0,5-3 h 0,2mm+0,1t h 0,1t, lüh. mittev. ei ole lubatud 3 h 0,2t max 2 mm h 0,1t max 1 mm h 0,05t max 0,5 mm lüh. mittevastavused lüh. mittevastavused lüh. mittevastavused Viga Nr. v. EN ISO 6520 Õmbluse liigtugevdus / 502 b h põkkõmblus EN ISO 5817 t mm D C B 0,5 h 1mm+0,25b h 1mm+0,15b h 1mm+0,1b max 10 mm max 7 mm max 5 mm Viga Nr. v. EN ISO 6520 Õmbluse liigtugevdus / 503 b nurkõmblus h
vastavalt elektroodi kallutada. Täieliku läbikeevitusega õmblused(joint penetration) kindlustavad põhimetalliga võrdväärse tulemuse ja liited töötavad ka väsimusele. V-õmbluse tugevus sõltub õmbluse juure läbikeevitusest. USA-s loetakse majanduslikult otstarbekaks sellist liidet materjali paksusel kuni 20 mm. Ühepoolse faasiga põkkõmblust raskem keevitada. K-õmblust faasidega ühel detailil soovitatakse kasutada materjali paksustel kuni 38-40 mm. Joon.1.4. Nihkele töötav põkkõmblus Osalise läbikeevitusega õmblused(partial joint penetration). Õmbluse juurepoolne e. alumine osa ei ole läbi keevitatud., mis saab pingekontsentraatoriks ja ei ole lubatav väsimuskoormustel risti liitega. Lubatavad pinged on madalamad kui läbikeevitatud õmblustel: USA standardites:lubatud tõmbepinge ei tohi ületada 0,6 terase voolavuspiiri. Nihkepinged ei tohi põhimetallis ületada 30% lisametalli tõmbetugevusest või 40% põhimetalli tõmbetugevusest.
9. Mille poolest erineb MAG-keevitus MIG-keevitusest? 10. Miks nimetatakse MAG-keevitust poolautomaatkeevituseks? 2. Keevisõmbluste iseloomustus ja tähistamine joonistel 2.1. Keevisõmbluste ja -liidete põhitüübid MAG-keevitusel sulatatakse detailide servad ja servavahemik täidetakse sulalisametalliga ehk elektrooditraadiga. Keevitamise tulemus on keevisõmblus ehk keevis. Keevisõmbluste põhitüübid ristlõike kuju järgi on MAG-keevitusel järgmised: 1. põkkõmblus detailide servade vahel, tähistatakse lühendiga BW; 2. nurkõmblus, kolmnurkse ristlõikega, tähistatakse lühendiga FW; 3. punktõmblus, korkõmblus. Märkus. Õmbluste tähistus on tulnud inglise keelest: põkkõmblus butt weld; nurkõmblus fillet weld. Olenevalt ühendatavate detailide vastastikusest asendist jaotatakse keevisliited järgmiselt (vt joon. 2.1.): · põkkliide (a), · nurkliide (b), · katteliide (c, g) · punktliide (e, f ), · servliide,
pool toodetest A)Keevitus toodete projekteerimist ,tugevus arvutusi ,kvaliteedi tasemete määramist. B)keevitus protsesse,seadmeid,mehhaniseerimist C)keevitus mettalurgiat,Põhi-ja lisamaterjalide sobivust,keevitatavust. D)Kvaliteedi tagamist,järel valvet,Kontrolli,Personali pädevust JM. E)töökeskkonda,eralduvaidgaase,Kiirgust,müra,ergonoomikat jm. 4.keevitaja konkreetne käeline tegevus keevis õmbluse tegemisel. 5.Põkkliide,nurkliide,otsliide,katteliide,T-liide. 6.põkkõmblus BW-põkk liide otsliide Nurkõmblus FW-nurkliide katteliide T-liide 7.PA-allasend PB-allnurk PC-horisontaal seinal PD-ülanurk PE-laeasend PF-vertikaal altülesse PG-vertikaal ülevalt alla 8.keevitamiseks ettevalmistatud detailide vaheline ruum (materjali paksus ,pikkus,Pilulaius 9.Õmbluse paksus servavahemiku kohal mõõdetud risti põhimetalli pinnaga 10.Põhimetalli sulamatta osa kus esinevad mikrostruktuuri muutused.
Väsimuspragude tekkimist soodustavad sisselõiked, ristlõike järsud muutused, omapinged ja madalad temperatuurid. Väsimuspiiri väärtus sõltub järgmistest parameetritest: - koormuse tsüklite arvust; - koormuse muutumise iseloomust; - detaili tüübist (kuju, valmiostamisviis, pinnatöötlus). Keevisega detailid eriti ohtlikud - materjali struktuur rikutud, palju võimalikke mikroprgusid, pingekontsentratsioon. Täielikult läbi keevitatud põkkõmblus ja nurkõmblus Väsimuspurunemine toimub tavaliselt ilma nähtavate deformatsioonideta. Pikaajalise protsessi käik on jälgitav ainult selle lõppfaasis. Purunemispind on enamast jaotatud kahte ossa, kuna väsimuspurunemine on seotud prao tekkimise ja levimisega. Prao korduval avanemisel ja sulgumisel tekib lihvitud pind. Ülejäänud murdepinna osa on jämeda struktuuriga, mis tekib hapral purunemisel. Väsimusarvutus
……….. + halveneminse oht, sisepinged liites, pingete ++ kontsentratsioon ja seega väsimustugevuse vähenemine Kaldhammastega: m = pn/pii; jaotus d=zms= z* m/cosbeeta 13 Keevisõmbluse liigid ja keevisliidete tüübid (skeemid). ……………………… +++ 36 Hammasülekande ülekandearv. Põkkõmblus, nurkõmblus. Tüübid: põkkliide, katteliide, ……………………………………………….. + vastakliide, nurkliide U=w1/w2=dw1/dw2=d2/d1=z2/z1 14 Keevisõmbluste tugevusarvutus. 37 Hammasrataste materjalid ja hammaste põhilised ………………………………..…………….
Keevisõmblused Keevisõmbluseks nimetatakse keevisliite osa, mis moodustub keevitusvannis oleva sulametalli kristalliseerumisel. Põleti leek või elektrikaar sulatavad ühes põhimetalliga ka lisametalli, mis omavahel segunedes moodustavad õmblusmetalli. Valmistamisviisilt jagunevad keevisõmblused ühe- ja kahepoolseteks. Väliskuju järgi eristatakse normaal-, tugev- ja nõrkõmblusi. Keevisõmblused liigituvad põkk- ja nurkõmblusteks. Põkk- ja nurkõmblus Põkkõmblus l keevisõmbluse laius q tugevduse kõrgus (normaalõmblustel maksimaalselt 5 mm) c kalduservamata osa kõrgus b pilu laius
põkkliide 1.4. Keevisõmbluste liigid Keevisõmbluseks nimetatakse keevisliite osa, mis moodustub keevitusvannis oleva sulametalli kristalli- seerumisel. Põleti leek või elektrikaar sulatavad ühes põhimetalliga ka lisametalli, mis omavahel segunedes moodus- tavad õmblusmetalli. Valmistamisviisilt jagunevad keevisõmblused ühe- ja kahepoolseteks. Väliskuju järgi eristatakse normaal-, tugev- ja nõrkõmblusi. Keevisõmblused liigituvad põkk- ja nurkõmblusteks. Põkkõmblus l keevisõmbluse laius - q tugevduse kõrgus (normaalõmblustel ei ületa 2,5...3,0 mm) c kalduservamata osa kõrgus b pilu laius h keevitatava metalli paksus a servade lahknemisnurk Sele 1. 12. Keevisõmbluse ristlõige 12 Nurkõmblus b - keevitatava metalli paksus
Segunemistsoon, legeerimistsoon keevisõmbluse tsoon, mis koosneb segunenud põhi- ja lisametallist Keevitustsoon keevisõmblusest ja termomõju tsoonist moodustunud ala Keevisliide kinnisliide, mis koosneb kahest või enamast detailist ja neid ühendavast keevisõmblusest Keevisliidete põhitüübid: 1)põkkliide 2)nurkliide 3)ots- ehk servliide 4)katteliide 5)T-liide ehk vastakliide Keevisõmbluste põhiliigid: 1)põkkõmblus (BW) 2)nurkõmblus (FW) Keevisliite osad ja tsoonid: 1)põhimetall 2)keevismetall 3)segunemistsoon ehk legeerimistsoon 4)sulamistsoon 5)termomõju tsoon 6)termomõju ala 7)keevitustsoon 8)keevitusjuur (laius 3-5mm, kõrgus 2-3mm) TÄHIS NIMETUS TUNNUSNUMBER KAITSEGAAS E Elektroodkeevitus 111 - MIG Poolautomaatkeevitu 131 Ar, He, Mix s inertgaasis
tardumisel jahtumise tulemusena.Keevitusviisid:1.sulatuskeevitus.2.survekeevitus e kontaktkeevitus.Iseloomustus:+ 1.Metallisäästlik.2.Suur tootlikus.3.Sulatuskeevitatud liide on hea tihedusega.4.Protsessi hea automatiseerimise võimalus.- 1.Liites metalli struktuuri halvenemise oht.2.Sisepinged liites.Deformeerumise oht.3.Pingete kontsentratsioon ja seega väsimustugevuse vähenemine. 13.Keevisõmbluse liigid ja keevisliidete tüübid(skeemid)? Õmbluse liigid:1.Põkkõmblus.2.Nurkõmblus. Liidete tüübid:1.Põkkliide.2.Katteliide.3.Vastakliide.4.Nurkliide 14.Keevisõmbluste tugevusarvutus Põkkõmblusele.=F/L<=[]',F-liitele mõjuv jõud,-liidetava detaili paksus,L- õmbluse pikkus,[]'-õmbluse lubatav normaalpinge. Nurkõmblusele. =F/aL<=[]',F-liitele mõjuv jõud,a-õmbluse ristlõike kõrgus,L- õmbluse pikkus, []'-õmbluse lubatav nihkepinge. 15.Neetliide(skeem) ja selle iseloomustus. Iseloomustus:+ 1
Materjali üleminek kaares toimub suurte tilkadena, mis tekitab rohkem pritsmeid. Aluselised täidistraadid ei sobi eriti asendikeevituseks, kuid keevitusomadusi saab parandada spetsiaalsete gaasidega ja /või impulsskaare kasutamisega. Metallpulbriga täidetud täidistraadid Täidistraadid, kus räbumoodustavate ainete asemel on metallipulber, annavad keevismetalli, mis on peaaegu räbuvaba ja mille kasuteguron kuni 95%. Võimalik on saavutada mitme kihiga/l'bimiga põkkõmblus, ilma et räbu oleks vaja läbimite vahelt eemaldada. Lühikaar on asendikeevitusel hädavajalik, välja arvataud kõige väiksemate traadiläbimõõtude korral (1,0 mm või väiksem). Antud traadid on eriti sobivad põranda ja allnurkasendis, kuid sobivad ka vertikaalsete ülalt alla ja altüles asendite korral. Nendel traatidel on ka kõrge pealesulatustegur, suur keevitamiskiirus ning head keevitusomadused. See traaditüüp annab normaalse
кромки знак gaaskeevitus – газовая nurkõmblus, vastakõmblus – тавровый сварка шов kahepoolne – двухсторонний punktkeevitus – точечная сварка keevisõmblus – сварной шов põkkõmblus – стыковой шов keevitamine, keevitus – sulatamine, kokkusulatamine – сварка расплавление kinnisliide – неразъемные соединение õmblus – шов 44 15. Pinnakareduse ja tolerantside märkimine joonisele Pinnakaredus
a) juurdepääs keevituskohta (b); variandil “a” on see takistatud. 13.2.2. Keevisliidete tugevusarvutus Katsed ja praktika näitavad, et põkkõmblused purunevad normaalpingest ning nurkõmblused tangentsiaalpingest . Tõmbejõuga koormatud põkkõmblus. F F Tugevustingimus . l A l F F 76
annaabi.ee 
