rikas ka loodusvarade poolest, kuid kuna see on kaitstud Kõrvemaa maastikukaitsealaga (kogupindalaga 20 390 ha), mis jaguneb omakorda mitmeks sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks, on inimtegevus ja loodusvarade ammutamine antud piirkonnas üsna piiratud. Osa Kõrvemaast kaitseb ka Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala, mis on looduskaitseala Harju maakonnas Kuusalu ja Anija vallas (pindalaga 13 086 ha). Kuusalu vallas Põhja-Kõrvemaa looduskaitse-alal esineb nt vähesel määral Põlevikivi (130 km2). 3. HINNANG PIIRKONNA LOODUS- JA/VÕI MAASTIKUVÄÄRTUSTELE Kõrvemaa kui maastikurajoon on omapärane oma maastikulise eripära poolest. Seal toimub mitmesuguste mandriliustiku- ja sulamisveetekkeste pinnavormistike põimumine. Lisaks on suur soostumuse ja metsade osatähtsus ning hõre asustus. Kõrvemaa on Kesk-Euroopa taimegeograafilise provints, kus kasvab nii merelise kui ka mandrilise kohastumusega liike.
Aastas kaevandatakse 15 miljonit tonni.Jätkub veel 25 aastaks. (Kütteväärtus 8,6 MJ/kg. 1 kWh elektrienergia tootmiseks kulub 1,4 kg põlevkivi) 6. Kui suure osa moodustab põlevkivist toodetud elektrienergia elektri kogutoodangus? Milleks seda veel kasutatakse lisaks elektri tootmisele? Milline võiks olla sinu meelest põlevkivi kasutusala tulevikus (kui palju võiks seda kaevandada ning milleks seda kasutada)? Põlevikivi moodustab 95% toodetud elektrienergia kogutoodangust. 7. Kui vanad on tootmisseadmed Narva Elektrijaamades ning milline on nende kasutegur? Kui palju moodustab nende kahe elektrijaama toodangu elektri kogutoodangust? Eesti Elektrijaam _ Ehitatud 1969-1973 _ 1.-7. plokk a 200 MW, kasutegur 30% _ 2003.a 8. plokk keevkihttehnoloogial 215 MW, kasutegur 35% _ Toodetakse 77% kogu elektrienergiast _ Balti Elektrijaam _ Ehitatud 1958-1966
jooksul on kaevandatud üle 870 mln t põlevkivi, mis koos tootmiskaoga moodustab ligi 1.6 mld t, samapalju kasutamiskõlblikku põlevkivi on veel Eesti maapõues. Alternatiivid traditsioonilisele naftale On üsna selge, et traditsioonilise nafta varud hakkavad peatselt väheseks jääma. Millised võiks olla alternatiivid? 1) Ebatraditsioonilise nafta (non-conventional oils) all mõeldakse peamiselt naftaliivasid (oil sands) ning põlevikivi (oil shale). Mõlema puhul on probleemiks see, et nendest nafta kättesaamine on üsna kulukas ning ka keskkonda reostav. Kuid nafta kõrgustesse tõusnud hind teeb ka need projektid rahaliselt atraktiivsemaks. 2) Alternatiivenergia puhul otsitakse naftale alternatiive energia hankimiseks. Siia alla kuuluvad: biokütused, päikeseenergia, tuuleenergia, maaküte jne. See on väga kiiresti arenev valdkond,
mandriluidetena o Kolamda hüpoteesi kohaselt on kriivad seotud Peipsi järve arrenguga, täpsemalt, et nad on alaneva Peipsi järve luitestunud rannavallid · Käsitleme Alutagust kõige looduslikumat ala, kuid teisalt on Alutaguse suunas tehiskeskkonna lainemisega, mis on seutd o Oru turbaväli turbamaardla. Oru asula on maha jäetud o Põlevkivi kaevandamine o Põlevikivi põletamine o Suur osa Alutaguse maastikust on läinud karjääride alla · Veestik o Narva jõgi ainuke suurjõgi, peab kogu aeg endale sängi sügavamks tegema. Georg Lüscher. Narva jõel esineb põhjajää. Vesi võib looduses olla ka veidikene alajahtunud. Kui vool hakkab aeglustuma, siis hakkab tekkima kivide taha põhjajää Omuti kärestik, Narva veehoidla (paisutus ulatub Kuningakülani),
annaabi.ee 
